Arthur Schopenhauer: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Miacek (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
26. rida: 26. rida:
* "Naistest". Tõlkinud [[Tiiu Mikenberg]], toimetanud [[Helju Vals]]. Kirjastus Mõte, Tartu [[2001]], 16 lk; ISBN 998578233X; 2. trükk: kirjastus Zeus, Tartu [[2003]]; ISBN 9985926153
* "Naistest". Tõlkinud [[Tiiu Mikenberg]], toimetanud [[Helju Vals]]. Kirjastus Mõte, Tartu [[2001]], 16 lk; ISBN 998578233X; 2. trükk: kirjastus Zeus, Tartu [[2003]]; ISBN 9985926153
* "Kunstidest". Tõlkinud Tiiu Mikenberg. Kirjastus Mõte, Tartu [[2002]], 115 lk; ISBN 9985783158
* "Kunstidest". Tõlkinud Tiiu Mikenberg. Kirjastus Mõte, Tartu [[2002]], 115 lk; ISBN 9985783158
* "[[Maailm kui tahe ja kujutlus]]", I–II köide. I köide: Neli raamatut ning [[Immanuel Kant|Kanti]] filosoofia kriitikat sisaldav lisa. II köide, mis sisaldab täiendusi esimese köite neljale raamatule. Tõlkinud [[Toomas Rosin]], toimetanud [[Siiri Ombler]], konsultant [[Marju Lepajõe]]. Järelsõna "Elamise tung ja traagika" (II kd., lk 903–920): [[Jaanus Sooväli]]. Sari [[Avatud Eesti raamat]], [[Ilmamaa]], Tartu [[2018]], 784 + 932 lk; ISBN 9789985774731


== Kirjandus ==
== Kirjandus ==

Redaktsioon: 1. juuni 2018, kell 08:18

Arthur Schopenhauer
Arthur Schopenhauer
Sündinud 22. veebruar 1788 (Danzig)
Surnud 21. september 1860 (72-aastaselt) (Frankfurt am Main)
Piirkond Lääne filosoofid
Ajastu 19. sajandi filosoofid
Koolkond kantiaanlus, idealism
Valdkonnad metafüüsika, esteetika, fenomenoloogia, moraal, psühholoogia
Tähelepanuväärsed ideed tahe, pessimism
Mõjutajad
Autogramm

Arthur Schopenhauer (22. veebruar 178821. september 1860) oli saksa filosoof, kes oma peateoses "Maailm kui tahe ja kujutlus" ("Die Welt als Wille und Vorstellung") kirjeldab tahet kui maailma tagant kihutavat jõudu, mis otsib alaliselt rahuldust, seda aga kunagi leidmata. Heinrich Floris Schopenhauer ja Johanna olid tema vanemad. Schopenhauerite pere kolis Hamburgi 1793. aastal, Kui Arthur oli kõigest viie aastane. Kolimise otsus võeti vastu, kui pereisa leidis, et Danzig on elakõlbulik pärast Austria pärilussõda. Samuti elas Arthur kaks aastat Prantsusmaal, mis aitas tal prantsuse keele ära õppida. Arthuri isa soovis, et temast tuleks kaupmees, kuid Arthur oli huvitatud teadlaseks saamisest. Heinrich andis Arthurile võimaluse, kas reisib koos perega mööda Euroopat ringi, ning pärast mida hakata samuti kaupmeheks, või minna gümnaasiumi, mis valmistaks teda ette ülikooliks. Ta valis esimese variandi ja reisis mööda ilma ringi, ning nägi oma silmaga vaesete kannatusi, mis aitas kujundada Arthuri filosoofilist pessimismi. Schopenhauer oli seisukohal, et Vana-India targad tundsid tõde. Ka tema lahendus maailmas valitsevale kannatusele oli sarnane hinduistlike ja budistlike mõtlejate omaga. Ta pooldas Kanti transtsendentaalset idealismi ning oli vaadetelt ateist, tunnustades siiski kristlike filosoofide tööd. Schopenhauer arendas ateistlikku metafüüsikat ja filosoofilist pessimismi.

Tema suurimad mõjutajad olid Immanuel Kant, Gottlob Ernst Schulze ja Platon. Kuigi oma eluajal ei suutnud Schopenhauer märkimisväärset tähelepanu tõmmata, on ta mõjutanud paljusid hilisemaid mõtlejaid, nende seas Friedrich Nietzschet, Richard Wagnerit, Otto Weiningeri, Ludwig Wittgensteini, Erwin Schrödingeri, Albert Einsteini, Sigmund Freudi, Otto Ranki, Carl Jungi, Joseph Campbelli, Lev Tolstoid ja Thomas Manni. Schopenhauer oli oma aja konteksti arvestades muidu pigem liberaalsete vaadetega, rõhutas kaastunde tähtsust, naistesse suhtus aga halastamatu põlgusega.

Teosed eesti keeles

Kirjandus

Raamatud

Artiklid, ülevaated

Vaata ka

Välislingid