Leetrid: erinevus redaktsioonide vahel

Leetrid
	Morbilli
	Nahk leetrite kolmandal haiguspäeval.
Klassifikatsioon ja välisallikad
RHK-10	BB.05
RHK-9	055
DiseasesDB	7890
MedlinePlus	001569
eMedicine	derm/259 emerg/389 ped/1388
MeSH	D008457

Sirvi ajalugu interaktiivselt

← Vanem muudatus Uuem muudatus →

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

VisuaalneVikitekst

Reasisene

Redaktsioon: 2. märts 2015, kell 10:49

Leetrid (ladina morbilli, inglise measles, rubeola)^[1] on leetriviiruse põhjustatud lümfotroopne infektsioonhaigus (lööbehaigus) inimestel.

Leetrihaiged

Enamik mittekaitsepoogitutest aga ka vaktsineeritutest (MMR vaktsiin – leetrite, mumpsi ja punetiste liitvaktsiin) põeb leetreid lapsepõlves. Need, kes on lapsepõlves vaktsineeritud, võivad põdeda haigust noorukina või ka täiskasvanuna.^[2]

Leetriviirus

Pikemalt artiklis Leetriviirus

Leetriviirus on lipiidkestaga üheahelaline RNA-viirus, mille genoomis on tuvastatud 6 geeni -N,P,M,F,H,L.

1990. aastast alates on tuvastatud järgmised genotüübid: A*, B2, B3, C1, C2, D2, D3, D4, D5, D6, D7, D8, D9, D10, D11, G2, G3, H1, H2.

Leetriviirus (Edmonstoni tüvi) eraldati (korjati) 1954. aastal neerurakkudest John F. Endersi ja tema kaastöötajate poolt.

Epidemioloogia

Leetrite teavitatud haigusjuhtumid WHO statistiliste andmete alusel^[3]
WHO-piirkond	1980	1990	2000	2005
Aafrika	1 240 993	481 204	520 102	316 224
Ameerika	257 790	218 579	1 755	19
Östliches Mittelmeer	341 624	59 058	38 592	15 069
Euroopa	851 849	234 827	37 421	37 332
Kagu-Aasia	199 535	224 925	61 975	83 627
Vaikse ookeani lääneosas	1 319 640	155 490	176 493	128 016
Maailmas kokku	4 211 431	1 374 083	836 338	580 287

Nakkus ja viiruse paljunemine peremeesorgansimis

Leetriviirus levib inimeselt inimesele hingatava õhu kaudu või nakatunu nina- ka suueritistega kokku puutudes. Leetriviirus siseneb ülemiste hingamisteede kaudu.

Viiruse transkriptsioon elusrakkudes toimub lümfisüsteemi kudedes ja elundites ning lümfisüsteemi rakkude (näit dendriitrakud, monotsüüdid,T-lümfotsüüdid) tsütoplasmas ja rakumembraanis. Edasi paljuneb leetriviirus peremeesorganismi teistes vastuvõtlikes ja koostööaltites elundites nagu nahk, silma sidekest, kopsud, seedekulgla, maks, neerud, suguelundite limaskest ja peaaju.

Viiruse paljunemise täpseid molekulaarseid tasandeid käesoleval ajal ei tunta, samuti puudub kõikehaarav ülevaade osalevatest valkudest ja geenidest ning signaaliradadest.

Sümptomaatika

Infektsioonnakkuse asümptomaatiline peiteaeg pärast leetriviirusega kokkupuutumist on 8–14 päeva. Harilikult alates 10. päevast tekib nakkushaigusele iseloomulik väliste ilmingutega periood, mis kestab 3–5 päeva. Seda perioodi iseloomustab valguspelgus, anoreksia, silmasidekesta põletik, ninapõletik, kurgupõletik ja kuiv köha. Nimetatud perioodi lõppedes, enne leetrite lööbe ilmnemist, ilmuvad suu limaskestale helepunased Kopliki laigud. Keskmiselt 5 päeva jooksul pärast Kopliki laikude ilmumist tõuseb kõrge palavik (40 °C või kõrgem) ja nahale ilmub lööve, mis algab kõrvade tagant ja levib näole, kaelale, silmalaugudele, kätele, rinnale, seljale, kintsudele ja jalgadele. Lööve on algul roosa, hiljem punetav, kestab 5 päeva taandudes pea samas järjekorras kui levis. Pärast lööbe ilmumist ei ole patsient enam nakkuseallikaks.

Asümptomaatilised leetrid

Asümptomaatiliste leetrite puhul, harilikult noorukitel ja täiskasvanutel keda on vaktsineeritud aga ka immuunpuudulikkusega inimestel võib enamik sümptomeid puududa. Esineda võib palavikku ja väiksemaid lööbe laigukesi keha erinevais paigus. Kuna sümptomid erinevad leetrite omast tunduvalt siis on asümptomaatilisi leetreid raske diagnoosida.

Diagnoos

Diagnoosikoodi paneb Eestis kirja perearst - haiglasse sattudes valvearst.

Rahvusvahelise haiguste klassifikatsiooni 9. versioonis tähistatakse leetreid koodiga 055., mida tüsistuste korral täpsustatakse.

RHK-10-s liigitatakse leetrid naha- ja limaskestakahjustusega viirushaiguste hulka : [B05].

Eristusdiagnoos

Diagnoosimiseks tuleks läbi viia eristusdiagnoos eraldamaks leetreid teistest viiruste poolt põhjustatud lööbehaigustest, nagu herpesviirusnakkused, äkkeksanteem, punetised ja tuulerõuged.

Immunopatoloogia

Leetriviirus põhjustab nakatunul raskekujulist immunosupressiooni, mis kujuneb 10. peiteperioodi päeval ja kestab 3–4 nädalat pärast lööbe kadumist. Leetrite indutseeritud immunosupressiooni tekkemehhanisme veel hästi ei tunta, kuid arvatakse, et viirus nakatab:

a) dentriitrakke ja monotsüüte takistades neil antigeenide esitlemist;
b) ringlevate T-lümfotsüütide arv väheneb ligi 50% võrra, nii T-rakkude apoptoosi kui ka paljunemisraskuste tõttu;
c) toimub lümfoid(-immuun)süsteemi düsbalanseerimine – T_H1 nihkub T_H2-le.^[4]

Leetriviiruse osakeste märklaud-elundiks on tüümus.^[5]

Ravi

Leetrite ravi siiani puudub. Patsiendil soovitatakse palju vedelikku juua, puhata. Arsti soovitusel võib pakkuda palavikku alandavaid ja valu vaigistavaid vahendeid.

Uuringud (sh metaanalüüs) on tuvastanud, et suuremates kogustes A-vitamiini manustamine võib vähendada alla 2-aastaste laste pneumooniat ja suremust.^[6]^[7]

Tüsistused

Leetride nähtavad haigusilmingud kaovad harilikult 10 päeva jooksul. Komplikatsioonideks on keskõrvapõletik, kopsupõletik, kaela lümfisõlmepõletik, entsefaliit ja surm.

Mitme aasta jooksul leetrite põdemisest võib välja areneda ohtlik kesknärvisüsteemi viirusnakkus – subakuutne skleroseeruv panentsefaliit (RHK-10 – kood [A81.1]).

RHK-10 klassifikatsioon

[B05.0] – entsefaliidiga tüsistunud leetrid
[B05.1] – meningiidiga tüsistunud leetrid
[B05.2] – pneumooniaga tüsistunud leetrid
[B05.3] – keskkõrvapõletikuga tüsistunud leetrid
[B05.4] – sooletüsistustega leetrid
[B05.8] – muude tüsistustega leetrid
[B05.9] – tüsistusteta leetrid

Haigestumine Eestis

Eestis ei ole Terviseameti andmetel 2014. aastal registreeritud ühtegi leetrite haigusjuhtu.^[8]

Epideemiad

Eestis on leetriepideemiad olnud aastatel 1965–1966 (haigusjuhtude arv 42 665 ja surmajuhtude arv 3) ning aastail 1981–1982 (haigusjuhtude arv 9485 ja surmajuhtude arv 0). ^[9]

2014

2014. aastal olid puhangud Kõrgõzstanis (7500 haigusjuhtu), Bosnia ja Hertsegoviina on teatanud 5340 haigusjuhtumist, Venemaal ja Gruusias oli kummaski riigis ligi 3300 haigestunut.

Itaalias oli ligi 1700 ja Kasahstanis 540 haigestunut.^[10]

Leetrite puhang Berliinis (2014)

Berliinis hakkas oktoobris 2014 levima leetrite puhang, nakatunuid on 574^[11]. Seisuga 23. veebruar 2015 on teatatud ühe pooleteistaastase väikelapse surmast.^[12]

26. veebruari seisuga 2015 on nakatunute arv 637.

Ajaloolist

Dr Elliotson'i klassifikatsioon (avald 1839)

Erinevad leetrite liigid klassifiseeris ta nahahaiguste III. seltsi Exanthemata, I. perekonda Rubeola.

Leetrite liigid : Rubeola Vulgaris, Rubeola sine Catarrho, Rubeola Nigra.^[13]

Termin

Rubeola sünonüümid : Morbilli, Blacitae, Febris morbillosa (Hoffman) , Phoeicismus (Plouquet), Typhus morbillosus (Cricton), Enanthesis rubeola (Good).^[14]

Vaata ka

MMR vaktiin

Viited

↑ "Meditsiinisõnastik" 404:2004.
↑ Lippincott Williams and Wilkins,"Professional Guide to Diseases", 10 trükk, lk 884 – 886, 2013, Google'i raamat veebiversioon (vaadatud 7.02.2014) (inglise keeles)
↑ WHO: Global summary on measles, 2006
↑ Neal Nathanson jt, Viral Pathogenesis and Immunity, 2. trükk, Academic Press, lk 106, 2007, Google'i raamatu veebiversioon (vaadatud 5.07.2014) (inglise keeles)
↑ PAUL G. AUWAERTER, HIDETO KANESHIMA, JOSEPH M. MCCUNE, GORDON WIEGAND, ja DIANE E. GRIFFIN, http://jvi.asm.org/content/70/6/3734.full.pdf Measles Virus Infection of Thymic Epithelium in the SCID-hu Mouse Leads to Thymocyte Apoptosis, JOURNAL OF VIROLOGY, juuni 1996, lk 3734–3740, 70. väljaanne, nr 6, veebiversioon (vaadatud 28.01.2015)(inglise keeles)
↑ Huiming Y, Chaomin W, Meng M.,Vitamin A for treating measles in children., Cochrane Database Syst Rev. 2005 Oct 19;(4):CD001479, Veebiversioon (vaadatud 07.02.2014) (inglise keeles)
↑ Christopher R Sudfeld, Ann Marie Navar ja Neal A Halsey, Effectiveness of measles vaccination and vitamin A treatment, Int. J. Epidemiol. (2010) 39 (suppl 1): i48-i55.doi: 10.1093/ije/dyq021, Veebiversioon (vaadatud 7.02.2014) (inglise keeles)
↑ Nakkushaigustesse haigestumine, veebiversioon (vaadatud 14.01.2015.a.)
↑ Terviseamet, Epideemia hädaolukorra riskianalüüs, Tallinn 2011, lk 4, veebiversioon (08.08.2014)
↑ Die Welt, Knapp 30 neue Masernfälle pro Tag in Berlin, 26.02.15, veebiversioon (vaadatud 27.02.2015)(saksa keeles)
↑ Pia Heinemann, Die Welt, Warum Masern tödlich enden können, 23. veebruar 2015, veebiversioon (vaadatud 23.02.2015)(saksa keeles)
↑ Delfi, Berliinis suri leetritesse väike laps ning suleti üks kool, 23. veebruar 2015, veebiversioon (vaadatud 23.02.2015)
↑ John Elliotson, "The Principles and Pratice of Medicine;", lk 1052, London, 1839, Google'i raamatu veebiversioon (vaadatud 12.01.2015.a.)(inglise keeles)
↑ Thomas Bateman, Robert Willan, Anthony Todd Thomson, "A practical synopsis of cutaneous diseases, according to the arrangement of Dr. Willan, exhibiting a concise view of the diagnostic symptoms and the method of treatment", 8. trükk, toimetanud Anthony Todd Tomson, London, lk 72, 1836, The Medical Heritage Library raamatu veebiversioon (vaadatud 12.01.2015)(inglise keeles)

Välisallikad

Alexandra Valsamakis, Hideto Kaneshima ja Diane E. Griffin, Strains of Measles Vaccine Differ in Their Ability to Replicate in and Damage Human Thymus, J Infect Dis. (2001) 183 (3): 498-502. doi: 10.1086/318073, veebiversioon (vaadatud 2.03.2015) (inglise keeles)
Jane E. Libbey ja Robert S. Fujinami., Chapter 19 Virus-induced Immunosuppression, toimetajad Brogden KA ja Guthmiller JM, Polymicrobial Diseases., Washington (DC): ASM Press; 2002., veebiversioon (vaadatud 8.07.2014) (inglise keeles)
Lippincott Williams and Wilkins,Professional Guide to Diseases, 10. trükk, lk 884–886, 2013, Google'i raamatu veebiversioon (vaadatud 7.02.2014) (inglise keeles)

Leetrite laboratoorne diagnoosimine

WHO, WHO/IVB/07.01, Manual for the laboratory diagnosis of measles and rubella virus infection, 2007, veebiversioon (vaadatud 2.03.2015) (inglise keeles)

Reesusmakaakidel

Measles - Macaca mulatta (rhesus monkey)

Selles artiklis on kasutatud saksakeelset artiklit de:Masern seisuga 07.02.2014.

[1] "Meditsiinisõnastik" 404:2004.

[2] Lippincott Williams and Wilkins,"Professional Guide to Diseases", 10 trükk, lk 884 – 886, 2013, Google'i raamat veebiversioon (vaadatud 7.02.2014) (inglise keeles)

[whosummary-3] WHO: Global summary on measles, 2006

[4] Neal Nathanson jt, Viral Pathogenesis and Immunity, 2. trükk, Academic Press, lk 106, 2007, Google'i raamatu veebiversioon (vaadatud 5.07.2014) (inglise keeles)

[5] PAUL G. AUWAERTER, HIDETO KANESHIMA, JOSEPH M. MCCUNE, GORDON WIEGAND, ja DIANE E. GRIFFIN, http://jvi.asm.org/content/70/6/3734.full.pdf Measles Virus Infection of Thymic Epithelium in the SCID-hu Mouse Leads to Thymocyte Apoptosis, JOURNAL OF VIROLOGY, juuni 1996, lk 3734–3740, 70. väljaanne, nr 6, veebiversioon (vaadatud 28.01.2015)(inglise keeles)

[6] Huiming Y, Chaomin W, Meng M.,Vitamin A for treating measles in children., Cochrane Database Syst Rev. 2005 Oct 19;(4):CD001479, Veebiversioon (vaadatud 07.02.2014) (inglise keeles)

[7] Christopher R Sudfeld, Ann Marie Navar ja Neal A Halsey, Effectiveness of measles vaccination and vitamin A treatment, Int. J. Epidemiol. (2010) 39 (suppl 1): i48-i55.doi: 10.1093/ije/dyq021, Veebiversioon (vaadatud 7.02.2014) (inglise keeles)

[8] Nakkushaigustesse haigestumine, veebiversioon (vaadatud 14.01.2015.a.)

[9] Terviseamet, Epideemia hädaolukorra riskianalüüs, Tallinn 2011, lk 4, veebiversioon (08.08.2014)

[10] Die Welt, Knapp 30 neue Masernfälle pro Tag in Berlin, 26.02.15, veebiversioon (vaadatud 27.02.2015)(saksa keeles)

[11] Pia Heinemann, Die Welt, Warum Masern tödlich enden können, 23. veebruar 2015, veebiversioon (vaadatud 23.02.2015)(saksa keeles)

[12] Delfi, Berliinis suri leetritesse väike laps ning suleti üks kool, 23. veebruar 2015, veebiversioon (vaadatud 23.02.2015)

[13] John Elliotson, "The Principles and Pratice of Medicine;", lk 1052, London, 1839, Google'i raamatu veebiversioon (vaadatud 12.01.2015.a.)(inglise keeles)

[14] Thomas Bateman, Robert Willan, Anthony Todd Thomson, "A practical synopsis of cutaneous diseases, according to the arrangement of Dr. Willan, exhibiting a concise view of the diagnostic symptoms and the method of treatment", 8. trükk, toimetanud Anthony Todd Tomson, London, lk 72, 1836, The Medical Heritage Library raamatu veebiversioon (vaadatud 12.01.2015)(inglise keeles)

[1]

[2]

[3]

[4]

[5]

[6]

[7]

[8]

[9]

[10]

[11]

[12]

[13]

[14]

@@ 1. rida: / 1. rida: @@
+'''Leetrid''' ([[ladina keel|ladina]] ''morbilli'', [[inglise keel|inglise]] ''measles'', ''rubeola'')<ref>"[[Meditsiinisõnastik]]" 404:2004.</ref> on [[leetriviirus]]e põhjustatud lümfotroopne [[infektsioonhaigus]] (lööbehaigus) inimestel.
-{{Haiguste teabekast
-| RHK10       = {{RHK10|B|B|05|}}
+==Leetrihaiged==
-| ICD9        = {{ICD9|055}}
-| Pilt       = Morbillivirus measles infection.jpg
+Enamik mittekaitsepoogitutest aga ka vaktsineeritutest ([[MMR vaktsiin]] – leetrite, mumpsi ja punetiste liitvaktsiin) põeb leetreid lapsepõlves. Need, kes on lapsepõlves vaktsineeritud, võivad põdeda haigust noorukina või ka täiskasvanuna.<ref>Lippincott Williams and Wilkins,[http://books.google.ee/books?id=R_ihveiNZFkC&pg=PA885&lpg=PA885&dq=professional+guide+to+disease+measles&source=bl&ots=2PkBwyy92L&sig=6_g5Xxgt76UUhhVBKcuG76zbCMk&hl=et&sa=X&ei=L4r0Upq-BeKy7AbCzYCYDA&redir_esc=y#v=onepage&q=professional%20guide%20to%20disease%20measles&f=false "Professional Guide to Diseases"], 10 trükk, lk 884 – 886, 2013, Google'i raamat veebiversioon (vaadatud 7.02.2014)<small> (''inglise keeles'')</small></ref>
-|Ladinakeelne nimi=Morbilli
-|Pilditekst=Nahk leetrite kolmandal haiguspäeval.
+== Leetriviirus ==
-| DiseasesDB  = 7890
+{{Vaata|Leetriviirus}}
-| MedlinePlus    = 001569
-| eMedicineSubj  = derm
+[[Leetriviirus]] on lipiidkestaga üheahelaline [[RNA-viirus]], mille genoomis on tuvastatud 6 [[geen]]i -N,P,M,F,H,L.
-| eMedicineTopic = 259
-| eMedicine_mult = {{eMedicine2|emerg|389}} {{eMedicine2|ped|1388}}
+. aastast alates on tuvastatud järgmised genotüübid: A*, B2, B3, C1, C2, D2, D3, D4, D5, D6, D7, D8, D9, D10, D11, G2, G3, H1, H2.
-| MeshID         = D008457
-}}
+Leetriviirus ([[Edmonstoni tüvi]]) eraldati (korjati) [[1954]]. aastal [[neerurakk]]udest [[John F. Enders]]i ja tema kaastöötajate poolt.
-'''Leetrid''' ([[ladina keel|ladina]] ''morbilli'', [[inglise keel|inglise]] ''measles'', ''rubeola'')<ref>"[[Meditsiinisõnastik]]" 404:2004.</ref> on [[leetriviirus]]e põhjustatud lümfotroopne [[infektsioonhaigus]] (lööbehaigus) inimestel. Enamik mittekaitsepoogitutest aga ka vaktsineeritutest ([[MMR vaktsiin]] – leetrite, mumpsi ja punetiste liitvaktsiin) põeb leetreid lapsepõlves. Need, kes on lapsepõlves vaktsineeritud, võivad põdeda haigust noorukina või ka täiskasvanuna.<ref>Lippincott Williams and Wilkins,[http://books.google.ee/books?id=R_ihveiNZFkC&pg=PA885&lpg=PA885&dq=professional+guide+to+disease+measles&source=bl&ots=2PkBwyy92L&sig=6_g5Xxgt76UUhhVBKcuG76zbCMk&hl=et&sa=X&ei=L4r0Upq-BeKy7AbCzYCYDA&redir_esc=y#v=onepage&q=professional%20guide%20to%20disease%20measles&f=false Professional Guide to Diseases], 10 th ed, , lk 884 – 886 , 2013, Google'i raamat veebiversioon (vaadatud 07.02.2014)<small> (''inglise keeles'')</small></ref>
 === Epidemioloogia ===
@@ 39. rida: / 39. rida: @@
 |}
+==Nakkus ja viiruse paljunemine peremeesorgansimis==
-==Leetriviiruse laboratoorne eraldamine==
-{{Vaata|Leetriviirus}}
-Leetriviirus ([[Edmonstoni tüvi]]) eraldati (korjati) [[1954]]. aastal neerurakkudest [[John F. Enders]]'i ja tema kaastöötajate poolt.
-==Nakatumine ja paljunemine==
 Leetriviirus levib inimeselt inimesele hingatava õhu kaudu või nakatunu nina- ka suueritistega kokku puutudes. Leetriviirus siseneb ülemiste hingamisteede kaudu.
 Viiruse [[transkriptsioon]] elusrakkudes toimub [[lümfisüsteem]]i [[kude]]des ja [[elund]]ites ning lümfisüsteemi rakkude (näit dendriitrakud, monotsüüdid,[[T-lümfotsüüdid]]) [[tsütoplasma]]s ja [[rakumembraan]]is. Edasi paljuneb leetriviirus peremeesorganismi teistes vastuvõtlikes ja koostööaltites elundites nagu [[nahk]], [[silm]]a [[sidekest]], [[kops]]ud, [[seedekulgla]], [[maks]], [[neerud]], [[suguelund]]ite [[limaskest]] ja [[peaaju]].
+Viiruse paljunemise täpseid molekulaarseid tasandeid käesoleval ajal ei tunta, samuti puudub kõikehaarav ülevaade osalevatest valkudest ja geenidest ning signaaliradadest.
-===Immunopatoloogia===
-Leetriviirus põhjustab nakatunul raskekujulist [[immunosupressioon]]i, mis kujuneb 10. peiteperioodi päeval ja kestab 3–4 nädalat pärast lööbe kadumist. Leetrite indutseeritud immunosupressiooni tekkemehhanisme veel hästi ei tunta, kuid arvatakse, et viirus nakatab:
-*a) dentriitrakke ja monotsüüte takistades neil antigeenide presenteerimist;
-*b) ringlevate T-lümfotsüütide arv väheneb ligi 50% võrra, nii [[apoptoos]]i kui ka paljunemisraskuste tõttu;
-*c) toimub [[lümfisüsteem|lümfoid]](-[[immuunsüsteem|immuun]])süsteemi düsbalanseerimine – T<sub>H</sub>1 nihkub T<sub>H</sub>2-le.<ref>Neal Nathanson ''et al.'', [http://books.google.ee/books?id=suFRboHkEUIC&pg=PA99&dq=immunosuppression+mechanism&hl=et&sa=X&ei=Rwe4U8OeMqOO7Qaz54DwDg&ved=0CCIQ6AEwAQ#v=onepage&q=immunosuppression%20mechanism&f=false Viral Pathogenesis and Immunity], 2. trükk, Academic Press, lk 106, 2007, Google'i raamatu veebiversioon (vaadatud 05.07.2014)<small> (''inglise keeles'')</small></ref>
-Leetriviiruse osakeste märklaud-elundiks on [[tüümus]].<ref>PAUL G. AUWAERTER, HIDETO KANESHIMA, JOSEPH M. MCCUNE, GORDON WIEGAND, ja DIANE E. GRIFFIN, http://jvi.asm.org/content/70/6/3734.full.pdf Measles Virus Infection of Thymic Epithelium in the SCID-hu Mouse Leads to Thymocyte Apoptosis, JOURNAL OF VIROLOGY, juuni 1996, lk 3734–3740, 70. väljaanne, nr 6, veebiversioon (vaadatud 28.01.2015)<small>(''inglise keeles'')</small></ref>
 ==Sümptomaatika==
@@ 61. rida: / 50. rida: @@
 ===Asümptomaatilised leetrid===
-Asümptomaatiliste leetrite puhul, harilikult noorukitel ja täiskasvanutel keda on vaktsineeritud aga ka immuunpuudulikkusega inimestel võib enamik sümptomeid puududa. Esineda võib palavikku ja väiksemaid lööbe laigukesi keha erinevais paigus. Kuna sümptomid erinevad leetrite omast tunduvalt siis on asümptomaatilisi leetreid raske diagnoosida.
+Asümptomaatiliste leetrite puhul, harilikult noorukitel ja täiskasvanutel keda on vaktsineeritud aga ka [[immuunpuudulikkus]]ega inimestel võib enamik sümptomeid puududa. Esineda võib palavikku ja väiksemaid lööbe laigukesi keha erinevais paigus. Kuna sümptomid erinevad leetrite omast tunduvalt siis on asümptomaatilisi leetreid raske diagnoosida.
+==Diagnoos==
+Diagnoosikoodi paneb Eestis kirja [[perearst]] - [[haigla]]sse sattudes [[valvearst]].
+{{Haiguste teabekast
+| RHK10       = {{RHK10|B|B|05|}}
+| ICD9        = {{ICD9|055}}
+| Pilt       = Morbillivirus measles infection.jpg
+| Ladinakeelne nimi= Morbilli
+| Pilditekst= Nahk leetrite kolmandal haiguspäeval.
+| DiseasesDB  = 7890
+| MedlinePlus    = 001569
+| eMedicineSubj  = derm
+| eMedicineTopic = 259
+| eMedicine_mult = {{eMedicine2|emerg|389}} {{eMedicine2|ped|1388}}
+| MeshID         = D008457
+}}
+[[Rahvusvaheline haiguste klassifikatsioon|Rahvusvahelise haiguste klassifikatsiooni]] [[RHK-9|9. versioonis]] tähistatakse leetreid koodiga 055., mida tüsistuste korral täpsustatakse.
+[[Rahvusvaheline haiguste klassifikatsioon|RHK-10]]-s liigitatakse leetrid naha- ja limaskestakahjustusega viirushaiguste hulka : [B05].
 ==Eristusdiagnoos==
-Diagnoosimiseks tuleks läbi viia eristusdiagnoos eraldamaks leetreid teistest viiruste poolt põhjustatud lööbehaigustest, nagu [[herpesviirusnakkused]], [[äkkeksanteem]], [[punetised]] ja [[tuulerõuged]].
+Diagnoosimiseks tuleks läbi viia [[eristusdiagnoos]] eraldamaks leetreid teistest viiruste poolt põhjustatud lööbehaigustest, nagu [[herpesviirusnakkused]], [[äkkeksanteem]], [[punetised]] ja [[tuulerõuged]].
+===Immunopatoloogia===
+Leetriviirus põhjustab nakatunul raskekujulist [[immunosupressioon]]i, mis kujuneb 10. peiteperioodi päeval ja kestab 3–4 nädalat pärast lööbe kadumist. Leetrite indutseeritud immunosupressiooni tekkemehhanisme veel hästi ei tunta, kuid arvatakse, et viirus nakatab:
+*a) [[dentriitrakk]]e ja [[monotsüüt]]e takistades neil [[antigeenide esitlemine|antigeenide esitlemist]];
+*b) ringlevate T-lümfotsüütide arv väheneb ligi 50% võrra, nii [[T-rakkude apoptoos]]i kui ka paljunemisraskuste tõttu;
+*c) toimub [[lümfisüsteem|lümfoid]](-[[immuunsüsteem|immuun]])süsteemi düsbalanseerimine – T<sub>H</sub>1 nihkub T<sub>H</sub>2-le.<ref>Neal Nathanson jt, [http://books.google.ee/books?id=suFRboHkEUIC&pg=PA99&dq=immunosuppression+mechanism&hl=et&sa=X&ei=Rwe4U8OeMqOO7Qaz54DwDg&ved=0CCIQ6AEwAQ#v=onepage&q=immunosuppression%20mechanism&f=false Viral Pathogenesis and Immunity], 2. trükk, Academic Press, lk 106, 2007, Google'i raamatu veebiversioon (vaadatud 5.07.2014)<small> (''inglise keeles'')</small></ref>
+Leetriviiruse osakeste märklaud-elundiks on [[tüümus]].<ref>PAUL G. AUWAERTER, HIDETO KANESHIMA, JOSEPH M. MCCUNE, GORDON WIEGAND, ja DIANE E. GRIFFIN, http://jvi.asm.org/content/70/6/3734.full.pdf Measles Virus Infection of Thymic Epithelium in the SCID-hu Mouse Leads to Thymocyte Apoptosis, JOURNAL OF VIROLOGY, juuni 1996, lk 3734–3740, 70. väljaanne, nr 6, veebiversioon (vaadatud 28.01.2015)<small>(''inglise keeles'')</small></ref>
 ==Ravi==
-Leetrite ravi siiani puudub. Patsiendil soovitatakse palju vedelikku juua, puhata. Arsti soovitusel võib pakkuda palavikualandavaid ja valuvaigistavaid vahendeid.
+Leetrite ravi siiani puudub. Patsiendil soovitatakse palju vedelikku juua, puhata. Arsti soovitusel võib pakkuda palavikku alandavaid ja valu vaigistavaid vahendeid.
-Uuringud (sh [[metaanalüüs]]) on tuvastanud, et suuremates kogustes [[A-vitamiin]]i manustamine võib vähendada alla 2-aastaste laste pneumooniat ja suremust.<ref>Huiming Y, Chaomin W, Meng M.,[http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/16235283 Vitamin A for treating measles in children.], Cochrane Database Syst Rev. 2005 Oct 19;(4):CD001479, Veebiversioon (vaadatud 07.02.2014)<small> (''inglise keeles'')</small></ref><ref>Christopher R Sudfeld, Ann Marie Navar ja Neal A Halsey, [http://ije.oxfordjournals.org/content/39/suppl_1/i48.full Effectiveness of measles vaccination and vitamin A treatment], Int. J. Epidemiol. (2010) 39 (suppl 1): i48-i55.doi: 10.1093/ije/dyq021, Veebiversioon (vaadatud 07.02.2014)<small> (''inglise keeles'')</small></ref>
+Uuringud (sh [[metaanalüüs]]) on tuvastanud, et suuremates kogustes [[A-vitamiin]]i manustamine võib vähendada alla 2-aastaste laste pneumooniat ja suremust.<ref>Huiming Y, Chaomin W, Meng M.,[http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/16235283 Vitamin A for treating measles in children.], Cochrane Database Syst Rev. 2005 Oct 19;(4):CD001479, Veebiversioon (vaadatud 07.02.2014)<small> (''inglise keeles'')</small></ref><ref>Christopher R Sudfeld, Ann Marie Navar ja Neal A Halsey, [http://ije.oxfordjournals.org/content/39/suppl_1/i48.full Effectiveness of measles vaccination and vitamin A treatment], Int. J. Epidemiol. (2010) 39 (suppl 1): i48-i55.doi: 10.1093/ije/dyq021, Veebiversioon (vaadatud 7.02.2014)<small> (''inglise keeles'')</small></ref>
 ==Tüsistused==
 Leetride nähtavad haigusilmingud kaovad harilikult 10 päeva jooksul. Komplikatsioonideks on [[keskõrvapõletik]], [[kopsupõletik]], kaela [[lümfisõlmepõletik]], [[entsefaliit]] ja [[surm]].
@@ 87. rida: / 108. rida: @@
 ==== Haigestumine Eestis ====
-Eestis ei ole Terviseameti andmetel 2014. aastal registreeritud ühtegi leetrite haigusjuhtu.<ref>[http://www.terviseamet.ee/fileadmin/dok/Nakkushaigused/statistika/2014/Nakkus_dets_2014.pdf Nakkushaigustesse haigestumine], veebiversioon (vaadatud 14.01.2015.a.)</ref>
+[[Eesti]]s ei ole Terviseameti andmetel 2014. aastal registreeritud ühtegi leetrite haigusjuhtu.<ref>[http://www.terviseamet.ee/fileadmin/dok/Nakkushaigused/statistika/2014/Nakkus_dets_2014.pdf Nakkushaigustesse haigestumine], veebiversioon (vaadatud 14.01.2015.a.)</ref>
 ==Epideemiad==
@@ 103. rida: / 124. rida: @@
 [[Berliin]]is hakkas oktoobris 2014 levima leetrite puhang, nakatunuid on 574<ref>Pia Heinemann, [[Die Welt]], [http://www.welt.de/gesundheit/article137743082/Warum-Masern-toedlich-enden-koennen.html Warum Masern tödlich enden können], 23. veebruar 2015, veebiversioon (vaadatud 23.02.2015)<small>(''saksa keeles'')</small></ref>. Seisuga 23. veebruar 2015 on teatatud ühe pooleteistaastase väikelapse surmast.<ref>[[Delfi (portaal)|Delfi]],  [http://www.delfi.ee/news/paevauudised/valismaa/berliinis-suri-leetritesse-vaike-laps-ning-suleti-uks-kool?id=70863291 Berliinis suri leetritesse väike laps ning suleti üks kool], 23. veebruar 2015, veebiversioon (vaadatud 23.02.2015)</ref>
-. veebruari seisuga on nakatunute arv 637.
+. veebruari seisuga 2015 on nakatunute arv 637.
 == Ajaloolist ==
@@ 114. rida: / 135. rida: @@
 == Termin ==
-''Rubeola'' sünonüümid : ''Morbilli'', ''Blacitae'', ''Febris morbillosa'' (Hoffman) , ''Phoeicismus'' (Plouquet), ''Typhus morbillosus'' (Cricton), ''Enanthesis rubeola'' (Good).<ref>[[Thomas Bateman]], [[Robert Willan]], [[Anthony Todd Thomson]], [https://books.google.ee/books?id=0x4SAAAAYAAJ&pg=PA72&dq=Thomas+Bateman+about+morbilli&hl=et&sa=X&ei=ik2zVKjJGpL3auaHgJgO&ved=0CB8Q6AEwAA#v=onepage&q=Thomas%20Bateman%20about%20morbilli&f=false "A practical synopsis of cutaneous diseases, according to the arrangement of Dr. Willan, exhibiting a concise view of the diagnostic symptoms and the method of treatment"], 8. trükk, toimetanud Anthony Todd Tomson, London, lk 72, 1836, [[The Medical Heritage Library]] raamatu veebiversioon (vaadatud 12.01.2015.a.)<small>(''inglise keeles'')</small></ref>
+''Rubeola'' sünonüümid : ''Morbilli'', ''Blacitae'', ''Febris morbillosa'' (Hoffman) , ''Phoeicismus'' (Plouquet), ''Typhus morbillosus'' (Cricton), ''Enanthesis rubeola'' (Good).<ref>[[Thomas Bateman]], [[Robert Willan]], [[Anthony Todd Thomson]], [https://books.google.ee/books?id=0x4SAAAAYAAJ&pg=PA72&dq=Thomas+Bateman+about+morbilli&hl=et&sa=X&ei=ik2zVKjJGpL3auaHgJgO&ved=0CB8Q6AEwAA#v=onepage&q=Thomas%20Bateman%20about%20morbilli&f=false "A practical synopsis of cutaneous diseases, according to the arrangement of Dr. Willan, exhibiting a concise view of the diagnostic symptoms and the method of treatment"], 8. trükk, toimetanud Anthony Todd Tomson, London, lk 72, 1836, [[The Medical Heritage Library]] raamatu veebiversioon (vaadatud 12.01.2015)<small>(''inglise keeles'')</small></ref>
-==MMR vaktsiin==
+==Vaata ka==
-{{Vaata|MMR vaktiin}}
+* [[MMR vaktiin]]
 ==Viited==
@@ 123. rida: / 144. rida: @@
 ==Välisallikad==
+* Alexandra Valsamakis, Hideto Kaneshima ja Diane E. Griffin, [http://jid.oxfordjournals.org/content/183/3/498.full Strains of Measles Vaccine Differ in Their Ability to Replicate in and Damage Human Thymus], J Infect Dis. (2001) 183 (3): 498-502. doi: 10.1086/318073, veebiversioon (vaadatud 2.03.2015)<small> (''inglise keeles'')</small>
 * Jane E. Libbey ja Robert S. Fujinami., [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/books/NBK2487/ Chapter 19 Virus-induced Immunosuppression], toimetajad Brogden KA ja Guthmiller JM, Polymicrobial Diseases., Washington (DC): ASM Press; 2002., veebiversioon (vaadatud 8.07.2014)<small> (''inglise keeles'')</small>
-*Lippincott Williams and Wilkins,[http://books.google.ee/books?id=R_ihveiNZFkC&pg=PA885&lpg=PA885&dq=professional+guide+to+disease+measles&source=bl&ots=2PkBwyy92L&sig=6_g5Xxgt76UUhhVBKcuG76zbCMk&hl=et&sa=X&ei=L4r0Upq-BeKy7AbCzYCYDA&redir_esc=y#v=onepage&q=professional%20guide%20to%20disease%20measles&f=false Professional Guide to Diseases], 10. trükk, lk 884–886, 2013, Google'i raamatu veebiversioon (vaadatud 7.02.2014)<small> (''inglise keeles'')</small>
+* Lippincott Williams and Wilkins,[http://books.google.ee/books?id=R_ihveiNZFkC&pg=PA885&lpg=PA885&dq=professional+guide+to+disease+measles&source=bl&ots=2PkBwyy92L&sig=6_g5Xxgt76UUhhVBKcuG76zbCMk&hl=et&sa=X&ei=L4r0Upq-BeKy7AbCzYCYDA&redir_esc=y#v=onepage&q=professional%20guide%20to%20disease%20measles&f=false Professional Guide to Diseases], 10. trükk, lk 884–886, 2013, Google'i raamatu veebiversioon (vaadatud 7.02.2014)<small> (''inglise keeles'')</small>
+; Leetrite [[laboratoorne diagnoosimine]]
+* [[WHO]], WHO/IVB/07.01, [http://www.who.int/immunization/monitoring_surveillance/burden/laboratory/Manual_lab_diagnosis_of_measles_rubella_virus_infection_ENG.pdf Manual for the laboratory diagnosis of measles and rubella virus infection], 2007, veebiversioon (vaadatud 2.03.2015)<small> (''inglise keeles'')</small>
+; [[Reesusmakaak]]idel
+* [http://www.genome.jp/kegg-bin/show_pathway?mcc05162+716170 Measles - Macaca mulatta (rhesus monkey)]
 <small>''Selles artiklis on kasutatud saksakeelset artiklit [[:de:Masern]] seisuga 07.02.2014.''</small>