Postimees: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
52. rida: 52. rida:
Alates [[1997]]. aastast valib Postimees igal aastal [[Postimehe aasta inimene|aasta inimese]].
Alates [[1997]]. aastast valib Postimees igal aastal [[Postimehe aasta inimene|aasta inimese]].


Postimehe sisu on peetud poliitiliselt kallutatuks ja lehte on nimetatud [[Eesti Reformierakond|Eesti Reformierakonna]] poliitiliseks häälekandjaks. 2005. aastal kirjutasid selleteemalise ühispöördumise kõik ülejäänud parlamendierakonnad ([[SDE]], [[Keskerakond]], [[Rahvaliit]] ja [[IRL]]).<ref name="oravaleht">Kadri Must, Lea Kiivit, Aimar Altosaar, Rein Org, Ott Lumi [http://www.epl.ee/news/arvamus/avalik-kiri-schibsted-grupi-juhatusele.d?id=51003879 "Avalik kiri Schibsted Grupi juhatusele"] Eesti Päevaleht, 15.02.2005 (vaadatud 08. oktoobril 2011)</ref>
Postimehe sisu on peetud poliitiliselt kallutatuks ja lehte on nimetatud [[Eesti Reformierakond|Eesti Reformierakonna]] poliitiliseks häälekandjaks. 2005. aastal kirjutasid selleteemalise ühispöördumise kõik ülejäänud parlamendierakonnad ([[Sotsiaaldemokraatlik Erakond]], [[Keskerakond]], [[Rahvaliit]] ja [[IRL]]).<ref name="oravaleht">Kadri Must, Lea Kiivit, Aimar Altosaar, Rein Org, Ott Lumi [http://www.epl.ee/news/arvamus/avalik-kiri-schibsted-grupi-juhatusele.d?id=51003879 "Avalik kiri Schibsted Grupi juhatusele"] Eesti Päevaleht, 15.02.2005 (vaadatud 08. oktoobril 2011)</ref>


==Ajalugu==
==Ajalugu==

Redaktsioon: 19. juuni 2013, kell 22:40

 See artikkel räägib Eesti ajalehest; kirjade kojukandja kohta vaata artiklist kirjakandja. Edasi suunab siia; teiste samanimeliste kohta vaata lehelt Edasi (täpsustus).

Postimees
1. jaanuar 1857 esileht
Tüüp Päevaleht
Omanik Schibsted
Väljaandja AS Postimees
Peatoimetaja Merit Kopli (veebruar 2009)
Arvamustoimetaja Neeme Korv
Sporditoimetaja Peep Pahv
Kujunduse toimetaja Jaanus Koov
Asutatud 1886
Keel eesti, vene
Toimetus Tallinn
Sõsarajalehed Pärnu Postimees, Järva Teataja, Sakala, Valgamaalane, Virumaa Teataja
ISSN 1406-0981

Postimees on Tartus 1886. aastal asutatud eesti ajaleht. "Leht on täiesti politikaleht, aga saab ka teadusest ja põllutööst hoolega kirjutama," iseloomustas Postimeest lehe asutaja ja esimene toimetaja Karl August Hermann. Ajaleht on 1857. aastal ilmuma hakanud Perno Postimehe järglane ja loeb oma ilmumise alguseks Perno Postimehe ilmumise algust.

Omanikud ja toimetajad

Päevaleht Postimees toimetus asub Maakri tänaval, Tallinnas ja lisalehe Tartu Postimees toimetus Gildi tänaval, Tartus.

Postimehe peadirektor oli Toomas Issak ja alates 1998. aastast Erik Roose.

Postimehe väljandja AS Postimees ainuomanik on Eesti Meedia Group, mille suuromanik on Norra kontsern Schibsted, juhatuse esimees on Mart Kadastik. Postimeest trükitakse Kroonpressi trükikojas. Tiraaž 63 000 kuni 64 000 eksemplari. Septembris 2009 oli keskmine tiraaž 58 400.

7. novembrist 2005. aastal ilmub Postimehe venekeelne väljaanne, mille sisust umbes poole moodustavad tõlked eestikeelsest lehest ja teine pool on originaalmaterjal. Trükiarv oli 2010. aasta märtsikuus 12 200[1].

Nädalavahetustel ilmub Postimehe kultuurilisa Arter.

Alates 1997. aastast valib Postimees igal aastal aasta inimese.

Postimehe sisu on peetud poliitiliselt kallutatuks ja lehte on nimetatud Eesti Reformierakonna poliitiliseks häälekandjaks. 2005. aastal kirjutasid selleteemalise ühispöördumise kõik ülejäänud parlamendierakonnad (Sotsiaaldemokraatlik Erakond, Keskerakond, Rahvaliit ja IRL).[2]

Ajalugu

Edasi
Tüüp Päevaleht
Väljaandja EKP Tartu Linnakomitee
EKP Tartu Rajoonikomitee
Tartu Linna Rahvasaadikute Nõukogu
ja Tartu Rajooni Rahvasaadikute Nõukogu häälekandja
Keel eesti, vene
Toimetus Tartu

1886. aastal alustas Postimehe väljaandmist ühiskonnategelane Karl August Hermann. 1891. aastal sai Postimehest esimene eestikeelne päevaleht. 1896. aastal ostsid ajalehe rahvusmeelsed Tartu haritlased. Toimetaja Jaan Tõnissoni juhtimisel sai Postimehest tähtsaim eesti ajaleht, mis koondas enda ümber võimekaid kultuuritegelasi nagu August Kitzberg, Anna Haava ja Karl August Hindrey. Jaan Tõnisson oli ajalehe pikaajaline peatoimetaja ka iseseisvas Eesti Vabariigis.[viide?]

Aastatel 1905–1917 oli ajaleht Eesti Rahvameelse Eduerakonna, 1917–1919 Eesti Demokraatliku Erakonna, 1919–1932 Eesti Rahvaerakonna ja aastatel 1932–1935 Eesti Rahvusliku Keskerakonna häälekandja. Üldpoliitilistes küsimustes oli Postimees mõõdukalt liberaalne, pooldades riigi reformimist seaduslikul teel. Moodsatesse ühiskonnaõpetustesse ja revolutsioonilisse töölisliikumisse suhtus ajaleht tõrjuvalt. Kirjandusküsimustes jäi leht konservatiivseks.[viide?]

5. oktoobril 1927 andis Karlis Tennisons Postimehele Buddha õnnistuse[3].

Ajalehel olid lisad: satiirilisa "Sädemed" (1905–1934), "Las2teleht" (1901–1940), "Tervis" (1903–1931), "Elu" (1905–1917).[viide?]

Pärast Teise maailmasõja jõudmist Eesti aladele väljaandmine ajutiselt katkes, leht jätkas ilmumist 13. juulil 1941. Toimetajad olid Aleksander Oinas ja Karl August Hindrey.[viide?]

1. maist 1948 kuni 1990. aastani kandis ajaleht Eesti NSV-s nimetust Edasi. Ajalehe nimetus "Postimees" taastati 1990. aastal.[viide?]

Postimehe kontorihoone Tallinnas

Viited

  1. EALL liikmeslehtede keskmised tiraažid 2010
  2. Kadri Must, Lea Kiivit, Aimar Altosaar, Rein Org, Ott Lumi "Avalik kiri Schibsted Grupi juhatusele" Eesti Päevaleht, 15.02.2005 (vaadatud 08. oktoobril 2011)
  3. Karlis Tennisons Bürgermusses kuradiga võitlemas. Vaba Maa, 7. oktoober 1927, nr. 235, lk. 6

Kirjandus

  • "Postimees 1857-1907: 50-aastase kestuse mälestuseks" (juubelialbum; sisu: Anton Jürgenstein, "Postimehe" ajalugu; August Kitzberg, "Postimehe" kaastöölised). Postimees, Tartu 1909, 260 lk
  • Epp Lauk "Jaan Tõnissoni ajakirjanduslikust tegevusest" Keel ja Kirjandus 1994, nr 3, lk 133–144
  • Krista Aru "Eesti ajakirjanduselu ümberkorraldamise katsed XIX sajandi lõpul" Keel ja Kirjandus 1997, nr 2, lk 95–105
  • Krista Aru "Jaan Tõnisson tahtis Postimeest ja sai Postimehe" Akadeemia 1997, nr 2, lk 227–244
  • Krista Aru "Jaan Tõnisson vajas Postimeest ja Postimees vajas Jaan Tõnissoni" Eesti Kirjandusmuuseumi aastaraamat, Tartu 1998, lk 13–61 (lisatud lk 62–105 valik Jaan Tõnissoni artikleid)
  • Krista Aru "Jaan Tõnissoni telefonikorraldus ja mis sellele järgnes" Tuna 2006, nr 1, lk. 116–128

Välislingid

Vaata ka