Eesti Demokraatlik Erakond

Allikas: Vikipeedia
 See artikkel räägib 1917–1918 tegutsenud erakonnast; 2001–2009 tegutses Demokraadid – Eesti Demokraatlik Partei

Eesti Demokraatlik Erakond (lühend EDE) oli 1917. aasta kevadel Tartus Jaan Tõnissoni eestvõttel Eesti Rahvameelse Eduerakonna reorganiseerimise teel asutatud liberaalne partei[1][2]. Uue erakonna programm nõudis demokraatlikke vabadusi, Venemaa Föderatiivse Vabariigi ja Eesti autonoomia kehtestamist, suurmaaomanike maa järkjärgulist minekut rahva kätte seda «õiglase tasu eest» võõrandades ning lubas lahendada tööliste taotlused[2]. 5. novembril 1917 valiti EDE 24 liikmest koosnev keskkomitee, mille liidriks sai Jaan Tõnisson[1].

Jaan Tõnisson (1906)

Eestimaa Kubermangu Ajutise Maanõukogu valimised[muuda | muuda lähteteksti]

EDE osales 1917. aasta suvel Eestimaa Kubermangu Ajutise Maanõukogu valimistel (saadi 7 kohta 62-st) ja linnaomavalitsuste valimistel.

Ülevenemaalise Asutav Kogu valimised[muuda | muuda lähteteksti]

1917. aasta novembrikuisel Ülevenemaalise Asutav Kogu valimisel osalesid valimisnimekirjaga nr 7 (Eesti Demokraatlik Blokk (Eesti Demokraatlik Erakond ja Eesti Maarahva Liit): Jaan Tõnisson – õigusteaduste kandidaat, I. riigivolikogu liige, Postimehe peatoimetaja, Eesti Maanõukogu liige; Konstantin Päts – õigusteaduste kandidaat, Eesti väeosade ülemkomitee juhataja, Eesti maapäeva liige, Eesti Maavalitsuse esimees; Jaan Poska – vannutatud advokaat, Eestimaa kubermangukomissar; Karl Parts – vannutatud advokaat, II. riigivolikogu liige, Eesti maapäeva liige; Peeter Põld – Eesti kooliõpetajate keskliidu liige, Eesti maapäeva liige; Jaan Temant – vannutatud advokaat, II riigivolikogu liige, Eesti maapäeva liige; Heinrich Koppel – dr. med., Tartu Ülikooli professor, Eesti Arstiseltsi esimees, Liivimaa linnade hüpoteki Seltsi juhataja; Jaan Hünerson – agronoom, Põhja-Liivimaa Põllutöö Keskseltsi asjaajaja, Põllutöölehe toimetaja; Johan Kalm – agronoom, Eestimaa Põllutöö Keskseltsi eriteadlane, Eesti maapäeva liige; Adam Bachman – õigusteaduste kandidaat, Eesti Kirjastuseühisuse juhataja; Jüri Parik – vannutatud advokaadi abi, Tartu linnavolikogu liige; Jaan Speek – rahvakooliõpetaja, kirjanik ja luuletaja (Leidin).

Valimistel võideti Eesti Maarahva Liiduga ühises nimekirjas kandideerides Eestimaa valimisringkonnas 22,6% häältest ning 8 saadikukohast 2 (Jaan Tõnisson ja Jaan Poska). Valdava osa oma hääli sai see nimekiri Lõuna-Eestist.

Eesti Asutava Kogu valimised[muuda | muuda lähteteksti]

1918. aasta veebruaris (ukj) alanud, kuid poolelijäänud Eesti Asutava Kogu valimistel sai sama valimisblokk, kuhu nüüd oli lisandunud ka Eesti Radikaaldemokraatlik Erakond, 23,2% loetud häältest. [2][3]

Erakonna tegevus peatus, kui Saksa väed veebruari lõpus Eesti vallutasid ja võimu teostama asunud okupatsioonivõimud igasuguse parteilise tegevuse keelustasid[3]. Pärast Saksa okupatsiooni lõppu, 30. novembril 1918, ühinesid EDE ja Eesti Radikaaldemokraatlik Erakond ühtseks Eesti Rahvaerakonnaks[1].

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 EE 12. köide, 2003: 48.
  2. 2,0 2,1 2,2 Revolutsioon, kodusõda ja välisriikide interventsioon Eestis (1917-1920). I köide, Oktoobrirevolutsiooni võit ja nõukogude võimu kindlustamine. Veebruar 1917 - veebruar 1918. EKP Keskkomitee Partei Ajaloo Instituut, NLKP Keskkomitee Marksismi-Leninismi Instituudi Filiaal, Eesti NSV Teaduste Akadeemia Ajaloo Instituut. Tallinn : Eesti Raamat, 1977
  3. 3,0 3,1 Küllo Arjakas, Mati Laur, Tõnis Lukas ja Ain Mäesalu. Eesti ajalugu. Õpik 11. klassile. Tallinn, Koolibri 1991