Euroopa Liidu valuutad

Euroopa Liidu valuutadena käsitatakse kõiki Euroopa Liidus kasutusel olevaid valuutasid. 2018. aasta seisuga on Euroopa Liidus kasutusel kokku üksteist valuutat – suurem osa liikmesriikidest kasutab küll eurot, kuid mitmes riigis on endiselt oma sõltumatu rahapoliitika. Euro kasutusele võtnud Euroopa Liidu riigid moodustavad euroala ja nende riikide rahapoliitika eest vastutab Euroopa Keskpank (EKP). Euroopa Keskpank ja kõigi liikmesriikide (sh riikide, kus euro ei ole ametlik valuuta) keskpangad kokku moodustavad Euroopa Keskpankade Süsteemi (EKPS).

2018. aasta seisuga andsid euroala riigid Euroopa Liidu sisemajanduse kogutoodangust 72,9%. Ühendkuningriik andis 15,1% ja riigid, kus käibel ei olnud riigid, andsid 12%.^[1]

Euro

Pikemalt artiklites Euroala, Loobumistingimused Euroopa Liidus ja Euroala laienemine

Euro on 1. jaanuaril 2002 täielikult jõustunud Euroopa Liidu majandus- ja rahaliidu tulemus. 2018. aastaks oli eurost saanud enamikus liikmesriikides kasutatav valuuta, kusjuures ülejäänud liikmesriikidest ei olnud vaid kaks (Taani ja Ühendkuningriik) kohustatud eurot käibele võtma. Tegu on ka Euroopa Liidu institutsioonides kasutatava valuutaga ja ratifitseerimata jäänud Euroopa põhiseaduse lepinguga oleks euro lisatud Euroopa Liidu ametliku valuutana Euroopa sümbolite hulka. Peale Euroopa Liitu kasutatakse eurot laialdaselt ka väljapoole Euroopa Liitu jäävates riikides.

Kui arvata välja kaks loobumistingimustega riiki (Taani ja Ühendkuningriik), on kõik Euroopa Liidu praegused ja tulevased liikmesriigid kohustatud võtma valuutana kasutusele euro, vahetades sellega välja varem käibel olnud valuuta.^[2] Eurot kasutavate ja mittekasutavate riikide suhted on olnud arutelu all nii Ühendkuningriigi liikmeks olemise ajal (Ühendkuningriik kui suur eurost loobunud riik) kui ka hiljem Euroopa Liidust lahkumise korral. Peamiselt käsitlevad arutelud euroalasse kuuluvate ja mittekuuluvate riikide omavahelist jõudude tasakaalu, sest püütakse vältida olukorda, kus euroalasse kuuluvad riigid domineeriksid eurot mittekasutavate riikide üle. Ühendkuningriik on varem nõudnud Euroopa Liidu tunnustamist Euroopa Liidu lepingutes mitme valuuta liiduna (multi-currency union). See aga tõi kaasa mured teistes riikides euro kasutuselevõtu õõnestamise pärast.^[1]^[3]^[4]^[5]

Euroopa Liidus käibivad valuutad (2022. aasta seisuga)

Tabelis on loetletud 27 Euroopa Liidu liikmesriigis kasutusel olevad ametlikud ja mitteametlikud valuutad.

Valuuta	Regioon	Tähis	ISO	Seotus muu valuutaga	Märkused
Euro	Euroopa Liit (euroala) Austria Belgia Eesti Hispaania Iirimaa Itaalia Kreeka Küpros Leedu Luksemburg Läti Madalmaad Malta Portugal Prantsusmaa Saksamaa Slovakkia Sloveenia Soome	€	`EUR`	Ujuv	Valuutat kasutavad ka Euroopa Liidu institutsioonid
Bulgaaria leev	Bulgaaria	лв	`BGN`	Valuutakomitee süsteem
Horvaatia kuna	Horvaatia	kn	`HRK`	Ujuv
Poola zlott	Poola	zł	`PLN`	Ujuv
Rootsi kroon	Rootsi	kr	`SEK`	Ujuv
Rumeenia leu	Rumeenia	Leu	`RON`	Ujuv
Šveitsi frank	Campione d'Italia (Itaalia osa) Büsingen am Hochrhein (Saksamaa osa)	Fr.	`CHF`	Ujuv	Campione d'Italia: Šveitsi frank on ametlik valuuta, kuid laialdaselt kasutatakse ka eurot. Büsingen am Hochrhein: euro on küll ametlik valuuta, kuid kuna piirkond on Šveitsi ümbritsetud eksklaav, kasutatakse seal rohkem Šveitsi franki.
Taani kroon	Taani	kr	`DKK`	ERM II
Tšehhi kroon	Tšehhi	Kč	`CZK`	Ujuv
Ungari forint	Ungari	Ft	`HUF`	Ujuv

Euroopa Liidu liikmesriikide eriterritooriumitel kasutatakse ka muud valuutat, kuid kuna need territooriumid ei ole allutatud kõigile Euroopa Liidu õigusaktidele (ei moodusta osa Euroopa Liidu põhiosast), ei ole neid siin loetletud.

Ajaloolised valuutad

Pikemalt artiklis Euro ajalugu

Valuuta	Liikmesriik	Tähis	ISO	Käibelt kadumise aasta	Kurss euro suhtes	Märkused
Austria šilling	Austria	S või öS	`ATS`	1999/2002	13,7603
Belgia frank	Belgia	fr.	`BEF`	1999/2002	40,3399	Samaväärne Luksemburgi frangiga (Belgia ja Luksemburgi Majandusliit).
Küprose nael	Küpros	£	`CYP`	2008	0,585274
Hollandi kulden	Madalmaad	ƒ või fl.	`NLG`	1999/2002	2,20371
Eesti kroon	Eesti	Kr	`EEK`	2011	15,6466
Soome mark	Soome	mk	`FIM`	1999/2002	5,94573
Prantsuse frank	Prantsusmaa	₣, F või FF	`FRF`	1999/2002	6,55957	Seotud Prantsusmaal, Andorras ja Monacos käibel olnud Monaco frangiga, mis asendati (koos Prantsuse frangiga) euroga.
Saksa mark	Saksamaa	DM	`DEM`	1999/2002	1,95583
Kreeka drahm	Kreeka	Δρχ., Δρ. või ₯	`GRD`	2001/2002	340,75
Iiri nael	Iirimaa	£	`IEP`	1999/2002	0,787564
Itaalia liir	Itaalia	₤, L. või LIT	`ITL`	1999/2002	1936,27	Seotud San Marino liiri ja Vatikani liiriga (mis olid käibel Itaalias, San Marinos ja Vatikanis), mis asendati (koos Itaalia liiriga) eruoga.
Läti latt	Läti	Ls	`LVL`	2014	0,702804
Leedu litt	Leedu	Lt	`LTL`	2015	3,4528
Luksemburgi frank	Luksemburg	fr. või F	`LUF`	1999/2002	40,3399	Samaväärne Belgia frangiga (Belgia ja Luksemburgi Majandusliit).
Malta liir	Malta	₤ või Lm	`MTL`	2008	0,4293
Portugali eskuudo	Portugal	$\mathrm {S} \!\!\!\Vert$ või $	`PTE`	1999/2002	200,482
Slovakkia kroon	Slovakkia	Sk	`SKK`	2009	30,126
Sloveenia tolar	Sloveenia	SIT	`SIT`	2007	239,64
Hispaania peseeta	Hispaania	₧	`ESP`	1999/2002	166,386
Euroopa valuutaühik	Ainult arvestuslik	₠, ECU või XEU	`XEU`	1999/2002	1	Kuni euro kasutuselevõtuni riiklike valuutadega kõrvuti kasutusel olnud arvestusühik.

Vaata ka

Viited

↑ ^1,0 ^1,1 The Eurozone seeks a post-Brexit balance. European Data Journalism Network. 15.12.2017.
↑ Euro area | European Commission.
↑ UK call for ‘multicurrency’ EU triggers ECB alarm. Financial Times. 04.12.2015.
↑ The Great British Euro Conundrum. Handelsblatt. 20.06.2016.
↑ What a fair relationship between ‘euro ins’ and ‘euro outs’ could look like. London School of Economics. 26.01.2016.

[EDJN-1] 1,0 ^1,1 The Eurozone seeks a post-Brexit balance. European Data Journalism Network. 15.12.2017.

[2] Euro area | European Commission.

[3] UK call for ‘multicurrency’ EU triggers ECB alarm. Financial Times. 04.12.2015.

[4] The Great British Euro Conundrum. Handelsblatt. 20.06.2016.

[5] What a fair relationship between ‘euro ins’ and ‘euro outs’ could look like. London School of Economics. 26.01.2016.

[1]

[2]

[3]

[4]

[5]