Jorge Luis Borges

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Jorge Luis Borges
Jorge Luis Borges 1951, by Grete Stern.jpg
Sündinud 24. august 1899
Buenos Aires
Surnud 14. juuni 1986 (vanus 86)
Genf
Amet raamatukoguhoidja, kirjanik
Abikaasa(d) Elsa Astete Millán, María Kodama
Autasud Commander's Cross of the Order of Merit of the Federal Republic of Germany, Prix mondial Cino Del Duca, World Fantasy Award for Life Achievement, Alfonso Reyes International Prize, Jerusalem Prize, Miguel de Cervantese auhind, Grand Cross of the Civil Order of Alfonso X the Wise, honorary doctorate of the University of Murcia, Grand Officer of the Military Order of Saint James of the Sword, Itaalia Vabariigi teeneteordeni suurohvitser, Itaalia Vabariigi teeneteordeni suurristi kavaler
Allkiri
Jorge Luis Borges firma.svg
Jorge Luis Borges 1967. aastal

Jorge Francisco Isidoro Luis Borges Acevedo (Speaker Icon.svg audio) (24. august 1899 Argentina, Buenos Aires14. juuni 1986 Šveits, Genf) oli argentina kirjanik.

1914. aastal halvenes Jorge Luis Borgese isa nägemine ning perekond otsustas kolida Euroopasse, et pereisa silmi ravida. Kui algas esimene maailmasõda, kolis perekond Šveitsi. 1918. aastal lõpetas Jorge bakalaureusekraadiga Genfi kolledži, kus oli õppinud prantsuse ja saksa keelt. Pärast I maailmasõda reisis perekond Euroopas ringi ning elas kolm aastat ka Hispaanias, kus Jorge liitus antimodernistliku kirjandusliikumisega. 1921. aastal kolis perekond tagasi Argentinasse, kus Borges jätkas kirjandustegevust, tehes kaastööd sürrealistlikele ajakirjadele. Jorge nägemine halvenes 1950. aastatel ja ta jäi pimedaks. 1955. aastal määrati ta Argentina rahvusraamatukogu direktoriks ja Buenos Airese ülikooli kirjandusprofessoriks. Borges suri Genfis 1986. aastal.

Loometee algus[muuda | muuda lähteteksti]

Juba üheksa-aastaselt tõlkis Jorge Luis Borges hispaania keelde Oscar Wilde'i jutustuse “Õnnelik prints”. 1923. aastal avaldas ta esimese luulekogu “Fervor de Buenos Aires” ("Buenos Airese kuumus"). Ta oli kaasosanik ajakirja Prisma loomisel ja tegi kaastööd kirjandusajakirjale Sur ('lõuna'). 1938. aastal, pärast liiklusõnnetust, kirjutas ta niinimetatud uues stiilis esimese jutustuse "Pierre Menard, autor del Quijote". 1941. aastal kirjutatud "El jardín de senderos que se bifurcan" ("Hargnevate teede aed") oli raamatu ja labürindi kombinatsioon, millega Borges leiutas hüperteksti stiili.

Teosed[muuda | muuda lähteteksti]

  • Esikluulekogu "Buenos Airese kuumus" (1923)
  • Esimene esseekogu "Juurdlused" (1925)
  • "Universaalne nurjatuste ajalugu" (1935)

Lühijutu- ja novellikogud[muuda | muuda lähteteksti]

Pseudoteatmeteosed[muuda | muuda lähteteksti]

Kõik eesti keelde tõlgitud Borgese novellid on koondatud kogusse "Fiktsioonid. Aleph" (2000). ISBN 9985-3-0430-6. Eesti keeles on ilmunud ka Borgese esseekogu "Valik esseid" (2000).

Tunnustus[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]