Romanovid: erinevus redaktsioonide vahel
P robot kustutas: ko:로마노프 왕조 muutis: hr:Dinastija Romanov |
P r2.6.5) (robot lisas: ko:로마노프 왕가 |
||
152. rida: | 152. rida: | ||
[[fr:Maison Romanov]] |
[[fr:Maison Romanov]] |
||
[[gl:Dinastía Romanov]] |
[[gl:Dinastía Romanov]] |
||
[[ko:로마노프 왕가]] |
|||
[[hr:Dinastija Romanov]] |
[[hr:Dinastija Romanov]] |
||
[[is:Rómanovættin]] |
[[is:Rómanovættin]] |
Redaktsioon: 17. detsember 2010, kell 00:09
Artikkel vajab vormindamist vastavalt Vikipeedia vormistusreeglitele. |
See artikkel vajab toimetamist. (Jaanuar 2009) |
See artikkel ootab keeletoimetamist. |
Mihhail I Fjodorovitš Romanov oli Romanovite dünastia rajaja Venemaal. Ta valiti Maakogu (Zemski Sobor) poolt 21. veebruaril 1613. 16-aastaselt kogu Venemaa valitsejaks. Tsaariks kroonimine leidis aset Moskva Kremlis Uspenski katedraalis 11. juulil 1613.
- Mihhail I Fjodorovitš (1613-1645), Mihhail oli kaks korda abielus.
- Tema esimene abikaasa oli Marija Vladimirovna Dolgorukaja, kes suri 7. jaanuaril 1626.
- Teine abikaasa oli Jevdokija Lukjanovna Strešneva (elas 1608 – 18. august 1645). Teisest abielust, milles oli 10 last, on pärit kõik tulevased Romanovid.
- Aleksei Mihhailovitš ehk Aleksei I
- Aleksei I (1645-1676); oli abielus kahel korral. Esimest korda abiellus Marija Miloslavskajaga (1624–1669). Abielust sündisid:
- Dmitri Aleksejevitš (1648–1649)
- Jevdokija Aleksejevna (1650–1712)
- Marfa Aleksejevna (1652–1707)
- Aleksei Aleksejevitš (1654–1670), Vene tsaaritrooni kandidaat ja Poola kuningatrooni kandidaat Jan II Kazimierzi järel, kuid suri enne.
- Anna Aleksejevna (1655–1659)
- Sofia Aleksejevna (1657–1704)
- Jekaterina Aleksejevna (1658–1718)
- Marija Aleksejevna (1660–1723)
- Fjodor III (1661–1682), Vene tsaar aastatel 1676–1682.
- Fedosja Aleksejevna (1662–1713)
- Simeon (1665–1669)
- Ivan Aleksejevitš ehk Ivan V (1666–1696), Vene tsaar aastatel 1682–1696. Abielust Praskovia Saltõkovaga sündis
- Anna Ivanovna ehk Anna I,
- Jekaterina Ivanovna (), abielus Karl Leopold von Mecklenburgiga, abielust sündis
- Anna Leopoldovna, abielus Anton Ulrich von Braunschweig-Wolfenbütteliga, abielust sündis
- Jevdokija Aleksejevna (1669–1669)
- Teist korda abiellus 1671. aastal Natalja Kirillovna Narõškinaga (1651–1694). Abielust sündisid:
- Pjotr Aleksejevitš ehk Peeter I (1672–1725)
- Natalja Aleksejevna (1673–1716)
- Fjodora Aleksejevna (1674–1677)
- Peeter I (1682-1725)
- Esimene abikaasa Jevdokija Fjodorovna Lopuhhina (1669–1731), Lopuhhinite suguvõsast.
- poeg Aleksei Petrovitš Romanov , abiellus Charlotte Christine von Braunschweig-Wolfenbütteliga, Braunschweig-Wolfenbütteli vürstiriigi printsessiga, kelle õde oli Elisabeth Christine von Braunschweig-Wolfenbüttel oli abielus Karl VI-ga (Saksa-Rooma keiser ja Austria Habsburgide valduste valitseja) (Charlotte Christine ei läinud üle vene õigeusku ning jäi luteri usku ja kasutas oma sünnijärgset nime). Abielust sündis:
- tütar 1714. aastal
- poeg Pjotr Aleksejevitš ehk Peeter II (1715–1730)
- poeg Aleksei Petrovitš Romanov , abiellus Charlotte Christine von Braunschweig-Wolfenbütteliga, Braunschweig-Wolfenbütteli vürstiriigi printsessiga, kelle õde oli Elisabeth Christine von Braunschweig-Wolfenbüttel oli abielus Karl VI-ga (Saksa-Rooma keiser ja Austria Habsburgide valduste valitseja) (Charlotte Christine ei läinud üle vene õigeusku ning jäi luteri usku ja kasutas oma sünnijärgset nime). Abielust sündis:
- Teine naine Marta Elena Skawronska ehk Katariina I
- tütar Jelizaveta Petrova, hilisem keisrinna Jelizaveta Petrovna Romanova
- tütar Anna Petrovna Romanova, kes abiellus Holstein-Gottorpi hertsogi Friedrich Karl von Hollstein-Gottropiga.
- Esimene abikaasa Jevdokija Fjodorovna Lopuhhina (1669–1731), Lopuhhinite suguvõsast.
- Katariina I (1725-1727)
- Peeter II (1727-1730)
- Anna I (1730-1740)
- Ivan IV (1740-1741)
- Jelizaveta Petrovna (1741-1762) suri lastetuna.
Holstein-Gottorp-Romanovite dünastia
Holstein-Gottorp-Romanovite dünastia valitses Venemaad 1761–1917. Dünastiale pani aluse Holstein-Gottorpi hertsog Karl Peter Ulrich, kes Vene keisrina kandis nime Peeter III. Ta päris Vene trooni, sest tema ema oli Peeter I tütar Anna Petrovna Romanova. Dünastiast pärineb ka viimane Venemaa keiser Nikolai II.
- 1762–1796 Katariina II (1729-1796), sündinud Anhalt-Zerbsti printsess Sophie Friederike Auguste, kes oli abielus Vene troonipärija, Holstein-Gottorpi hertsogi Karl Peter Ulrichiga (keisrina Peeter III)
- poeg Pavel Petrovitš (keisrina Paul I)
- tütar Anna Petrovna (1757-1759),
- 1796–1801 Paul I, kelle esimene abikaasa (1773–1776) oli Natalja Aleksejevna (sündinud Wilhelmina Luisa von Hessen-Darmstadt (1755–1776)), kes suri sünnitamisel; teine abikaasa 1776. aastast oli Maria Fjodorovna (1759–1828), sündinud Sophia Dorothea Augusta Luisa Württembergi printsess.
- Aleksandr Pavlovitš (1777–1825; keisrina Aleksander I)
- suurvürst Konstantin Pavlovitš (1779–1831)
- suurvürstinna Aleksandra Pavlovna (1783–1801), abiellus Austria ertshertsogi Joseph Anton Johanniga
- suurvürstinna Jelena Pavlovna (1784–1803)
- suurvürstinna Jekaterina Pavlovna (1788–1819)
- suurvürstinna Olga Pavlovna (1792–1795)
- suurvürstinna Anna Pavlovna (1795–1865)
- suurvürst Nikolai Pavlovitš (1796–1855; keisrina Nikolai I)
- suurvürst Mihhail Pavlovitš (1798–1849)
- 1801–1825 Aleksander I, oli abielus Badeni printsessi Luise Maria Augustaga (1779–1826; õigeusku ristituna Jelizaveta Aleksejevna)
- 1825–1855 Nikolai I, oli abielus Preisi printsessi Charlottega (1798–1860; õigeusku ristituna Aleksandra Fjodorovna)
- Aleksander Nikolajevitš (1818–1881; keisrina Aleksander II)
- suurvürst Konstantin Nikolajevitš (1827-)
- Konstantin Konstantinovitš vanem (1858-1915)
- Joann Konstantinovitš, (1886-1918), tapeti bolševike poolt 18. juulil 1918. aastal Alapajevski linna lähedal kaevandustes;
- Konstantin Konstantinovitš noorem (1890/1891-1918), tapeti bolševike poolt 18. juulil 1918. aastal Alapajevski linna lähedal;
- Igor Konstantinovitš (1894-1918), tapeti bolševike poolt 18. juulil 1918. aastal Alapajevski linna lähedal;
- Dmitri Konstantinovitš (1860-1919), tapeti bolševike poolt 27. jaanuaril 1919. aastal Petrogradis Peeter-Pauli kindluses
- Konstantin Konstantinovitš vanem (1858-1915)
- Nikolai Nikolajevitš
- suurvürst Nikolai Nikolajevitš (1856-1929), Peterburi sõjaväeringkonna ülem (1905-1914), Esimese maailmasõja algusest kuni augustini 1915 sõjavägede ülemjuhataja, märtsist 1919 emigratsioonis Prantsusmaal
- suurvürst Mihhail Nikolajevitš (1832-1909), kindralfeldmarssal, asemik Kaukaasias ja Kaukaasia armee juhataja 1862-1881, Riiginõukogu esimees (1881-1905).
- Nikolai Mihhailovitš (1859-1919), tapeti bolševike poolt 27. jaanuaril 1919. aastal Petrogradis Peeter-Pauli kindluses
- Sergei Mihhailovitš (1869-1918), tapeti bolševike poolt 18. juulil 1918. aastal Alapajevski linna lähedal kaevandustes;
- 1855–1881 Aleksander II, oli abielus ta Hesseni suurhertsogi Ludwig II tütre Maximilienne Wilhelmine Mariega, kes laskis end ristida õigeusku ning võttis omale nimeks Maria Aleksandrovna nime all.
- suurvürst Aleksander Aleksandrovitš (1845–1894; keisrina Aleksander III)
- suurvürst Vladimir Aleksandrovitš (1847-1909), Peterburi sõjaväeringkonna ülem
- suurvürst Kirill Vladimirovitš (1876–1938; Kirill I)
- suurvürst Boriss Vladimirovitš (1877-1943)
- suurvürst Andrei Vladimirovitš (1879-1956)
- suurvürstinna Jelena Vladimirovna (1882–1957)
- suurvürst Aleksei Aleksandrovitš (1850-1909)
- suurvürst Sergei Aleksandrovitš (1857-1905), Moskva kindralkuberner, ja Moskva Sõjaväeringkonna ülem - tapeti esseeride terroristide poolt 1905. aastal,
- suurvürst Pavel Aleksandrovitš (1860-1919), tapeti bolševike poolt 27. jaanuaril 1919. aastal Petrogradis Peeter-Pauli kindluses
- 1881–1894 Aleksander III
- suurvürst Nikolai Aleksandrovitš (1868-1918; keisrina Nikolai II)
- suurvürst Aleksandr Aleksandrovitš (1869–1870)
- suurvürst Georgi Aleksandrovitš (1871–1899)
- suurvürstinna Ksenja Aleksandrovna (1875–1960)
- suurvürst Mihhail Aleksandrovitš (Mihhail II) (1878–1918), tapeti bolševike poolt 12. juunil 1918 Permis
- suurvürstinna Olga Aleksandrovna (1875–1960) ([1])
- 1894–1917 Nikolai II (1868–1918) ja keisrinna Aleksandra Fjodorovna, tapeti bolševike poolt17. juulil 1918 Jekaterinburgis
- suurvürstinna Olga Nikolajevna (1895–1918), tapeti bolševike poolt17. juulil 1918 Jekaterinburgis
- suurvürstinna Tatjana Nikolajevna (1897–1918), tapeti bolševike poolt17. juulil 1918 Jekaterinburgis
- suurvürstinna Maria Nikolajevna (1899–1918), tapeti bolševike poolt17. juulil 1918 Jekaterinburgis
- suurvürstinna Anastassija Nikolajevna (1901–1918), tapeti bolševike poolt17. juulil 1918 Jekaterinburgis
- troonipärija Aleksei Nikolajevitš (1904–1918), tapeti bolševike poolt17. juulil 1918 Jekaterinburgis
- 1917 Mihhail II (1878–1918)
Vene keiserliku perekonna pead alates 1917. aastast
- 1917–1938 Kirill Vladimirovitš (Kirill I), (1876–1938), abiellus 1905 Sachsen-Coburg-Gotha printsessi Victoria Melitaga (Viktoria Fjodorovna, 1876–1936)
- 1938–1992 Vladimir Kirillovitš (Vladimir III), (1917–1992), abiellus 1948 vürstinna Leonida Bagration-Muhranskiga (Leonida Georgijevna, 1914–2010)
- 1992– Maria Vladimirovna (Maria I), (1953–), abiellus 1976 Preisi printsi Franz Wilhelmiga (Mihhail Pavlovitš, 1943–, lahutatud 1986)
- troonipärija Georgi Mihhailovitš (sündinud 1981)
Troonipärimisseadus
Venemaa troonipärimisseadus kehtestati keiser Paul I poolt 1791. aastal ja kinnitati Nikolai I ajal 1832. aastal formuleeritud kui Keisriperekonna asutamine («Учреждение об императорской фамилии») ja lisati Venemaa seaduste kogumikku («Свод законов Российской империи»), viimased parandused viis sisse Nikolai II 1911. aastal.
Selles oli 7 põhipunkti, millele pidid vastama Vene keisrikandidaat:
- Kuuluvus Romanovite keiserlikku kotta;
- Esmasündivus meesliinis;
- Vanemate võrdsus (mõlemad riiki valitsevast suguvõsast);
- Sündimine vene õigeustunnistusega vanematest, vaieldamatu truudus õigeusule ja tema põhimõtetele;
- Ustavus truudusvandele valitseva seadustele, mille alusel keiser ja tema järglased valitsevad;
- Sobivus troonile usulisest vaateküljest;
- Meesliini katkemisel, kuulub troonipärimisõigus naissoost isikule, kes vastab nendele nõudmistele[2].
Vaata ka
Viited
Kirjandus
- Staffan Skott. Romanovid. Rootsi keelest tõlkinud Vladimir Beekman. Tallinn, Eesti Raamat, 1999.
Välislingid
- An Online Gotha: Russia
- Romanovid ootavad riigilt tunnustust, Postimees 1. aprill 2009
- Venemaal rehabiliteeriti Romanovite dünastia liikmeid - Elu24, 9. juuni 2009.
- Suri Romanovite dünastia vanim liige - Postimees, 24. mai 2010 (artiklis nimetatakse Leonida Georgijevnat ekslikult dünastia liikmeks ja dünastia peaks ning räägib ekslikult dünastia peade vahetusest)