Postimees

See artikkel räägib Eesti ajalehest; kirjade kojukandja kohta vaata artiklist kirjakandja. Edasi suunab siia; teiste samanimeliste kohta vaata lehelt Edasi (täpsustus).

---

Postimees

1. jaanuar 1857 esileht
Tüüp	Päevaleht
Omanik	Eesti Meedia Group
Väljaandja	AS Postimees
Peatoimetaja	Merit Kopli (veebruar 2009)
Arvamustoimetaja	Neeme Korv
Sporditoimetaja	Peep Pahv
Kujunduse toimetaja	Jaanus Koov
Asutatud	1857
Keel	eesti, vene
Toimetus	Tallinn
Sõsarajalehed	Pärnu Postimees, Järva Teataja, Sakala, Valgamaalane, Virumaa Teataja
ISSN	1406-0981

Ajaleht Postimees on 1857. aastal ilmuma hakanud Perno Postimehe järglane ja loeb oma ilmumise alguseks Perno Postimehe ilmumise algust. Tänapäeval on Postimees suurim kvaliteetpäevaleht Eestis, mis ilmub kuuel nädalapäeval esmaspäevast laupäevani. Äripäeviti on Postimehe tiraaž ligikaudu 57 600 eksemplari, laupäevase Postimehe - Postimees Extra - tiraaž aga isegi 70 000 eksemplari. Postimees Extra vahel ilmub ka Postimehe ajakiri Arter. Postimehe lisadena ilmuvad regulaarselt telekava ja Kinnisvaraleht (Tallinnas ja Harjumaal) ning lisaks erinevad temaatilised lisad ja reklaamilisad. Tartu Postimees ilmub Tartu- ja Jõgevamaal.

Postimehe väljaandja AS Postimees ainuomanik on Eesti ettevõtjatele kuuluv Eesti Meedia Group (2013. aastani kuulus see Norra kontsernile Schibsted), juhatuse esimees on Anvar Samost. Postimeest trükitakse Kroonpressi trükikojas. Päevalehe Postimees toimetus asub Tallinnas Maakri tänaval ja lisalehe Tartu Postimees toimetus Tartus Gildi tänaval. Postimehes töötab ligikaudu 250 inimest.

Postimehe peadirektor on olnud Toomas Issak ja aastatel 1998-2012 oli peadirektor Erik Roose.

Postimehe sisu on peetud poliitiliselt kallutatuks ja lehte on nimetatud Eesti Reformierakonna poliitiliseks häälekandjaks. 2005. aastal kirjutasid selleteemalise ühispöördumise kõik ülejäänud parlamendierakonnad (Sotsiaaldemokraatlik Erakond, Keskerakond, Rahvaliit ja IRL). 2013. aastal peetakse Postimeest poliitiliselt iseseisvaks.

Tiraaž 63 000 kuni 64 000 eksemplari. Keskmine tiraaž mais 2013 oli 54 000.

7. novembrist 2005. aastal ilmub Postimehe venekeelne väljaanne, mille sisust umbes poole moodustavad tõlked eestikeelsest lehest ja teine pool on originaalmaterjal.

Nädalavahetustel ilmub Postimehe kultuurilisa Arvamus Kultuur ning ajakiri Arter.

Alates 1997. aastast valib Postimees igal aastal aasta inimese.

Omanikud ja toimetajad

• 1886–1896, Karl August Hermann, toimetaja;
• 1896–1935, Jaan Tõnisson, peatoimetaja (vaheaegadega);
• 1941–1944, Aleksander Oinas, Karl August Hindrey;
  • Olaf Utt, 1955–1961 ajalehe Edasi toimetaja asetäitja (toimetuse asejuht)
  • Eduard Värav, "Edasi" esimene toimetaja;
• –1992, Mart Kadastik, (Edasi/Postimehe peatoimetaja ;
• 1992–1998, Vahur Kalmre, peatoimetaja;
• 1997–2000, Marko Mihkelson, peatoimetaja;
• 2000–2003, Urmas Klaas, peatoimetaja;
• 2003–2004, Tarmu Tammerk, peatoimetaja;
  • Mart Kadastik, peatoimetaja kohusetäitja;
• 2005–2014, Merit Kopli, peatoimetaja;
• Alates 20. jaanuar 2014, Mart Luik, peatoimetaja;
  • 2011–, Anvar Samost, vastutav peatoimetaja ja juhatuse esimees .

Päevaleht Postimees toimetus asub Maakri tänaval Tallinnas ja lisalehe Tartu Postimees toimetus Gildi tänaval Tartus.

Postimehe peadirektor oli Toomas Issak ja alates 1998. aastast Erik Roose.

Postimehe väljaandja AS Postimees ainuomanik on 2013. aasta sügisest Eesti Meedia Group, mis kuulub 50% ulatuses TAMM Media OÜ-le ja 50% ulatuses UPInvest OÜ-le, juhatuse esimees on Mart Kadastik. TAMM Meedia OÜ omanikeringi kuuluvad Eesti Meedia juhatuse esimees Mart Kadastik, juhatuseliikmed Meelis Luht ja Toomas Issak ning Kroonpressi direktor Andres Kull. UPInvest OÜ omanik on ettevõtja Margus Linnamäe.

Ajalugu

Edasi

Tüüp	Päevaleht
Väljaandja	EKP Tartu Linnakomitee EKP Tartu Rajoonikomitee Tartu Linna Rahvasaadikute Nõukogu ja Tartu Rajooni Rahvasaadikute Nõukogu häälekandja
Keel	eesti, vene
Toimetus	Tartu

Postimeest loetakse kõige vanemaks Eesti ajaleheks. Leht ilmus esimest korda 5. juunil 1857. aastal nädalaleht Perno Postimees nime all Johann Woldemar Jannseni juhatusel. Postimehest ja tema ajaloost on ilmunud mitmeid väljaandeid. Postimehe 50nda juubeli puhul anti välja ajalehe senist ajalugu puudutav raamat „Postimees 1857-1907“, mis trükiti Postimehe tollases trükikojas Tartus 1909. aastal. Raamatust võib leida ajale omase kirjaviisiga järgmised read: „Ajalehe 50. aastane jubileum on tähelepanemisewäärt sündmus, iseäranis meie rahwa seas, kus see leht alguses ainsaks keskkohaks oli, mille ümber rahwa hariduslised ja kulturalised püüded arenema ja kosuma hakkasiwad. „Postimehe“ ajalugu kirjutada, tähendab siis meie terwet uuemat iseseiswat edenemislugu puudutada.“

Postimees pidi algselt hakkama saama poliitiliselt kitsastes oludes ning algusaastatel oli lehe sisu õpetliku iseloomuga. Alles hiljem ja järk-järgult hakkas ajaleht avaldama ka iseseisvaid poliitilisi artikleid. Kuna lehe asutaja Johann Woldemar Jansen ise oli vaga ristiinimene ning koolimees, oli algselt leht alati vaimulikust õhust kantud ning edastas enamjaolt uudised, mis puudutasid haridust. Kõige esimene ilmunud leht oli kaheveeruline, kaheksa lehekülge pikk ning koos sellega ilmus ka lisaleht, mille pikkus oli kaks lehekülge.

Aastal 1886 kolis leht Tartusse ning ilmus edaspidi nime all Postimees. Tartu Postimehe asutajaks oli küll Johan Voldemar Jannsen, kuid 1884.ndal aastal ostis ühiskonnategelane Karl August Hermann lehe ära ning ühtlasi päästis ka selle tuleviku, sest ajaleht hingitses sel hetkel üpris vaevaliselt. Karl August Hermann kolis Tartusse ning hakkas seal 1886.ndal aastal Postimeest päevalehene välja andma. Sel ajal ei olnud iseseisvast poliitikaajamisest ajalehtede juures juttugi. Kodumaast ja isamaa-armastusest sai vaid läbi üldiste kõnekäändude kõnelda, mida Hermann ka rohkesti tegi. Mõne aastaga õnnestus tal maa ainuke eestikeelne päevaleht muuta eduaks väljaandeks. 1891. aastal sai Postimehest esimene eestikeelne päevaleht.

1896. aastal ostsid ajalehe rahvusmeelsed Tartu haritlased. Toimetaja Jaan Tõnissoni juhtimisel sai Postimehest tähtsaim eesti ajaleht, mis koondas enda ümber võimekaid kultuuritegelasi nagu August Kitzberg, Anna Haava ja Karl August Hindrey. Jaan Tõnisson oli ajalehe pikaajaline peatoimetaja ka iseseisvas Eesti Vabariigis.

Aastatel 1905–1917 oli ajaleht Eesti Rahvameelse Eduerakonna, 1917–1919 Eesti Demokraatliku Erakonna, 1919–1932 Eesti Rahvaerakonna ja aastatel 1932–1935 Eesti Rahvusliku Keskerakonna häälekandja. Üldpoliitilistes küsimustes oli Postimees mõõdukalt liberaalne, pooldades riigi reformimist seaduslikul teel. Moodsatesse ühiskonnaõpetustesse ja revolutsioonilisse töölisliikumisse suhtus ajaleht tõrjuvalt. Kirjandusküsimustes jäi leht konservatiivseks.

5. oktoobril 1927 andis Karlis Tennisons Postimehele Buddha õnnistuse.

Ajalehel olid lisad: satiirilisa "Sädemed" (1905–1934), "Lasteleht" (1901–1940), "Tervis" (1903–1931), "Elu" (1905–1917).

Pärast Teise maailmasõja jõudmist Eesti aladele väljaandmine ajutiselt katkes, leht jätkas ilmumist 13. juulil 1941. Toimetajad olid Aleksander Oinas ja Karl August Hindrey.

1. maist 1948 kuni 1990. aastani kandis ajaleht Eesti NSV-s nimetust Edasi. Ajalehe nimetus "Postimees" taastati 1991. aastal. Samal aastal erastasid ajalehe selle töötajad. Hiljem kaasati investorina Postimehe pikaajalise peatoimetaja Jaan Tõnissoni järeltulija, Šveitsis elav ärimees Heldur Tõnisson. Ajapikku lehe ainuomanikuks saanud Tõnisson müüs selle Norra meediakontsernile Schibsted.

Postimehe kontorihoone Tallinnas

2013. aastal müüs Schibsted oma Eesti meediaäri, sealhulgas Postimehe ja trükikoja Kroonpress Eesti Meedia senistele juhtidele, kes kaasasid rahastajana Eesti ravimiärimehe Margus Linnamäe. Ostutehingu tulemusel on 2013. aasta sügisest Eesti Meedia Groupi uued omanikud 50% ulatuses TAMM Media OÜ ja 50% ulatuses UPInvest OÜ, juhatuse esimees on Mart Kadastik.

Tiraaž ja lugejate arvud

2013. aasta II kvartali seisuga oli Postimehe paberväljaande lugejaid 211 000, mis tegi Postimehest kõige loetuma ajalehe Eestis. Keskmine tiraaž mais 2013 oli 54 000.. Venekeelsel Postimehel oli lugejaid 39 000 ning tiraaž oli 8800. Tartu Postimeest luges iga päev 57 000 inimest, keskmine tiraaž oli 18 700. 2013. aasta märtsi seisuga jõudis Postimees paberväljaannetega ning veebi kaudu 613 000 inimeseni kuus ning 68 000 inimest jälgis Postimeest mobiili vahendusel.

Laupäeviti ilmub Postimehe kultuurilisa Arter. Postimehe paberväljaanded on ka laupäeviti ilmuv Postimees Extra, Tartu Postimees, Tallinn City (varem Tallinna Postimees) ning nädalaleht Den za Dnjom. 2013. aasta II kvartali seisuga oli Postimehel 34 eestikeelset ja 12 venekeelset eriväljaannet.

Online

Postimees võimaldab oma internetilehekülgedel uudistele tasuta juurdepääsu. Võimalik on lugeda ka tasulist versiooni, mille sisu on täpselt sama, mis paberlehel. Samuti on võimalus uudiseid kommenteerida. Iga kommentaar läbib filtrid, mis teevad kindlaks roppused ja ebaeetilise sõnakasutuse, samuti on kommentaariumis moderaatorid.

Postimehe veebiväljaanded olid 2013. aasta seisuga järgmised: Postimees.ee, Elu24 (elu24.ee), TartuPostimees.ee (tartupostimees.ee), Sport (sport.postimees.ee), E24 (E24.ee), Naine24 (naine24.ee), ilmajaam.ee, Tarbija24 (tarbija24.ee), dzd.ee, Postimees.ru, Tallinn City (tallinncity.ee, varem Talinna Postimees), sports.ee ja limon.ee.

2013. aasta maikuus külastas tööpäeviti portaali elu24.ee 73 000 inimest, portaali e24.ee sama seisuga 64 000 inimest ning venekeelsetel portaalidel on tööpäevas külastajaid keskmiselt 27 000. Need andmed võivad siiski eri päevadel tugevalt erineda.

Tähtsamad koostööd ja projektid

Postimees teeb koostööd paljude heategevus- ja kultuuriorganisatsioonidega. Postimees on olnud partneriks laulupidude korraldajatele, aidanud korraldada üritust Märkamisaeg 2011, olnud partneriks ERKI Moeshow'le, andnud oma panuse projektidesse "Edukad toetavad lastekodulapsi", "Edukad toetavad puudustkannatavaid lapsi" jpm.

Auhinnad

Võidetud

• Postimehe ajakirjanik Tuuli Koch võitis 2010. aasta uuriva ajakirjanduse auhinna ehk Bonnieri preemia.
• European Newspaper Award – võidud erikategooriates.
• Venekeelsele sihtgrupile suunatud veebiportaali limon.ee lansseerimiskampaania "Paparazzo" eest võitis Postimees 2012. aastal Pronksmuna.
• Postimehe ajakirjanik Priit Pullerits pälvis 2005. aastal parima arvamusloo auhinna ja jagas esimest kohta olemusloo kategoorias. Mõlemad lood kirjutas ta Eesti naiste suusatamise teemal.

Välja antud

• Alates 1997. aastast valib Postimees igal aastal aasta inimese.
• Kultuurivedur on ajalehe Postimees auhind ja aunimetus, mida antakse välja kord aastas eelmise aasta eest. Auhind on vedurist ja vagunist koosneva rongi kujuline ning seda on välja antud 2005. aastast.
• Postimees korraldab aastast 2000 arvamusliidrite lõunat, kus arutatakse päevakajalisi ja olulisi küsimusi. Ürituse raames kuulutatakse välja ka aasta arvamusliidri tiitel.

Postimehe veebiportaalid

Ehkki vaidlustes ajakirjanduse kvaliteedi ning valge ja kollase ajakirjanduse eristamise üle on kohati rõhutatud Postimehe portaalide iseseisvust ning vajadust eristada neid paberlehest, kattub suur osa veebiportaalide sisust Postimehe paberväljaannetega. Portaalidel on siiski oma toimetajad, kujundus ja üldjuhul ka logod.

Kuna veebiportaalide nimesid ja suhteid on kerge muuta (rubriik vs portaal, ühe portaali rubriikide eri aadressid jne), kajastab järgnev loetelu olukorda 2014. aasta sügisel ja võib kergesti aeguda.

Lisaks portaalidele on Postimehe veebilehe päisest lingitud samale kontsernile (täielikult või osaliselt) kuuluvad meediakanalid Soov, Reporter, Kanal2, Kultuurikava.ee, Õhtuleht, Kuku, Uuno ja Elmar.

TartuPostimees.ee

www.tartupostimees.ee on Tartu linnaportaal, mis kajastab linnas toimuvat nii sõnas kui ka pildis. Portaalil on ligi 125 000 lugejat nädalas, portaali vanemtoimetaja on Vahur Kalmre. Tartu Postimehe sisu kattub suures osas Postimehe lisalehe Tartu Postimees omaga.

E24

www.e24.ee on majandusportaal, kus ilmuvad uudised, analüüsid ja arvamused. Portaaliga on seotud ka juhtidele mõeldud rubriik juhtimine.ee ning tavatarbijatele mõeldud rubriik Tarbija24.ee. E24-l on nädalas kokku ligi 300 000 lugejat. E24 vanemtoimetaja on Kadri Inselberg.

Tarbija24

www.tarbija24.ee on tarbijatele suunatud infoportaal, kust edastatakse uudiseid ja näpunäiteid, lugejate küsimuste jaoks on rubriik "Lugeja küsib". Tarbija24-l on nädalas ligi 250 000 lugejat. Tarbija24 vanemtoimetaja on Hanneli Rudi.

Ilmajaam.ee

ilmajaam.ee on eestikeelne ilmakeskkond, mida tehakse koostöös Norra ilmalehega yr.no. Lisaks eestikeelsele ilmalehele on olemas ka venekeelsetele lugejatele suunatud ilmaleht Prognoz.ee. Portaalil on nädalas kuni 150 000 lugejat.

Naine24

www.naine24.ee on naistele suunatud portaal, mille teemade seas on ilu ja mood, tervis, suhted ja seks, karjäär, pere, elustiil, huvitavad inimesed, toit ja arvamused. Samuti vastatakse lugejate küsimustele. Naine24-l on nädalas ligi 175 000 lugejat. Naine24 vanemtoimetaja on Linda Pärn.

Elu24

www.elu24.ee on särav, glamuurne ja ponev meelelahutusportaal, kus kajastatakse nii kodumaiste- kui välismaiste staaride tegemisi ja koike meelelahutusega seonduvat. Elu24.ee-l on nädalas ligi 300 000 lugejat. Elu24.ee peatoimetaja on Anu Saagim.

Limon.ee

www.limon.ee on venekeelne meelelahutusuudiste portaal. Limon.ee-l on nädalas keskmiselt ligi 100 000 lugejat. Limon.ee peatoimetaja on Viktoria Žigulina.

Postimees.ru

www.postimees.ru on vene lugejatele suunatud uudisteportaal, kus kajastatakse koiki päevakajalisi eesti- ja välismaiseid uudiseid. Portaaliga seostuvad ka meelelahutusportaal Limon.ee, venekeelne spordiportaal Sports.ee ja ilmauudiste portaal Prognoz.ee. Postimees.ru-l on nädalas ligi 200 000 lugejat. Postimees.ru vanemtoimetaja on Olesja Truvorova. Postimees.ru sisu kattub suuresti venekeelse Postimehe paberlehega.

Veidi erineva kujundusega kajastab sama sisu ka portaal dzd.ee, kus varem asus Postimehele kuulunud venekeelse päevalehe Den za Dnjom veebileht.

Postimees in English

Postimees in English (news.postimees.ee) on Postimehe ingliskeelne uudisteportaal. Uudiste kõrval ilmuvad selles ka igapäevased kokkuvõtted eestikeelse Postimehe sisust.

Maakonnalehed

Kuna Postimehe kontsern on aastate vältel omandanud ka mitmed maakonnalehed, on nende veebilehed lingitud Postimehe avalehelt rubriikidena, analoogselt Tartu Postimehe ja Tallinn City, endise Tallinna Postimehega. Maakonnalehed on siiski oseseisvad väljaanded, mis ilmuvad ka paberil; nende veebilehtede sisu kattub suuremalt jaolt paberlehtedega. 2014. aasta septembris olid Postimehe kodulehel rubriikidena esitatud Pärnu Postimees, Sakala, Virumaa Teataja, Järva Teataja ning Valgamaalane.

Kirjandus

• "Postimees 1857-1907: 50-aastase kestuse mälestuseks" (juubelialbum; sisu: Anton Jürgenstein, "Postimehe" ajalugu; August Kitzberg, "Postimehe" kaastöölised). Postimees, Tartu 1909, 260 lk
• Epp Lauk "Jaan Tõnissoni ajakirjanduslikust tegevusest" Keel ja Kirjandus 1994, nr 3, lk 133–144
• Krista Aru "Eesti ajakirjanduselu ümberkorraldamise katsed XIX sajandi lõpul" Keel ja Kirjandus 1997, nr 2, lk 95–105
• Krista Aru "Jaan Tõnisson tahtis Postimeest ja sai Postimehe" Akadeemia 1997, nr 2, lk 227–244
• Krista Aru "Jaan Tõnisson vajas Postimeest ja Postimees vajas Jaan Tõnissoni" Eesti Kirjandusmuuseumi aastaraamat, Tartu 1998, lk 13–61 (lisatud lk 62–105 valik Jaan Tõnissoni artikleid)
• Krista Aru "Jaan Tõnissoni telefonikorraldus ja mis sellele järgnes" Tuna 2006, nr 1, lk. 116–128

Välislingid

• Postimehe koduleht
• Eesti Meedia Groupi koduleht
• Schibstedi koduleht (norra ja inglise keeles)
• Krista Aru "Milleks, millest ja kuidas tervendati "Postimeest" 1935. aastal" Eesti Kirjandusmuuseumi aastaraamat 1996, lk 11–33 (ka bibliograafia)
• Krista Aru "Tõnisson kasvatas rahvas eneseusku" (Jaan Tõnisson 130) EPL 22.12.1998, lk 10
• "Ajaleht "Postimees" ladumine ja trükkimine" Eesti Kultuurfilmi ringvaade 18/1938

Vaata ka

• Tartu Postimees