Mine sisu juurde

Gdańsk

Muuda linke
Allikas: Vikipeedia
(Ümber suunatud leheküljelt Danzig)
"Danzig" suunab siia. Teiste tähenduste kohta vaata lehekülge Danzig (täpsustus).
Gdańsk
poola Gdańsk
kašuubi Gduńsk
saksa Danzig
Pindala: 262 km²
Elanikke: 487 834 (30.06.2024)[1] Muuda Vikiandmetes
Koordinaadid: 54° 21′ N, 18° 39′ E
Gdańsk (Poola)
Gdańsk

Gdańsk (eesti keeles mööndav ka kirjapilt Gdansk; kašuubi keeles Gduńsk, varem saksa keeles Danzig) on Poola linn Läänemere lõunarannikul Gdański lahe ääres Wisła harujõe Motława suudmes. See on Pomorze vojevoodkonna halduskeskus.

Gdańsk moodustab koos Gdynia ja Sopoti linnaga Trójmiasto linnastu.

Gdańsk, Maarja kiriku ja

Linna elanike arv oli 2021. aasta seisuga 470 633. Gdańsk on rahvaarvult Poola kuues linn.

Gdańsk on oluline majandus-, teadus- ja kultuurikeskus ning Poola suurim sadamalinn.

Varasemas ajaloos on Gdański linnal olnud palju nimesid: Gyddanyzc, Kdansk, Gdanzc, Dantzk, Dantzig, Dantzigk, Danzig, Dantiscum, Gedanum.

Arheoloogilised tõendid kinnitavad, et juba 8. sajandil oli praeguse linna kohal kašuubide käsitööliste-kalurite asula.[viide?] 10. sajandil kuulus Gdańsk Pomorze vürstidele, kes allusid Poola riigile. 890. aastatel lasi vürst Mieszko I ehitada sinna Gdański lossi. 997. aastal külastas Gdańskit Püha Adalbertus Prahast (poola k. Wojciech), et Poola kuninga Bolesław Chrobry palvel ristida linna elanikke.

14. novembril 1308 alistasid Saksa ordu rüütlid Gdański, linn sai uue saksapärase nime – Danzig. Aastal 1361 sai linn Hansa Liidu liikmeks ning oli Preisimaal peamine viljaekspordi sadam. Uue sõjaga (Saksa ordu–Poola sõda 1409–1411), mis lõppes Grünwaldi lahinguga (1410), läks Danzig Poola kuninga võimu alla. Aasta hiljem sõlmiti Thorni esimene rahu, millega Danzig läks tagasi Saksa ordu kätte.

Gdański vanalinn, vana sadam ja Żuraw Motława ääres

1466. aastal lõppes Kolmeteistkümneaastane sõda (1454–1466), mille tulemusel Poola kuningas saavutas Thorni teise rahuga kontrolli Lääne-Preisimaa – Gdański, Elblągi, Malborki, Chełmno – üle. Saksa ordu loovutas Poola kuningriigile Kuningliku Preisimaana poole oma territooriumist (Ida-Pommeri ja Lääne-Preisimaa) ning Saksa ordu kõrgmeister tunnistas end Leedu suurvürsti ja Poola kuninga Kazimierz IV vasalliks.

1772. aastal Poola I jagamisel anti Danzig üle Preisi kuningriigile.

Napoleoni sõdade ajal (1807–1814) eksisteeris linn kui Danzigi Vabalinn.

Vaatamata sõdadele ja võimuvahetustele oli linna areng kiire ja Gdańskist sai, tänu ühendusele Vislaga sisemaale, üks tähtsamaid Läänemere kaubandus- ja sadamalinnu.

Gdański elanikkond oli väga kirju; seal elasid sakslased, poolakad, juudid, taanlased jne, kes omakorda mõjutasid linna kultuuri ja arhitektuuri.

Saksa-Poola sõjas andis Wehrmachti ülemjuhataja Adolf Hitler käsu Poolat rünnata 31. augustil 1939. Esimese lahingu täpne aeg ning koht on vaieldav. Alates kella 4.45, vahetult enne päiksetõusu, alustas sõjalaev Schleswig-Holstein Poola Westerplatte garnisoni tulistamist. SS Danzigi kodukaitse ning Saksa politseijõud ründasid Danzigis asunud Poola Postiameti peakontorit Danzigis. Mõlemad kohad olid õiguslikult Versailles' rahulepingu järgi Danzigi vabalinnas asuvad Poola nn eksklaavid.

 Pikemalt artiklis Poola Teises maailmasõjas

Teise maailmasõja järel anti Gdańsk Potsdami konverentsi otsusega 1945. aastal Poolale. Linna saksa elanikkond küüditati Saksamaale. Küüditatud endised Danzigi kodanikud väidavad, et tegelikult leiab aset nende vabalinnas seesama okupatsioon, mille algatas 1. septembril 1939 Hitler. Nad on moodustanud eksiilvalitsuse ja nõuavad jätkuvalt Danzigi iseseisvust. Danzigi eksiilvalitsusel on oma koduleht[2].

Teenindus ja tööstus on põhivaldkonnad elanike tööhõives. Gdańskis on arenenud sellised majandusharud nagu laevaehitus, farmaatsia ja keemiatööstus, elektroonika ja toiduainetööstus.

  • Linnatransport: bussid, trammid.
  • Raudtee: ühendus teiste Poola keskustega.
  • Linnastu kiirraudtee: kiirrongiühendus Trójmiastos ja Gdański linnastus.
  • Rahvusvaheline lennujaam: Lech Wałęsa lennujaam, mis asub Rębiechowo eeslinnas. Ühendus Euroopa, sh Poola keskustega.

Turism mängib linna arengus tähtsat rolli. Gdańsk on atraktiivne kui huvitava ja kauni keskaegse ajalooga linn.

Linna peamine vaatamisväärsus, nagu ka teiste ajalooliste linnade puhul, on pärast teise maailmasõja hävingut taastatud Gdański vanalinn. Gdański vanalinn (Starogard Gdański) jaguneb algselt eraldi linnadena Magdeburgi seaduse alusel eksisteerinudGłówne Miasto'ks ('pea linn'), 'uus linn' Nowje Miasto ja Stare Miasto'ks ('vanalinn').

Vaatamisväärsused

[muuda | muuda lähteteksti]
Mälestusmärk 1970. aasta Poola protestide ajal langenud töölistele
Gdański uue linna raekoda, Długi Targil
Oliwa katedraal
  • Długa tänav (Pikk tänav)
  • Kuninglik tee
  • Basilika Mariacka' '– Maria/Maarja basiilika, Euroopa suurim gooti stiilis telliskirik.
  • Złota Brama (Kuldne värav)
  • Ratusz Głównego Miasta (Główne Miasto raekoda)
  • Długi Targ (väljak)' ' ja Neptuni purskkaev
  • Żuraw– keskaegne sadamakraana
  • Dwór Artusa, ehk Suurgildi maja
  • Zielona Brama palee-värav
  • Długie Pobrzeże tänav ja Motława jõgi
  • Ratusz Staromiejski (Gdański vana linna - Stare Miasto raekoda)
  • Oliwa katedraal ja park
  • Vanalinna majad ja kirikud
  • Gdański raudteejaam – kaunimaid raudteejaamu Euroopas
  • Püha Nikolause dominikaani kirik
  • Katariina kirik Gdańskis
  • Brigitta kirik Gdańskis
  • Johannese kirik Gdańskis
  • Ajalooline Danzigi viljaaida hoone.

Linnas tegutseb jalgpalliklubi Gdański Lechia. Klubi kodustaadion on Gdański staadion, kus toimus osa 2012. aasta Euroopa meistrivõistluste mänge. Linna võrkpalliklubi on Gdański Trefl, mille koduväljak asub Ergo Arenal. Ergo Arena on mitmeotstarbeline spordihall, kus on peetud mitmeid võrkpalli ja käsipalli suurvõistlusi.

Gdańskiga seotud isikuid

[muuda | muuda lähteteksti]
  1. ↑ https://stat.gov.pl/obszary-tematyczne/ludnosc/ludnosc/ludnosc-stan-i-struktura-ludnosci-oraz-ruch-naturalny-w-przekroju-terytorialnym-w-2024-r-stan-w-dniu-30-06,6,37.html.
  2. ↑ "Danzig Free State". Originaali arhiivikoopia seisuga 16. detsember 2019. Vaadatud 13. august 2021.

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Gdańsk&oldid=6948995"