Mine sisu juurde

Liivimaa rüütelkond: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
57. rida: 57. rida:
=== Liivimaa maanõunike kolleegium ===
=== Liivimaa maanõunike kolleegium ===
[[Liivimaa maanõunike kolleegium]] oli rüütelkonna kõrgeim täidesaatev ja nõuandev organ. Maanõunikke oli algul 6, hiljem 12. 1710–1721 olid kaks maanõunikku püsivalt ametis Riias [[kindralkuberner]]i juures, hiljem täitis nende ülesandeid üks niinimetatud [[resideeriv maanõunik]], kes ajas jooksvaid ülesandeid ja vahetus [[rotatsioon]]i korras 3 kuu tagant. Liivimaa Maanõunike Kolleegium kui aadli alaline täidesaatev organ alustas tegevust 1634 ja koosnes algselt 6, hiljem 12 liikmest, maanõunikust. Karl XI poolt Liivimaale määratud kindralkubernerile 1678 antud juhistes oli nõue pidada maanõunikega nõu kõigis provintside tsiviil- ja sõjalistes küsimustes. Maanõunike kolleegiumile allusid vahetult veel rüütelkonna [[kantselei]], maanõunike kolleegiumi statistikabüroo, aadli maa[[Vaeslastekohus|vaeslastekohtud]], ülem[[kirikueestseisja]]d ja kreisivalitsused.
[[Liivimaa maanõunike kolleegium]] oli rüütelkonna kõrgeim täidesaatev ja nõuandev organ. Maanõunikke oli algul 6, hiljem 12. 1710–1721 olid kaks maanõunikku püsivalt ametis Riias [[kindralkuberner]]i juures, hiljem täitis nende ülesandeid üks niinimetatud [[resideeriv maanõunik]], kes ajas jooksvaid ülesandeid ja vahetus [[rotatsioon]]i korras 3 kuu tagant. Liivimaa Maanõunike Kolleegium kui aadli alaline täidesaatev organ alustas tegevust 1634 ja koosnes algselt 6, hiljem 12 liikmest, maanõunikust. Karl XI poolt Liivimaale määratud kindralkubernerile 1678 antud juhistes oli nõue pidada maanõunikega nõu kõigis provintside tsiviil- ja sõjalistes küsimustes. Maanõunike kolleegiumile allusid vahetult veel rüütelkonna [[kantselei]], maanõunike kolleegiumi statistikabüroo, aadli maa[[Vaeslastekohus|vaeslastekohtud]], ülem[[kirikueestseisja]]d ja kreisivalitsused.
=== Rüütelkonna kantselei ===

Rüütelkonna kantselei juht rüütelkonna sekretär pidas kirjavahetust, protokolle ja Liivimaa Maanõunike Kolleegiumi dokumentatsiooni.
Rüütelkonna kantselei juht rüütelkonna sekretär pidas kirjavahetust, protokolle ja Liivimaa Maanõunike Kolleegiumi dokumentatsiooni.
*1643, Paul von [[Helmersen]], Liivimaa rüütelkonna sekretär<ref>[https://www.ra.ee/apps/vapid/index.php?act=vapp&id=185 Paul von Helmersen, Amet Liivimaa rüütelkonna sekretär], Andmebaas "Aadlivapid Ajalooarhiivis"</ref>/maasekretär <ref>[[Ilmar Tammisto]], [https://www.ra.ee/wp-content/uploads/2019/04/Ilmar_Tammisto_magistritoo.pdf Liivimaa aadli ja Rootsi keskvõimu suhted aastatel 1634 – 1643: Liivimaa rüütelkonna taasloomine], Tartu Ülikool Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond Ajaloo ja arheoloogia instituut, Tartu 2017, lk 60</ref>

*Kaspar [[Ceumern]] (1613-1692<ref>[https://galerii.kirmus.ee/grafo/fpdf/pdf.php?id=40315 Ceumern Kaspar]</ref>)
*[[Christoph Adam von Richter (1694–1758)|Christoph Adam von Richter]], Liivimaa rüütelkonna sekretär<ref>Transéhe-Roseneck, Astaf von, [http://personen.digitale-sammlungen.de/baltlex/Blatt_bsb00000558,00178.html?prozent= Christoph Adam von Richter], Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften. Teil: Livland, Görlitz : Verl. für Sippenforschung und Wappenkunde Starke, 1929, s. 169</ref>.
*Johann von [[Schultzen]] (1676−1746), Liivimaa rüütelkonna sekretär
*Christoph von [[Richter]] (1713–1762), Liivimaa rüütelkonna sekretär
*Gustav Wilhelm von [[Budberg]] (1727–1769), Liivimaa rüütelkonna sekretär
*Erich Johann von [[Meck]] (1727−1771), Liivimaa rüütelkonna sekretär
*1774–1786, [[Christoph Adam von Richter]] (1751–1815), Liivimaa rüütelkonna sekretär
* Georg Sebastian [[Anhorn von Hartwiss]] (1783−1843), Liivimaa rüütelkonna sekretär
* Nikolai Ernst Bartholomäus Anhorn von Hartwiss (1793−1860), Liivimaa rüütelkonna sekretär
*1860–1862, [[Otto Moritz von Richter|Otto Moritz Arthur von Richter]] (1824–1892), Liivimaa rüütelkonna sekretär <ref>[https://galerii.kirmus.ee/grafo/fpdf/pdf.php?id=40551 Otto Moritz Arthur von Richter], [[Eesti biograafiline leksikon|Eesti biograafilise leksikon]]i täiendusköide, 1940, lk 276</ref>
*1862, Johann Georg Moritz von [[Grünewaldt]] (1827–1873), Liivimaa rüütelkonna sekretär
*vabahärra Goswin Woldemar von Budberg (1809–1880), Liivimaa rüütelkonna sekretär
*1884– , [[Hermann von Bruiningk]], Liivimaa rüütelkonna sekretär
*1899–1902, Parun [[Theodor von Richter]] (1852–1925), Liivimaa rüütelkonna sekretär
Rüütelkonna [[notar]] valvas tavaliste notarikohuste täitmise kõrval ka rüütelkonna kassa üle.
Rüütelkonna [[notar]] valvas tavaliste notarikohuste täitmise kõrval ka rüütelkonna kassa üle.


Redaktsioon: 28. jaanuar 2024, kell 13:23

Liivimaa rüütelkond
Livländische Ritterschaft
Asutatud 1561
Tegevuse lõpetanud 1920
Tüüp territoriaalseisuslik omavalitsus
Peakorter Riia
Tegevuspiirkond Liivimaa
Peaorgan Liivimaa maapäev
aadlikonvent

Liivimaa rüütelkond (Ritter und Landschaft des Herzogthumbs Liefland)[1] oli Liivimaa (Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti) aadlikke ühendav territoriaalseisuslik omavalitsus.

Liivimaa rüütelkond moodustati pärast 1561. aastat. Lõuna-Eestis lõpetasid rüütelkonnad tegevuse seisuste kaotamise seadusega 1920. aastal. Lätis saadeti Liivimaa rüütelkond laiali 1. juulil 1920 ja likvideeriti lõplikult seimi otsusega 27. juunil 1923.

Rüütelkonna moodustumine

Liivimaa rüütelkonna riigiõiguslikuks aluseks olid Liivimaa aadlikele Poola kuninga Zygmunt II Augusti poolt 28. novembrist 1561 antud privileegid. Sellega tagas ta Liivimaale Augsburgi usutunnistuse ja saksa õigusele rajaneva omavalitsuse.

1602. aastal, Poola-Rootsi sõjas Rzeczpospolita Liivimaa hertsogkonna alade vallutamise järel, kinnitas Rootsi kuningas Karl IX Võnnu, Tartu ja Pärnu kreisi rüütelkonna privileegid. Rootsi kuningas Gustav II Adolf kinnitas, Rootsi-Poola sõja järel, Läänemereprovintside Liivimaa kubermangu Liivimaa aadli privileegid esialgselt 18. mail 1629 ja lõplikult kinnitas need Rootsi kuninganna Kristiina 7. augustil 1648.

Rüütelkonna organisatsioon ja juhtorganid

Liivimaa maapäev

Liivimaa rüütelkonna kõrgeim organ oli Liivimaa maapäev, mis kogunes iga 3 aasta järel. 1750. aastani olid selle liikmeteks kõik vähemalt 21-aastased ja eestkoste alla mittekuuluvad Liivimaa mõisaomanikud, pärast seda ainult Liivimaa aadlimatriklisse kantud isikud. 1866 loobus Liivimaa rüütelkond ainuõigusest rüütlimõisaid omada, mis tõi kaasa kõigi maaomanike maapäeval osalemise õiguse. Maapäevast osavõtt oli kohustuslik ja maapäeva otsustel oli pärast kinnitamist Rootsi kuninga või Venemaa keisri poolt määratud Liivimaa kindralkuberneri poolt seaduse jõud.

17. sajandi lõpul toimunud mõisate reduktsiooni käigus tekkisid Rootsi kuninga ja maapäeva vahel ületamatud vastuolud. Karl XI muutis 20. detsembril 1694 maapäeva ainult nõuandvaks organiks kindralkuberneri juures ja likvideeris Liivimaa Maanõunike Kolleegiumi, mis taastati 1710 pärast Liivimaa vallutamist Moskva tsaaririigi poolt Põhjasõja käigus ja Venemaa tsaari võimu tunnistamist Liivimaa rüütelkonna poolt.

1785–1796 katkestas Venemaa keisrinna Katariina II Liivimaa rüütelkonna tegevuse asehalduskorra ajal alates 30. detsembrist 1785. Liivimaa sai maamarssali asemel aadlimarssali nagu Venemaa sisekubermangudes, kuid Venemaa keiser Paul I taastas 1796 Liivimaa aadli omavalitsusorganid.

Rüütelkonna keskus asus Riias, kus asus ka Liivimaa rüütelkonna maja. Viimases tegutseb tänapäeval Läti Vabariigi Seim. Rüütelkonna maapäevi korraldati erinevates Liivimaa kreisilinnades. Liivimaa rüütelkonna ülesanne oli Liivimaa haldamine Liivimaa kubermangu võimupiiridest ülejäävas osas. Rüütelkonna organitel oli seaduste algatamise õigus, ta võis määrata kohalikke makse ning osaleda luteri kiriku ja rahvakoolide valitsemises.

Aadlikonvent

Aadlikonvent oli Liivimaa maapäeva poolt maapäeva liikmetest valitud ja kreisisaadikutest (2–3 esindajat igast kreisist), maanõunikest ja maamarssalitest moodustatud täitevorgan, mis täitis maapäeva istungite vaheajal maapäeva ülesandeid. Liivimaa aadlikonvent, mis esimest korda moodustati 1643. aasta maapäeval nn kitsas komisjonina ja tegutses tarbe järgi, kujundati 1759. aastal alaliseks nn delibereerivaks aadlikonvendiks. Aadlikonvent koosnes Liivimaa maamarssalist juhatajana, maapäeva poolt valitud Liivimaa maanõunikest, Liivimaa kreisisaadikuist (iga kreisi poolt 2 või 3) ja 2 kassasaadikust. Aadlikonvendi ülesandeks oli maapäeval arutatavate küsimuste ettevalmistamine, maapäeva otsuste teostamine, maapäeva istungite vaheajal kõikide asjade otsustamine, mis ei kuulunud resideeriva maanõuniku kompetentsi või ei allunud otse maapäevale, ja maamarssali ning resideeriva maanõuniku vahel tekkinud lahkarvamuste lahendamine. Aadlikonvent püsis Liivimaa rüütelkonna likvideerimiseni 1920.

Maapäev valis Liivimaa maamarssali, Liivimaa maanõunikud, sillakohtunikud ja teised kõrged kreiside omavalitsusametnikud.

Liivimaa maamarssal

Liivimaa maamarssal oli 1643–1920 kohaliku seisuliku aadli omavalitsuse ehk rüütelkonna kõrgem ametnik Liivimaal, kelle ülesandeks oli juhatada rüütelkonna üldkoosolekut ehk maapäeva (Landtag). 18. sajandist alates oli maamarssali ülesandeks esindada ka rüütelkonna huve Venemaa keisririigi keskvõimu juures. Liivimaa rüütelkonna juht Liivimaa maamarssal valiti kuni 1870. aastani 3 aastaks, edaspidi aga määramata ajaks ja kinnitati ametisse Liivimaa kindralkuberneri või kuberneri poolt.

 Pikemalt artiklis Liivimaa maamarssal

Liivimaa maanõunike kolleegium

Liivimaa maanõunike kolleegium oli rüütelkonna kõrgeim täidesaatev ja nõuandev organ. Maanõunikke oli algul 6, hiljem 12. 1710–1721 olid kaks maanõunikku püsivalt ametis Riias kindralkuberneri juures, hiljem täitis nende ülesandeid üks niinimetatud resideeriv maanõunik, kes ajas jooksvaid ülesandeid ja vahetus rotatsiooni korras 3 kuu tagant. Liivimaa Maanõunike Kolleegium kui aadli alaline täidesaatev organ alustas tegevust 1634 ja koosnes algselt 6, hiljem 12 liikmest, maanõunikust. Karl XI poolt Liivimaale määratud kindralkubernerile 1678 antud juhistes oli nõue pidada maanõunikega nõu kõigis provintside tsiviil- ja sõjalistes küsimustes. Maanõunike kolleegiumile allusid vahetult veel rüütelkonna kantselei, maanõunike kolleegiumi statistikabüroo, aadli maavaeslastekohtud, ülemkirikueestseisjad ja kreisivalitsused.

Rüütelkonna kantselei

Rüütelkonna kantselei juht rüütelkonna sekretär pidas kirjavahetust, protokolle ja Liivimaa Maanõunike Kolleegiumi dokumentatsiooni.

  • 1643, Paul von Helmersen, Liivimaa rüütelkonna sekretär[2]/maasekretär [3]
  • Kaspar Ceumern (1613-1692[4])
  • Christoph Adam von Richter, Liivimaa rüütelkonna sekretär[5].
  • Johann von Schultzen (1676−1746), Liivimaa rüütelkonna sekretär
  • Christoph von Richter (1713–1762), Liivimaa rüütelkonna sekretär
  • Gustav Wilhelm von Budberg (1727–1769), Liivimaa rüütelkonna sekretär
  • Erich Johann von Meck (1727−1771), Liivimaa rüütelkonna sekretär
  • 1774–1786, Christoph Adam von Richter (1751–1815), Liivimaa rüütelkonna sekretär
  • Georg Sebastian Anhorn von Hartwiss (1783−1843), Liivimaa rüütelkonna sekretär
  • Nikolai Ernst Bartholomäus Anhorn von Hartwiss (1793−1860), Liivimaa rüütelkonna sekretär
  • 1860–1862, Otto Moritz Arthur von Richter (1824–1892), Liivimaa rüütelkonna sekretär [6]
  • 1862, Johann Georg Moritz von Grünewaldt (1827–1873), Liivimaa rüütelkonna sekretär
  • vabahärra Goswin Woldemar von Budberg (1809–1880), Liivimaa rüütelkonna sekretär
  • 1884– , Hermann von Bruiningk, Liivimaa rüütelkonna sekretär
  • 1899–1902, Parun Theodor von Richter (1852–1925), Liivimaa rüütelkonna sekretär

Rüütelkonna notar valvas tavaliste notarikohuste täitmise kõrval ka rüütelkonna kassa üle.

Liivimaa rüütelkonna aadlimatrikkel

 Pikemalt artiklis Liivimaa rüütelkonna aadlimatrikkel

Liivimaa rüütelkonda kuuluvad aadlikud (172 aadlisuguvõsa) kanti rüütelkonna aadlimatriklisse kronoloogilises järjekorras Liivimaale saabumise või aadlitiitli saamise perioodide järgi:

  • 1. klass, ordu- ja piiskoppide aeg (kuni 1561), (52 Liivimaa aadlisuguvõsa);
  • 2. klass, Poola valitsusaeg (1561–1629), (16);
  • 3. klass, Rootsi valitsusaeg (1629–1710), (45);
  • 4. klass, Vene valitsusaeg (alates 1710. aastast) (59).

Vaata ka

Viited

  1. ↑ Die Capitulationen der livländischen Ritter- und Landschaft und der Stadt Riga vom 4. Juli 1710 nebst deren Confirmationen. Dorpat, E. J. Karow, 1865, S. 51.
  2. ↑ Paul von Helmersen, Amet Liivimaa rüütelkonna sekretär, Andmebaas "Aadlivapid Ajalooarhiivis"
  3. ↑ Ilmar Tammisto, Liivimaa aadli ja Rootsi keskvõimu suhted aastatel 1634 – 1643: Liivimaa rüütelkonna taasloomine, Tartu Ülikool Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond Ajaloo ja arheoloogia instituut, Tartu 2017, lk 60
  4. ↑ Ceumern Kaspar
  5. ↑ Transéhe-Roseneck, Astaf von, Christoph Adam von Richter, Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften. Teil: Livland, Görlitz : Verl. für Sippenforschung und Wappenkunde Starke, 1929, s. 169
  6. ↑ Otto Moritz Arthur von Richter, Eesti biograafilise leksikoni täiendusköide, 1940, lk 276

Kirjandus

Välislingid

Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Liivimaa_rüütelkond&oldid=6569579"