Olaf Utt

Allikas: Vikipeedia

Olaf-Knut Utt (3. juuni 1929 Tartu15. september 2016) oli eesti publitsist ja ajakirjanik, endine Eestimaa Kommunistliku Partei funktsionäär.

Ta töötas aastail 19451948 ajalehe Valgamaalane kirjandusliku kaastöölisena. Aastail 1948–1952 õppis Tartu Riiklikus Ülikoolis õigusteadust, lõpetas õigusteaduskonna kaugõppe 1952. aastal.[1]

Aastail 19511955 oli ta Rahva Hääle Tartu korrespondent, aastail 1955–1961 ajalehe Edasi toimetaja asetäitja (toimetuse asejuht), aastail 1961–1964 nädalalehe Sirp ja Vasar toimetaja (toimetuse juht).

Aastatel 19641969 töötas Utt EKP Keskkomitee teaduse ja kultuuri osakonna juhataja asetäitjana ja 19691983 EKP Keskkomitee kultuuriosakonna juhatajana. Aastail 19831990 töötas Utt ajakirja Tallinn peatoimetajana.

Olaf Utt oli NLKP liige aastail 19531992. Ta võeti Eesti NSV Ajakirjanike Liitu aastal 1957 ja Eesti NSV Kirjanike Liitu aastal 1962. 19751985 oli Utt Eesti NSV Ülemnõukogu saadik.

1950. aastast kirjutas ta ajakirjandusele kirjandus- ja teatrikriitikat, temalt ilmus ka ideoloogilise kallakuga kirjutisi kultuuri ja kultuurielu kohta.

Olaf Utt suri 87-aastaselt.[2]

Teosed[muuda | muuda lähteteksti]

  • "Poola, tuhandeaastane nooruk" (reisimärkmeid, 1964)
  • "Aja kutse" (kriitikavalimik, 1969)

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Tartu Ülikooli õigusteaduskonna lõpetanute ja õigusteadust õpetanute nimekiri 1919–1989. Tartu: Tartu Ülikool, Eesti Akadeemiline Õigusteaduse Selts, 1989
  2. Suri ajakirjanik ning publitsist Olaf Utt

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

  • Olaf Utt Eesti biograafilises andmebaasis ISIK