Euroopa vahetuskursimehhanism

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Sinine: euroalas osalevad liikmesriigid.
Kollane: ERM II mehhanismis mitteosalevad liikmesriigid, kes on kohustatud euroalaga liituma.
Roosa: ERM II kuuluvad euroala liikmesriigid, kellel on mitteosalemise erand.
Punane: ERM II mittekuuluvad euroala liikmesriigid, kellel on mitteosalemise erand.
Roheline: EL-i mittekuuluvad riigid, kes kasutavad eurot lepingu alusel.
Lilla: EL-i mittekuuluvad riigid, kes kasutavad eurot ühepoolselt.

Euroopa vahetuskursimehhanism (European Exchange Rate Mechanism ehk ERM) on Euroopas valuutakursi muutlikkuse vähendamise ja rahalise stabiilsuse saavutamise süsteem, mille võttis 1979. aasta 13. märtsil Euroopa Rahasüsteemi osana kasutusele Euroopa Majandusühendus. Mehhanism võeti kasutusele majandus- ja rahaliidu ettevalmistamise ja ühtse valuuta euro kasutuselevõtu (1. jaanuar 1999) raames.

Pärast euro kasutuselevõttu poliitika muutus ja euroalasse mittekuuluvate Euroopa Liidu liikmesriikide valuuta seoti euroga. Eesmärk oli parandada nende valuutade stabiilsust ja tekitada hindamismehhanism, et euroala võimalikke liikmeid hinnata. Seda mehhanismi tuntakse lühendiga ERM II ja see asendas senise mehhanismi ERM. Praegu sisaldab ERM II ainult ühte valuutat, mis on Taani kroon.[1]

ERM-i taotlused ja toimimine[muuda | muuda lähteteksti]

ERM põhineb valuuta fikseeritud vahetuskursi marginaalidel, kuid vahetuskursid muutuvad nende marginaalide piires. Süsteemi tuntakse ka kui pooleldi seotud süsteemi. Enne euro kasutuselevõttu põhinesid vahetuskursid Euroopa valuutaühikul, mille väärtuse määras ära valuutakorvis osalevate valuutade kaalutud keskmine.[2]

Eküüdes väljendatud keskkursside põhjal arvutati välja kahepoolsete kursside võrgustik (tuntud kui pariteedivõrgustik) ja valuutakursside kõikumised tuli hoida 2,25% suuruse marginaali piires kummalegi poole (välja arvatud Itaalia liir, Hispaania peseeta, Portugali eskuudo ja Suurbritannia naelsterling, millel oli lubatud kõikuda ±6%).[3] Osalevaid valuutasid kaitsesid vahetuskursi suuremate kõikumiste eest otsusekindel sekkumine ja laenudega seotud kokkulepped.

Väidetavalt otsustas Suurbritannia varakantsler Denis Healey aastal 1979 ERM-iga mitte liituda seetõttu, et see võiks olla kasulik Saksamaa majandusele, hoides seega ära Saksa marga tugevnemise teiste riikide majanduse kulul.[4]

Euroopa Liidu liikmesriikide ajaloolised vahetuskursimehhanismid[muuda | muuda lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Euro ajalugu

Euro vahetas Euroopa valuutaühiku eküü valuutaturgudel kursiga 1 : 1 välja 1999. aasta 1. jaanuaril. Kuna aastatel 1979–1999 toimis Saksa mark eküü jaoks de facto ankurvaluutana, esines valuuta sidumisel eküüga (võrreldes selle sidumisega Saksa margaga) vaid väikseid erinevusi.

Euroala koos selle esimese 11 liikmesriigiga rajati 1999. aasta 1. jaanuaril ja euroala esimene laienemine, mis hõlmas vaid Kreekat, toimus 2001. aasta 1. jaanuaril ehk aasta pärast seda, kui euro oli tegelikult ringlusse lastud. Ala järgmine laienemine hõlmas aastal 2004 Euroopa Liiduga liitunud riike (sulgudes on toodud aasta, mille 1. jaanuaril riik euroalaga liitus): Sloveenia (2007), Küpros (2008), Malta (2008), Slovakkia (2009), Eesti (2011), Läti (2014) ja Leedu (2015).

Kõik Euroopa Liidu liikmesriigid, kes on blokiga liitunud pärast Maastrichti lepingu allkirjastamist aastal 1992, on ühinemislepingute järgi kohustatud euro kasutusele võtma.[5] Ent viiest euro majanduslikust lähenemiskriteeriumist viimane, mis tuleb täita selleks, et euro kasutuselevõtuks kvalifitseeruda, on vahetuskursi stabiilsuse kriteerium. Selle jaoks on vaja olla ERM-i liige vähemalt kaks aastat, ilma et esineks suuri pingeid valuuta vahetuskursi asjus.[6]

Iiri nael katkestab pariteedi Suurbritannia naelaga[muuda | muuda lähteteksti]

Euroopa vahetuskursimehhanismi süsteemis osalemiseks pidi Iirimaa peatama 1979. aastal Iiri naela pariteedi Suurbritannia naelsterlingiga, kuna viimane, mis ei olnud üks ERM-i valuutadest, tugevnes ERM-i valuutade suhtes vahetult pärast süsteemi käivitamist. Nende kahe valuuta omavaheline pariteet oleks aga viinud Iiri naela väljapoole kokkulepitud vahemikku. Vahetuskursimehhanismi tingimuste täitmiseks nõutigi seetõttu Iirimaa valitsuselt kahe naela vahelise pariteedi katkestamist.[7]

Suurbritannia sunnitud taandumine ERM-ist[muuda | muuda lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Must kolmapäev

Suurbritannia liitus 1990. aasta oktoobris küll Euroopa vahetuskursimehhanismiga, kuid oli sunnitud programmist lahkuma juba kaks aastat hiljem – pärast seda, kui nael sattus valuutaspekulantide, sealhulgas George Sorosi tegevuse tõttu suure surve alla. Selle tagajärjel 1992. aasta 16. septembril aset leidnud kokkuvarisemist hakati hiljem kutsuma mustaks kolmapäevaks. Et Suurbritannia majandusel läks pärast 1992. aastat väga hästi, on sellesse sündmusse suhtumist revideeritud ja seda on hakatud kutsuma ka valgeks kolmapäevaks.[8]

Pärast seda, kui Suurbritannias oli 1990. aastal majanduslangus, hakati poliitik Norman Tebbiti järgi ERM-ile viitama kui igavesele langusmehhanismile (Eternal Recession Mechanism, lühidalt samuti ERM).[9] Suurbritannia kulutas üle 6 miljardi naela ainuüksi selleks, et hoida oma valuutat ettenähtud kitsastes piirides. Selleaegsetes raportites märgiti ära, et ainuüksi George Sorosi 1 miljardi naela suurune kasum võrdus enam kui 12 naelaga iga Suurbritannia mehe, naise ja lapse kohta[10][11][12], ning Sorosit kutsuti neis meheks, kes laostas Inglismaa Panga.

Suurbritannia kui Euroopa vahetuskursimehhanismi liikme süüks pannakse ka selleaegse majanduslanguse pikendamist.[13] Selles, et Suurbritannia mehhanismist lahkus, nähti majanduslikku ebaõnnestumist, mis oli ka üks põhjusi, miks John Majori juhitud konservatiivne valitsus kaotas 1997. aasta üldvalimised. Kaotusest ei päästnud ka asjaolu, et just tänu selle valitsuse tegevusele pärast musta kolmapäeva oli majanduselu edenenud ja töötus vähenenud.[14]


Marginaalide suurenemine[muuda | muuda lähteteksti]

Et mehhanismi Prantsuse frangi ja teiste valuutade vastu suunatud spekulatsioonidega kohandada, laiendati 1993. aasta augustis marginaali 15%-ni.[15]

Asendamine euroga ja ERM II[muuda | muuda lähteteksti]

1998. aasta 31. detsembril külmutati euroala riikide Euroopa valuutaühiku vahetuskursid. Sellega pandi alus valuutaühikule pariteedi alusel järgnenud rahaühiku euro väärtusele.[16]

Aastal 1999 asendas ERM II esialgse mehhanismi ERM.[17] Uude vahetuskursimehhanismi kuulusid alguses Kreeka drahm ja Taani kroon, kuid pärast seda, kui Kreeka aastal 2001 euro kasutusele võttis, jäi Taani kroon ainsaks osalevaks liikmeks. ERM II valuutal on lubatud kõikuda ±15% piires euro keskkursi suhtes. Krooni puhul hoiab aga Taani keskpank Danmarks Nationalbank vahetuskurssi kitsamas vahemikus ±2,25% võrreldes keskkursiga (1 Taani kroon võrdub 7,46038 euroga).

Euroopa Liidu liikmesriikidelt, kes ei ole veel eurot kasutusele võtnud, eeldatakse enne euroalaga liitumist vähemalt kahe aasta pikkust osalemist ERM II mehhanismis.[5][6]

Euroopa Liidu uued liikmesriigid[muuda | muuda lähteteksti]

Kümme uute liikmesriikide keskpanka said 2004. aasta 1. mail ERM II keskpankade lepingu osalisteks. Riikide valuutad ise pidid saama osaks ERM II mehhanismist, kuid seda kuupäevadel, mis tuli alles kokku leppida.[18]

Eesti kroon, Leedu litt ja Sloveenia tolar kaasati ERM II mehhanismi 2004. aasta 28. juunil; Küprose nael, Läti latt ja Malta liir 2005. aasta 2. mail; Slovakkia kroon 2005. aasta 28. novembril.[19] Kõik need riigid liitusid hiljem euroalaga ja lahkusid seega ERM II-st: Sloveenia 1. jaanuaril 2007, Küpros ja Malta 1. jaanuaril 2008, Slovakkia 1. jaanuaril 2009, Eesti 1. jaanuaril 2011, Läti 1. jaanuaril 2014 ning Leedu 1. jaanuaril 2015.[20]

2018. aasta seis[muuda | muuda lähteteksti]

Alates 2016. aastast on Taani kroon ainus ERM II mehhanismis osalev valuuta. Kehtivate ühinemislepingute järgi peavad mehhanismiga liituma ka Rootsi valuuta (Rootsi kroon), kolme 2004. aasta 1. mail Euroopa Liiduga liitunud suurima riigi valuutad (Poola zlott, Tšehhi kroon ja Ungari forint), kahe 2007. aasta 1. jaanuaril liitunud riigi valuutad (Bulgaaria leev ja Rumeenia leu) ja ka 2013. aasta 1. juulil liitunud Horvaatia valuuta (Horvaatia kuna).

Rootsis toimunud referendumil otsustati mehhanismist välja jääda, kuigi Euroopa Keskpank eeldab mehhanismiga liitumist – erinevalt Taanist või Suurbritanniast ei ole Rootsile selles erandit tehtud. Maastrichti lähenemiskriteeriumite järgi peavad kõik Euroopa Liidu liikmesriigid vahetuskursimehhanismiga liituma.[21]

Valuutakursi kõikumise piirid[muuda | muuda lähteteksti]

Teoorias on enamikul valuutadel lubatud kõikuda isegi kuni 15% endale määratud väärtuse suhtes,[15] ent tegelikkuses kõigub vahetuskursimehhanismi ainus liige Taani kroon kursist väga vähe kõrvale.[22]

Jõustumise kuupäev[23] Riik Valuuta 1 euro =[23] Kursi kõikumise piir Märkused
Nominaalne Tegelik
01.01.1999 Flag of Denmark.svg Kroon 7,46038 2,25% <1% Taani kroon liitus ERM II mehhanismiga 1999. aastal, mil euro loodi.

Ajaloolised andmed[muuda | muuda lähteteksti]

ERM II mehhanismi varasemad liikmed on Kreeka drahm, Sloveenia tolar, Küprose nael, Eesti kroon, Malta liir, Slovakkia kroon, Leedu litt ja Läti latt.[20]

Periood Riik Valuuta 1 euro = Kursi kõikumise piir Märkused
Nominaalne Tegelik
01.01.1999–
16.01.2000
Flag of Greece.svg Drahm 353,109[24] 15% Pole teada
17.01.2000–
31.12.2000
340,75[25] Pole teada
28.06.2004–
31.12.2006
Flag of Slovenia.svg Tolar 239,64[26] 15% 0,16%[27]
02.05.2005–
07.12.2007
Flag of Cyprus.svg Nael 0,585274 15% 2,1%[27]
07.12.2007–
31.12.2007
0%
02.05.2005–
31.12.2007
Flag of Malta.svg Liir 0,4293 15% 0% Malta liir oli euroga seotud alates ERM II mehhanismiga liitumisest. Sellel oli vaid kaks erandit: 02.05.2005 (EKP määr: 1 EUR = 0,4288 MTL) ja 15.08.2005 (EKP määr: 1 EUR = 0,4292 MTL).[27]
28.11.2005–
16.03.2007
Flag of Slovakia.svg Kroon 38,455[28][29][30] 15% 12%[27]
17.03.2007–
27.05.2008
35,4424[31][32] 12%[27]
28.05.2008–
31.12.2008
30,126[33] 1,9%[27]
28.06.2004–
31.12.2010
Flag of Estonia.svg Kroon 15,6466 15% 0% Eesti kroon oli alates raha uuesti kasutusele võtmisest 1992. aasta 20. juunil seotud esialgu Saksa marga ja seejärel euroga. Kurss fikseeriti 13. juulil 2010.
02.05.2005–
31.12.2013
Flag of Latvia.svg Latt 0,702804 15% 1% Lätis oli kasutusel fikseeritud vahetuskursi süsteem, mille ankurvaluuta oli esialgu Rahvusvahelise Valuutafondi arvestusühik (SDR) ja alates 2005. aasta 1. jaanuarist euro.
28.06.2004–
31.12.2014
Flag of Lithuania.svg Litt 3,4528 15% 0% Kuni 2002. aasta 2. veebruarini, mil valuuta seoti euroga, oli Leedu litt seotud Ameerika Ühendriikide dollariga.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Denmark Suspends Bond Issuance to Protect Krone’s Peg. Wall Street Journal. 30.01.2015. Vaadatud 31.12.2016.
  2. European Currency Unit Definition from Financial Times Lexicon. Vaadatud 31.12.2016.
  3. Phase 2: the European Monetary System, European Commission, http://ec.europa.eu/economy_finance/euro/emu/road/ems_en.htm
  4. William Keegan: David Cameron's EU referendum raises spectre of Thatcher-era euroscepticism. International Business Times, 19.10.2015.
  5. 5,0 5,1 The problem with Europe is the euro. The Guardian, 10.08.2016. Vaadatud 31.12.2016.
  6. 6,0 6,1 Radio Prague - Czech officials talk up euro adoption but target date still not on agenda. Vaadatud 31.12.2016.
  7. The Irish Pound: From Origins to EMU. Vaadatud 11.09.2013.
  8. The reason that Europe is having a breakdown...it's the Euro, stupid. The Times, 09.06.2005. Vaadatud 30.12.2008.
  9. Tebbit, Norman. An electoral curse yet to be lifted. The Guardian, 10.02.2005. Vaadatud 30.12.2008.
  10. Robert Slater. "Soros: the life, times & trading secrets of the world's greatest investor", lk 186. Irwin Professional Pub., 1996.
  11. Nick Constable. "This is gambling", lk 46, 168. Sanctuary, 2003. London.
  12. Robert Slater. "Soros the world's most influential investor". McGraw-Hill, 2009. New York.
  13. Evan Davis. Lessons learned on 'Black Wednesday'. BBC News, 15.09.2002.
  14. 1997: Labour landslide ends Tory rule. BBC News, 15.04.2005.
  15. 15,0 15,1 Sophie Sirtaine, Ilias Skamnelos. Credit Growth in Emerging Europe: A Cause for Stability Concerns?, lk 30. World Bank Publications, 2007.
  16. Council Regulation (EC) No 1103/97 of 17 June 1997 on certain provisions relating to the introduction of the euro. Vaadatud 25.04.2010.
  17. Aristidis Bitzenis. The Balkans: Foreign Direct Investment and EU Accession. Routledge, 2016.
  18. What is ERM II?. Vaadatud 31.12.2016.
  19. European Central Bank. Vaadatud 26.04.2011.
  20. 20,0 20,1 A timeline of the eurozone’s growth. POLITICO. VAadatud 31.12.2016.
  21. Sweden 'not ready' for euro. BBC News, 22.05.2002. Vaadatud 14.12.2011.
  22. Danish Central Bank Stumbles with Its Currency Peg to the Euro. Vaadatud 31.12.2016.
  23. 23,0 23,1 Euro central rates in ERM2.
  24. 31 December 1998 – Euro central rates and intervention rates in ERM II. Vaadatud 26.04.2011.
  25. 17 January 2000 – Euro central rates and intervention rates in ERM II. Vaadatud 26.04.2011.
  26. 28 June 2004 – Euro central rates and compulsory intervention rates in ERM II. Vaadatud 26.04.2011.
  27. 27,0 27,1 27,2 27,3 27,4 27,5 ECB historic exchange rates. Vaadatud 26.04.2011.
  28. 28 November 2005 – Euro central rates and compulsory intervention rates in ERM II. Vaadatud 26.04.2011.
  29. Slovak Koruna Included in the ERM II. Vaadatud 17.03.2007.
  30. Exchange Rate Mechanism II (ERM II). Vaadatud 17.03.2007.
  31. Slovakia, EU Raise Koruna's Central Rate After Appreciation. Bloomberg, 17.03.2007. Vaadatud 17.03.2007.
  32. Euro central rates and compulsory intervention rates in ERM II. Vaadatud 26.04.2011.
  33. Euro central rates and compulsory intervention rates in ERM II. Vaadatud 26.04.2011.

Selles artiklis on kasutatud ingliskeelset artiklit en:European Exchange Rate Mechanism seisuga 24.04.2018.