Euroopa Liidu valuutad

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Euroopa Liidus kasutatavate valuutade kaart ja euro kasutuselevõtu aeg
██ Riigid, mis kasutavad eurot alates 1999. aastast (euro tuli sularahana käibele aastal 2002)
██ Riigid, mis võtsid euro kasutusele hiljem
██ Riigid, mis kasutavad muud valuutat

Euroopa Liidu valuutadena käsitletakse kõiki Euroopa Liidus kasutusel olevaid valuutasid. 2018. aasta seisuga on Euroopa Liidus kasutusel kokku üksteist valuutat – suurem osa liikmesriikidest kasutab küll eurot, kuid mitmes riigis on endiselt oma sõltumatu rahapoliitika. Euro kasutusele võtnud Euroopa Liidu riigid moodustavad euroala ja nende riikide rahapoliitika eest vastutab Euroopa Keskpank (EKP). Euroopa Keskpank ja kõigi liikmesriikide (sh riikide, kus euro ei ole ametlik valuuta) keskpangad kokku moodustavad Euroopa Keskpankade Süsteemi (EKPS).

Euroopa Liidu sisemajanduse kogutoodangust 72,9% annavad euroala riigid, 15,1% Suurbritannia ja 12% teised riigid, kus euro käibel ei ole.[1]

Euro[muuda | muuda lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklites Euroala, Loobumistingimused Euroopa Liidus ja Euroala laienemine

Euro on 1. jaanuaril 2002 täielikult jõustunud Euroopa Liidu majandus- ja rahaliidu tulemus. 2018. aastaks on eurost saanud enamiku liikmesriikide kasutatav valuuta (ülejäänud liikmesriikidest vaid kaks ei ole kohustatud eurot käibele võtma). Tegu on ka Euroopa Liidu institutsioonides kasutatava valuutaga ja ratifitseerimata jäänud Euroopa põhiseaduse lepinguga oleks euro lisatud Euroopa Liidu ametliku valuutana Euroopa sümbolite hulka. Peale Euroopa Liitu kasutatakse eurot laialdaselt ka väljapoole Euroopa Liitu jäävates riikides.

Kui arvata välja kaks loobumistingimustega riiki (Taani ja Suurbritannia), on kõik Euroopa Liidu praegused ja tulevased liikmesriigid kohustatud võtma valuutana kasutusele euro, vahetades sellega välja varem käibel olnud valuuta.[2] Eurot kasutavate ja mittekasutavate riikide suhted on olnud arutelu all nii Suurbritannia liikmeks olemise ajal (Suurbritannia kui suur eurost loobunud riik) kui ka hiljem Euroopa Liidust lahkumise korral. Peamiselt käsitlevad arutelud euroalasse kuuluvate ja mittekuuluvate riikide omavahelist jõudude tasakaalu, sest püütakse vältida olukorda, kus euroalasse kuuluvad riigid domineeriksid eurot mittekasutavate riikide üle. Suurbritannia on varem nõudnud Euroopa Liidu tunnustamist EL-i lepingutes mitme valuuta liiduna (multi-currency union). See aga tõi kaasa mured teistes riikides euro kasutuselevõtu õõnestamise pärast.[1][3][4][5]

EL-is käibivad valuutad (2018. aasta seisuga)[muuda | muuda lähteteksti]

Tabelis on loetletud 28-s Euroopa Liidu liikmesriigis kasutusel olevad ametlikud ja mitteametlikud valuutad.

Valuuta Regioon Tähis ISO Seotus muu
valuutaga
Märkused
Euro EUR Ujuv Valuutat kasutavad ka EL-i institutsioonid
Bulgaaria leev Bulgaaria Bulgaaria лв BGN Valuutakomitee süsteem
Horvaatia kuna Horvaatia Horvaatia kn HRK Ujuv
Poola zlott Poola Poola PLN Ujuv
Rootsi kroon Rootsi Rootsi kr SEK Ujuv
Rumeenia leu Rumeenia Rumeenia Leu RON Ujuv
Suurbritannia naelsterling
Gibraltari nael
Suurbritannia Suurbritannia
Gibraltar Gibraltar
£ GBP
GIP
Ujuv
Seotud naelsterlingiga
Šveitsi frank Flag of Campione d'Italia.svg Campione d'Italia (Itaalia osa)
DEU Büsingen am Hochrhein COA.svg Büsingen am Hochrhein (Saksamaa osa)
Fr. CHF Ujuv Campione d'Italia: Šveitsi frank on ametlik valuuta, kuid laialdaselt kasutatakse ka eurot.
Büsingen am Hochrhein: euro on küll ametlik valuuta, kuid kuna piirkond on Šveitsi ümbritsetud eksklaav, kasutatakse seal rohkem Šveitsi franki.
Taani kroon Taani Taani kr DKK ERM II
Tšehhi kroon Tšehhi Tšehhi CZK Ujuv
Ungari forint Ungari Ungari Ft HUF Ujuv
Euroopa Liidu liikmesriikide eriterritooriumitel kasutatakse ka muud valuutat, kuid kuna need territooriumid ei ole allutatud kõigile Euroopa Liidu õigusaktidele (ei moodusta osa Euroopa Liidu põhiosast), ei ole neid siin loetletud.

Ajaloolised valuutad[muuda | muuda lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Euro ajalugu
Valuuta Liikmesriik Tähis ISO Käibelt kadumise
aasta
Kurss euro
suhtes
Märkused
Austria šilling Austria Austria S või öS ATS 1999/2002 13,7603
Belgia frank Belgia Belgia fr. BEF 1999/2002 40,3399 Samaväärne Luksemburgi frangiga (Belgia ja Luksemburgi Majandusliit).
Küprose nael Küpros Küpros £ CYP 2008 0,585274
Hollandi kulden Holland Holland ƒ või fl. NLG 1999/2002 2,20371
Eesti kroon Eesti Eesti Kr EEK 2011 15,6466
Soome mark Soome Soome mk FIM 1999/2002 5,94573
Prantsuse frank Prantsusmaa Prantsusmaa ₣, F või FF FRF 1999/2002 6,55957 Seotud Prantsusmaal, Andorras ja Monacos käibel olnud Monaco frangiga, mis asendati (koos Prantsuse frangiga) euroga.
Saksa mark Saksamaa Saksamaa DM DEM 1999/2002 1,95583
Kreeka drahm Kreeka Kreeka Δρχ., Δρ. või ₯ GRD 2001/2002 340,75
Iiri nael Iirimaa Iirimaa £ IEP 1999/2002 0,787564
Itaalia liir Itaalia Itaalia ₤, L. või LIT ITL 1999/2002 1936,27 Seotud San Marino liiri ja Vatikani liiriga (mis olid käibel Itaalias, San Marinos ja Vatikanis), mis asendati (koos Itaalia liiriga) eruoga.
Läti latt Läti Läti Ls LVL 2014 0,702804
Leedu litt Leedu Leedu Lt LTL 2015 3,4528
Luksemburgi frank Luksemburg Luksemburg fr. või F LUF 1999/2002 40,3399 Samaväärne Belgia frangiga (Belgia ja Luksemburgi Majandusliit).
Malta liir Malta Malta ₤ või Lm MTL 2008 0,4293
Portugali eskuudo Portugal Portugal või $ PTE 1999/2002 200,482
Slovakkia kroon Slovakkia Slovakkia Sk SKK 2009 30,126
Sloveenia tolar Sloveenia Sloveenia SIT SIT 2007 239,64
Hispaania peseeta Hispaania Hispaania ESP 1999/2002 166,386
Euroopa valuutaühik Ainult arvestuslik ₠, ECU või XEU XEU 1999/2002 1 Kuni euro kasutuselevõtuni riiklike valuutadega kõrvuti kasutusel olnud arvestusühik.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]