Euroopa Liidu valuutad

Allikas: Vikipeedia
Euroopa Liidus kasutatavate valuutade kaart ja euro kasutuselevõtu aeg
██ Riigid, mis kasutavad eurot alates 1999. aastast (euro tuli sularahana käibele aastal 2002)
██ Riigid, mis võtsid euro kasutusele hiljem
██ Riigid, mis kasutavad muud valuutat

Euroopa Liidu valuutadena käsitatakse kõiki Euroopa Liidus kasutusel olevaid valuutasid. 2018. aasta seisuga on Euroopa Liidus kasutusel kokku üksteist valuutat – suurem osa liikmesriikidest kasutab küll eurot, kuid mitmes riigis on endiselt oma sõltumatu rahapoliitika. Euro kasutusele võtnud Euroopa Liidu riigid moodustavad euroala ja nende riikide rahapoliitika eest vastutab Euroopa Keskpank (EKP). Euroopa Keskpank ja kõigi liikmesriikide (sh riikide, kus euro ei ole ametlik valuuta) keskpangad kokku moodustavad Euroopa Keskpankade Süsteemi (EKPS).

2018. aasta seisuga andsid euroala riigid Euroopa Liidu sisemajanduse kogutoodangust 72,9%. Ühendkuningriik andis 15,1% ja riigid, kus käibel ei olnud riigid, andsid 12%.[1]

Euro[muuda | muuda lähteteksti]

 Pikemalt artiklites Euroala, Loobumistingimused Euroopa Liidus ja Euroala laienemine

Euro on 1. jaanuaril 2002 täielikult jõustunud Euroopa Liidu majandus- ja rahaliidu tulemus. 2018. aastaks oli eurost saanud enamikus liikmesriikides kasutatav valuuta, kusjuures ülejäänud liikmesriikidest ei olnud vaid kaks (Taani ja Ühendkuningriik) kohustatud eurot käibele võtma. Tegu on ka Euroopa Liidu institutsioonides kasutatava valuutaga ja ratifitseerimata jäänud Euroopa põhiseaduse lepinguga oleks euro lisatud Euroopa Liidu ametliku valuutana Euroopa sümbolite hulka. Peale Euroopa Liitu kasutatakse eurot laialdaselt ka väljapoole Euroopa Liitu jäävates riikides.

Kui arvata välja kaks loobumistingimustega riiki (Taani ja Ühendkuningriik), on kõik Euroopa Liidu praegused ja tulevased liikmesriigid kohustatud võtma valuutana kasutusele euro, vahetades sellega välja varem käibel olnud valuuta.[2] Eurot kasutavate ja mittekasutavate riikide suhted on olnud arutelu all nii Ühendkuningriigi liikmeks olemise ajal (Ühendkuningriik kui suur eurost loobunud riik) kui ka hiljem Euroopa Liidust lahkumise korral. Peamiselt käsitlevad arutelud euroalasse kuuluvate ja mittekuuluvate riikide omavahelist jõudude tasakaalu, sest püütakse vältida olukorda, kus euroalasse kuuluvad riigid domineeriksid eurot mittekasutavate riikide üle. Ühendkuningriik on varem nõudnud Euroopa Liidu tunnustamist Euroopa Liidu lepingutes mitme valuuta liiduna (multi-currency union). See aga tõi kaasa mured teistes riikides euro kasutuselevõtu õõnestamise pärast.[1][3][4][5]

Euroopa Liidus käibivad valuutad (2022. aasta seisuga)[muuda | muuda lähteteksti]

Tabelis on loetletud 27 Euroopa Liidu liikmesriigis kasutusel olevad ametlikud ja mitteametlikud valuutad.

Valuuta Regioon Tähis ISO Seotus muu
valuutaga 		Märkused
Euro
 Euroopa Liit (euroala)
 € EUR Ujuv Valuutat kasutavad ka Euroopa Liidu institutsioonid
Bulgaaria leev  Bulgaaria лв BGN Valuutakomitee süsteem
Horvaatia kuna  Horvaatia kn HRK Ujuv
Poola zlott  Poola zł PLN Ujuv
Rootsi kroon  Rootsi kr SEK Ujuv
Rumeenia leu  Rumeenia Leu RON Ujuv
Šveitsi frank Campione d'Italia (Itaalia osa)
Büsingen am Hochrhein (Saksamaa osa) 		Fr. CHF Ujuv Campione d'Italia: Šveitsi frank on ametlik valuuta, kuid laialdaselt kasutatakse ka eurot.
Büsingen am Hochrhein: euro on küll ametlik valuuta, kuid kuna piirkond on Šveitsi ümbritsetud eksklaav, kasutatakse seal rohkem Šveitsi franki.
Taani kroon  Taani kr DKK ERM II
Tšehhi kroon  Tšehhi Kč CZK Ujuv
Ungari forint  Ungari Ft HUF Ujuv
Euroopa Liidu liikmesriikide eriterritooriumitel kasutatakse ka muud valuutat, kuid kuna need territooriumid ei ole allutatud kõigile Euroopa Liidu õigusaktidele (ei moodusta osa Euroopa Liidu põhiosast), ei ole neid siin loetletud.

Ajaloolised valuutad[muuda | muuda lähteteksti]

 Pikemalt artiklis Euro ajalugu
Valuuta Liikmesriik Tähis ISO Käibelt kadumise
aasta 		Kurss euro
suhtes 		Märkused
Austria šilling  Austria S või öS ATS 1999/2002 13,7603
Belgia frank  Belgia fr. BEF 1999/2002 40,3399 Samaväärne Luksemburgi frangiga (Belgia ja Luksemburgi Majandusliit).
Küprose nael  Küpros £ CYP 2008 0,585274
Hollandi kulden  Madalmaad ƒ või fl. NLG 1999/2002 2,20371
Eesti kroon  Eesti Kr EEK 2011 15,6466
Soome mark  Soome mk FIM 1999/2002 5,94573
Prantsuse frank  Prantsusmaa ₣, F või FF FRF 1999/2002 6,55957 Seotud Prantsusmaal, Andorras ja Monacos käibel olnud Monaco frangiga, mis asendati (koos Prantsuse frangiga) euroga.
Saksa mark  Saksamaa DM DEM 1999/2002 1,95583
Kreeka drahm  Kreeka Δρχ., Δρ. või ₯ GRD 2001/2002 340,75
Iiri nael  Iirimaa £ IEP 1999/2002 0,787564
Itaalia liir  Itaalia ₤, L. või LIT ITL 1999/2002 1936,27 Seotud San Marino liiri ja Vatikani liiriga (mis olid käibel Itaalias, San Marinos ja Vatikanis), mis asendati (koos Itaalia liiriga) eruoga.
Läti latt  Läti Ls LVL 2014 0,702804
Leedu litt  Leedu Lt LTL 2015 3,4528
Luksemburgi frank  Luksemburg fr. või F LUF 1999/2002 40,3399 Samaväärne Belgia frangiga (Belgia ja Luksemburgi Majandusliit).
Malta liir  Malta ₤ või Lm MTL 2008 0,4293
Portugali eskuudo  Portugal või $ PTE 1999/2002 200,482
Slovakkia kroon  Slovakkia Sk SKK 2009 30,126
Sloveenia tolar  Sloveenia SIT SIT 2007 239,64
Hispaania peseeta  Hispaania ₧ ESP 1999/2002 166,386
Euroopa valuutaühik Ainult arvestuslik ₠, ECU või XEU XEU 1999/2002 1 Kuni euro kasutuselevõtuni riiklike valuutadega kõrvuti kasutusel olnud arvestusühik.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. ↑ 1,0 1,1 The Eurozone seeks a post-Brexit balance. European Data Journalism Network. 15.12.2017.
  2. ↑ Euro area | European Commission.
  3. ↑ UK call for ‘multicurrency’ EU triggers ECB alarm. Financial Times. 04.12.2015.
  4. ↑ The Great British Euro Conundrum. Handelsblatt. 20.06.2016.
  5. ↑ What a fair relationship between ‘euro ins’ and ‘euro outs’ could look like. London School of Economics. 26.01.2016.
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Euroopa_Liidu_valuutad&oldid=6241579"