Joe Biden: erinevus redaktsioonide vahel
Neptuunium (arutelu | kaastöö) PResümee puudub |
PResümee puudub Märgised: Teksti peitmine Visuaalmuudatus |
||
66. rida: | 66. rida: | ||
Sündinud [[Scranton]]is [[Pennsylvania]] osariigis ja kasvades üles [[New Castle'i maakond|New Castle'i maakonnas]] Delaware'is, õppis Biden [[Delaware'i Ülikool]]is ja omandas seejärel 1968. aastal juristihariduse [[Syracuse'i Ülikool]]is. 1970. aastal valiti ta New Castle'i maakonna kohaliku omavalitsusse ning 1972. aastal sai temast 29-aastane Ühendriikide ajaloo järjestikus kuues kõige noorem senaator. Biden oli pikalt [[senati välissuhete komisjon]]i liige ning 2007. aastast selle esimees. 1991. aastal seisis ta vastu [[Lahesõda|Lahesõjale]], kuid toetas [[NATO]] laienemist Ida-Euroopasse ning sekkumist [[Jugoslaavia sõjad|Jugoslaavia sõdadesse]] 1990. aastatel. 2002. aastal andis Biden [[Ameerika Ühendriikide Kongress|kongressis]] poolthääles [[Iraagi sõda|volitusele kasutada Iraagis sõjalist jõudu]], ent vastandus president [[George W. Bush]]i 2007. aasta kavale suurendada riigis Ühendriikide sõjalist kohalolu. Samuti juhtis ta aastatel 1987–1995 [[senati justiitskomitee]]d, tegeledes uimastipoliitika, kuritegevuse ennetamise ja kodanikuvabaduste temaatikaga. Nii [[Joe Bideni 1988. aasta presidendikampaania|1988.]] kui ka [[Joe Bideni 2008. aasta presidendikampaania|2008. aastal]] kandideeris ta ebaõnnestunult Demokraatliku Partei presidendikandidaadi kohale. |
Sündinud [[Scranton]]is [[Pennsylvania]] osariigis ja kasvades üles [[New Castle'i maakond|New Castle'i maakonnas]] Delaware'is, õppis Biden [[Delaware'i Ülikool]]is ja omandas seejärel 1968. aastal juristihariduse [[Syracuse'i Ülikool]]is. 1970. aastal valiti ta New Castle'i maakonna kohaliku omavalitsusse ning 1972. aastal sai temast 29-aastane Ühendriikide ajaloo järjestikus kuues kõige noorem senaator. Biden oli pikalt [[senati välissuhete komisjon]]i liige ning 2007. aastast selle esimees. 1991. aastal seisis ta vastu [[Lahesõda|Lahesõjale]], kuid toetas [[NATO]] laienemist Ida-Euroopasse ning sekkumist [[Jugoslaavia sõjad|Jugoslaavia sõdadesse]] 1990. aastatel. 2002. aastal andis Biden [[Ameerika Ühendriikide Kongress|kongressis]] poolthääles [[Iraagi sõda|volitusele kasutada Iraagis sõjalist jõudu]], ent vastandus president [[George W. Bush]]i 2007. aasta kavale suurendada riigis Ühendriikide sõjalist kohalolu. Samuti juhtis ta aastatel 1987–1995 [[senati justiitskomitee]]d, tegeledes uimastipoliitika, kuritegevuse ennetamise ja kodanikuvabaduste temaatikaga. Nii [[Joe Bideni 1988. aasta presidendikampaania|1988.]] kui ka [[Joe Bideni 2008. aasta presidendikampaania|2008. aastal]] kandideeris ta ebaõnnestunult Demokraatliku Partei presidendikandidaadi kohale. |
||
Biden valiti senatisse kokku kuuel korral ning oli vanuselt neljas kõige vanem senaator, kui lahkus ametist, et asuda asepresidendiks [[2008. aasta Ameerika Ühendriikide presidendivalimised|2008. aasta presidendivalimised]] võitnud Barack Obama valitsuskabinetis. [[2012. aasta Ameerika Ühendriikide presidendivalimised|2012. aastal valiti Obama ja Biden teiseks ametiajaks oma ametikohale tagasi]]. Asepresidendina juhtis ta 2009. aasta [[Suur majandussurutis]]e mõjude vastu suunatud [[American Recovery and Reinvestment Act of 2009|taristuinvesteeringuid]]<!--, pidas läbirääkimisi kongressi vabariiklastest saadikutega--> ning tegeles finantspoliitikaga, kuid toetas ka [[Uus START leping|Uue START lepingu]] sõlmimist Venemaaga ja aitas kujundada poliitikat [[Ameerika Ühendriikide vägede väljaviimine Iraagist (2007–2011)|Ühendriikide vägede väljaviimiseks Iraagist 2011. aastal]]. Pärast [[Tulistamine Sandy Hooki algkoolis|tulistamist Sandy Hooki algkoolis]] juhtis ta tulirelvade omamisõiguse ülevaatamise ja tulirelvavägivalla vähendamisega tegelevat töörühma. 2017. aasta jaanuaris andis Obama Bidenile [[Presidendi Vabadusmedal]]. |
Biden valiti senatisse kokku kuuel korral ning oli vanuselt neljas kõige vanem senaator, kui lahkus ametist, et asuda asepresidendiks [[2008. aasta Ameerika Ühendriikide presidendivalimised|2008. aasta presidendivalimised]] võitnud Barack Obama valitsuskabinetis. [[2012. aasta Ameerika Ühendriikide presidendivalimised|2012. aastal valiti Obama ja Biden teiseks ametiajaks oma ametikohale tagasi]]. Asepresidendina juhtis ta 2009. aasta [[Suur majandussurutis]]e mõjude vastu suunatud [[American Recovery and Reinvestment Act of 2009|taristuinvesteeringuid]]<!--, pidas läbirääkimisi kongressi vabariiklastest saadikutega--> ning tegeles finantspoliitikaga, kuid toetas ka [[Uus START leping|Uue START lepingu]] sõlmimist Venemaaga ja aitas kujundada poliitikat [[Ameerika Ühendriikide vägede väljaviimine Iraagist (2007–2011)|Ühendriikide vägede väljaviimiseks Iraagist 2011. aastal]]. Pärast [[Tulistamine Sandy Hooki algkoolis|tulistamist Sandy Hooki algkoolis]] juhtis ta tulirelvade omamisõiguse ülevaatamise ja tulirelvavägivalla vähendamisega tegelevat töörühma. 2017. aasta jaanuaris andis Obama Bidenile [[Presidendi Vabadusmedal|Presidendi Vabadusmedali]]. |
||
2019. aasta aprillis kuulutas Biden välja oma kandidatuuri [[2020. aasta Ameerika Ühendriikide presidendivalimised|2020. aasta presidendivalimistel]] ning sai juunis Demokraatliku Partei ametlikuks kandidaadiks.<ref name="Drops" /> Augustis kuulutas ta oma asepresidendikandidaadiks [[California]] senaatori [[Kamala Harris]]e.<ref name="Harris" /> Novembrikuus saavutatud valimisvõidu<ref name="Valiti" /> järel astus Biden 2021. aasta 20. jaanuari pärastlõunal ametisse. |
2019. aasta aprillis kuulutas Biden välja oma kandidatuuri [[2020. aasta Ameerika Ühendriikide presidendivalimised|2020. aasta presidendivalimistel]] ning sai juunis Demokraatliku Partei ametlikuks kandidaadiks.<ref name="Drops" /> Augustis kuulutas ta oma asepresidendikandidaadiks [[California]] senaatori [[Kamala Harris]]e.<ref name="Harris" /> Novembrikuus saavutatud valimisvõidu<ref name="Valiti" /> järel astus Biden 2021. aasta 20. jaanuari pärastlõunal ametisse. |
Redaktsioon: 21. jaanuar 2021, kell 11:07
Joe Biden | |
---|---|
Ameerika Ühendriikide 46. president | |
Ametis | |
Ametisse asumise aeg 20. jaanuar 2021 | |
Eelnev | Donald Trump |
Ameerika Ühendriikide 47. asepresident | |
Ametiaeg 20. jaanuar 2009 – 20. jaanuar 2017 | |
Eelnev | Dick Cheney |
Järgnev | Mike Pence |
Ameerika Ühendriikide Delaware'ist valitud senaator | |
Ametiaeg 3. jaanuar 1973 – 15. jaanuar 2009 | |
Eelnev | J. Caleb Boggs |
Järgnev | Ted Kaufmann |
Isikuandmed | |
Sünninimi | Joseph Robinette Biden jr. |
Sünniaeg |
20. november 1942 Scranton, Pennsylvania, USA |
Erakond | Demokraatlik Partei |
Abikaasa |
Neilia Hunter (a. 1966; suri 1972) Jill Jacobs (a. 1977) |
Vanemad |
Joseph Robinette Biden sen. Catherine Eugenia Finnegan |
Lapsed | Beau, Hunter, Naomi ja Ashley |
Sugulased | Perekond Biden |
Alma mater |
Delaware'i Ülikool (BA) Syracuse'i Ülikool (JD) |
Elukutse | poliitik, jurist |
Tunnustus | Loend... |
Autogramm |
Joseph Robinette Biden jr. (sündinud 20. novembril 1942 Scrantonis Pennsylvanias) on 46. ja praegune Ameerika Ühendriikide president. Ta kuulub Demokraatlikusse Parteisse ja oli vahemikus 2009–2007 47. Ühendriikide asepresident Barack Obama valitsuskabinetis ning aastatel 1973–2009 Delaware'i osariigi esindaja senatis.
Sündinud Scrantonis Pennsylvania osariigis ja kasvades üles New Castle'i maakonnas Delaware'is, õppis Biden Delaware'i Ülikoolis ja omandas seejärel 1968. aastal juristihariduse Syracuse'i Ülikoolis. 1970. aastal valiti ta New Castle'i maakonna kohaliku omavalitsusse ning 1972. aastal sai temast 29-aastane Ühendriikide ajaloo järjestikus kuues kõige noorem senaator. Biden oli pikalt senati välissuhete komisjoni liige ning 2007. aastast selle esimees. 1991. aastal seisis ta vastu Lahesõjale, kuid toetas NATO laienemist Ida-Euroopasse ning sekkumist Jugoslaavia sõdadesse 1990. aastatel. 2002. aastal andis Biden kongressis poolthääles volitusele kasutada Iraagis sõjalist jõudu, ent vastandus president George W. Bushi 2007. aasta kavale suurendada riigis Ühendriikide sõjalist kohalolu. Samuti juhtis ta aastatel 1987–1995 senati justiitskomiteed, tegeledes uimastipoliitika, kuritegevuse ennetamise ja kodanikuvabaduste temaatikaga. Nii 1988. kui ka 2008. aastal kandideeris ta ebaõnnestunult Demokraatliku Partei presidendikandidaadi kohale.
Biden valiti senatisse kokku kuuel korral ning oli vanuselt neljas kõige vanem senaator, kui lahkus ametist, et asuda asepresidendiks 2008. aasta presidendivalimised võitnud Barack Obama valitsuskabinetis. 2012. aastal valiti Obama ja Biden teiseks ametiajaks oma ametikohale tagasi. Asepresidendina juhtis ta 2009. aasta Suur majandussurutise mõjude vastu suunatud taristuinvesteeringuid ning tegeles finantspoliitikaga, kuid toetas ka Uue START lepingu sõlmimist Venemaaga ja aitas kujundada poliitikat Ühendriikide vägede väljaviimiseks Iraagist 2011. aastal. Pärast tulistamist Sandy Hooki algkoolis juhtis ta tulirelvade omamisõiguse ülevaatamise ja tulirelvavägivalla vähendamisega tegelevat töörühma. 2017. aasta jaanuaris andis Obama Bidenile Presidendi Vabadusmedali.
2019. aasta aprillis kuulutas Biden välja oma kandidatuuri 2020. aasta presidendivalimistel ning sai juunis Demokraatliku Partei ametlikuks kandidaadiks.[1] Augustis kuulutas ta oma asepresidendikandidaadiks California senaatori Kamala Harrise.[2] Novembrikuus saavutatud valimisvõidu[3] järel astus Biden 2021. aasta 20. jaanuari pärastlõunal ametisse.
2016. aasta presidendivalimised
2015. aastal spekuleeriti mitmeid kuid, et Biden võib pürgida Demokraatliku Partei presidendikandidaadiks 2016. aasta valimistel. Tema poja Beau Bideni surma 30. mail 2015 pidasid mõned analüütikud peamiseks takistuseks kandideerimisele, kuid selle vastu rääkis Beau surmaeelne soov, et isa ikkagi kandideeriks. 21. oktoobril teatas Biden siiski, et ta ei kavatse kandideerida ja põhjendas seda muuseas ka sellega, et ei ole taastunud veel poja surmast.
Tunnustus
- 2004 – Maarjamaa Risti I klassi teenetemärk (Ameerika Ühendriikide senaator, Eesti NATOga liitumise toetaja)
- 2017 – Presidendi Vabadusmedal
- 2017 – Vabaduse orden (Ukraina)
Viited
- ↑ "CNBC". Vaadatud 23.4.2020.
- ↑ Joe Biden valis asepresidendikandidaadiks Kamala Harrise, ERR, 11. august 2020
- ↑ Joe Biden valiti USA presidendiks, ERR, 7. november 2020
Välislingid
- Joe Biden, Biography
- Arhiveeritud asepresidendi koduleht
- Hendrik Vosman. Joseph Robinette Biden, Jr Mõttekriipsu traagiline tõus tippu, Postimees, 30. august 2008
- Biden näeb ennast Obama usaldusalusena Postimees, 25. jaanuar 2009
- Urmas Jaagant. Biden: partnerid peavad vastutama EPL, 9. veebruar 2009
- Neeme Raud: "USA asepresidendi Joseph Bideni lapsesuu", Postimees, 2. august 2009