Näivtakistus: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
SieBot (arutelu | kaastöö)
P robot lisas: simple:Impedance
Resümee puudub
1. rida: 1. rida:
{{Elektromagnetism|cTopic=[[Vooluahel|Vooluahelad]]}}
{{Elektromagnetism|cTopic=[[Vooluahel|Vooluahelad]]}}
'''Näivtakistus''' ehk '''impedants''' <math>Z</math> on [[takistus]] vahelduvvoolus, mis arvestab [[aktiivtakistus]]t <math>R</math> ja [[induktiivtakistus|induktiiv-]] <math>X_L</math> ning [[mahtuvustakistus]]e <math>X_C</math> vahet. Oli toodud teadusse aastas 1886 [[Oliver Heaviside]]'ga.
'''Näivtakistus''' ehk '''impedants''' <math>Z</math> on vahelduvvoolu [[takistus]], mis arvestab [[aktiivtakistus]]t <math>R</math> ja [[induktiivtakistus|induktiiv-]] <math>X_L</math> ning [[mahtuvustakistus]]e <math>X_C</math> vahet. Teaduses kasutusele võetud aastal 1886 [[Oliver Heaviside]] poolt.


== Induktori ja kondensaatoritakistus ==
== Induktiiv- ja kondensaatortakistus ==
Katsemine kohaldada aktiivtakistust reaktiivelementidele viib sellekohta, et induktoritakistus püütakse nulli ja kondensaatoritakistus püütakse lõpmatult suur väärtusele. Aktiivtakistusega saab kirjeldada vaid alalisvoolus kasutatav reaktiivelemendid. Kui aga induktor või kondensaator vahelduvvoolus omistavad takistusega, mis sõltub sagedusest.
Katsed kohaldada aktiivtakistust reaktiivelementidele viib selleni, et induktiivtakistus püütakse nullida ja kondensaatortakistus püütakse viia lõpmatult suureks. Aktiivtakistusega saab kirjeldada vaid alalisvoolus kasutatavaid reaktiivelemente. Induktori või kondensaatori takistus vahelduvvoolus sõltub selle sagedusest.


== Reaktiivprotsesside omadused vahelduvvooluahlites ==
== Reaktiivprotsesside omadused vahelduvvooluahelates ==
[[File:Electrical reactance.jpg|290px|thumb|Näivtakistuse arvestamine]]
[[File:Electrical reactance.jpg|290px|thumb|Näivtakistuse arvestamine]]
Vahelduvvooluahlites esinevad pöördumatu protsessid, mis muutuvad energiat elektrist teise liikidesse. Need protsessid kaasnevad keerulisi protsesse, mis esinevad elektromagnetväljas. Seetõttu sissestatakse R, L ja C elemendid, mis lubavad arvestada asendamisskeemid, ehk reaalsete elektripaigaldiste matemaatikamuudelid.
Vahelduvvooluahelates esinevad pöördumatud protsessid, mis muundavad energiat elektrist muudesse liikidesse. Need on elektromagnetväljas toimuvate keeruliste protsesside kaasnähud. Seetõttu kasutatakse takistuse R, L ja C elemente, millede abil luuakse asendusskeemid, ehk reaalsete elektripaigaldiste matemaatikamudelid.


=== R ehk takisti ===
=== R ehk takisti ===
R on takistuselement asendamisskeemides, mis võtab arvesse energia muutmist elektrilist soojusenergiasse. R elemendi abil arvestatakse elektrienergia muutmist mehaanilisse. Asendamisskeemides R jääb aktiivtakistusena.
R on takistuselement asendusskeemides, mis võtab arvesse energia muundumist elektrist soojuseks. R elemendi abil arvestatakse elektrienergia muundumist mehaaniliseks. Asendusskeemides R jääb aktiivtakistuseks.


=== C ehk mahtuvus ===
=== C ehk mahtuvus ===
C on mahtuvuselement asendamisskeemides, mis võtab arvesse elektroväljas protsessid. Kui pinge ei muutu, siis laeng võrdleb q=C*U ühel plaadil ja -q=-C*U teisel plaadil. Aga kui U muutub aja jooksul siinuse järgi, siis laengu kohta tuleb q=C*U(max)*ωt, kust tuleb selgeks, et vool läbi kondensaatorit edestab pinget 90 kraadi.
C on mahtuvuselement asendusskeemides, mis võtab arvesse elektrivälja protsesse. Kui pinge ei muutu (alalispinge), siis laengu valem on q=C*U ühel plaadil ja -q=-C*U teisel plaadil. Kui pinge muutub aja jooksul siinuseliselt (vahelduvpinge), siis laengu valem on q=C*U(max)*ωt, millest nähtub, et vool läbi kondensaatori edestab pinget 90 kraadi.


=== L ehk induktiivsus ===
=== L ehk induktiivsus ===
Induktori olemasolu ahlis näitab, et ahlis toimuvad protsessid magnetväljas. Muutuv vool tekkeb vahelduvelektromagneetväljat, mis innustab iseindutsiooni EMJ, et E(L)= -L(di/dt). Elemendina L annab võimaluse arvestada iseinduktsiooni ning energia kogunemist magneetväljas. Iseinduktsioon mõjub voolupulsatsiooni ehk vooluhäireid.
Induktori olemasolu ahelas näitab, et ahelas toimuvad protsessid magnetväljas. Muutuv vool tekitab vahelduvelektromagnetvälja ja eneseinduktsiooni EMJ E(L)= -L(di/dt). Element L annab võimaluse arvestada eneseinduktsiooni ning energia kogunemist magnetväljas. Eneseinduktsioon tekitab voolupulsatsiooni ehk vooluhäireid.


== Näivtakistuse matemaatiline valem ==
== Näivtakistuse matemaatiline valem ==

Redaktsioon: 3. märts 2011, kell 22:14

Näivtakistus ehk impedants on vahelduvvoolu takistus, mis arvestab aktiivtakistust ja induktiiv- ning mahtuvustakistuse vahet. Teaduses kasutusele võetud aastal 1886 Oliver Heaviside poolt.

Induktiiv- ja kondensaatortakistus

Katsed kohaldada aktiivtakistust reaktiivelementidele viib selleni, et induktiivtakistus püütakse nullida ja kondensaatortakistus püütakse viia lõpmatult suureks. Aktiivtakistusega saab kirjeldada vaid alalisvoolus kasutatavaid reaktiivelemente. Induktori või kondensaatori takistus vahelduvvoolus sõltub selle sagedusest.

Reaktiivprotsesside omadused vahelduvvooluahelates

Näivtakistuse arvestamine

Vahelduvvooluahelates esinevad pöördumatud protsessid, mis muundavad energiat elektrist muudesse liikidesse. Need on elektromagnetväljas toimuvate keeruliste protsesside kaasnähud. Seetõttu kasutatakse takistuse R, L ja C elemente, millede abil luuakse asendusskeemid, ehk reaalsete elektripaigaldiste matemaatikamudelid.

R ehk takisti

R on takistuselement asendusskeemides, mis võtab arvesse energia muundumist elektrist soojuseks. R elemendi abil arvestatakse elektrienergia muundumist mehaaniliseks. Asendusskeemides R jääb aktiivtakistuseks.

C ehk mahtuvus

C on mahtuvuselement asendusskeemides, mis võtab arvesse elektrivälja protsesse. Kui pinge ei muutu (alalispinge), siis laengu valem on q=C*U ühel plaadil ja -q=-C*U teisel plaadil. Kui pinge muutub aja jooksul siinuseliselt (vahelduvpinge), siis laengu valem on q=C*U(max)*ωt, millest nähtub, et vool läbi kondensaatori edestab pinget 90 kraadi.

L ehk induktiivsus

Induktori olemasolu ahelas näitab, et ahelas toimuvad protsessid magnetväljas. Muutuv vool tekitab vahelduvelektromagnetvälja ja eneseinduktsiooni EMJ E(L)= -L(di/dt). Element L annab võimaluse arvestada eneseinduktsiooni ning energia kogunemist magnetväljas. Eneseinduktsioon tekitab voolupulsatsiooni ehk vooluhäireid.

Näivtakistuse matemaatiline valem

Geomeetriliselt leitakse näivtakistus täisnurksest kolmnurgast.

Mõõtühik on oom (tähis ).

Vaata ka