Kirikueestseisja

Kirikueestseisja (saksa keeles Kirchenvorsteher) oli kihelkonna ametiisik, kes täitis majanduslikke ja politseilisi ülesandeid. Enamasti olid kirikueestseisjad kohalikud mõisnikud ja harilikult oli neid kihelkonna kohta kaks.^[1]

Kirikueestseisja mõiste tuli Euroopas kasutusele hiliskeskajal, Vana-Liivimaal hakati seda kasutama 15. sajandi teisel poolel. Esialgu oli populaarsem vöörmündri nimetus, kuid alates 17. sajandist nimetati kihelkonnakiriku eest hoolitsejat reeglina eestseisjaks ning tema talupojast abilist vöörmündriks.^[2] Kirikueestseisjad nimetas igas kihelkonnas ametisse kohalike mõisnike hulgast kreisi ülemkirikueestseisja ja need pidasid ametit väga vastumeelseks.^[3]

Eestis kaotati kirikueestseisja ametikohad 1919. aastal.^[1]

Vaata ka

Ülemkirikueestseisja

Viited

1 2 Eesti entsüklopeedia, 12. kd., lk. 224
↑ Kuujo, Erkki Olavi. Die rechtliche und wirtschaftliche Stellung der Pfarrkirchen in Alt-Livland. Helsingi: 1953, lk 177–178.
↑ Laur, Mati. Eesti ala valitsemine 18. sajandil (1710−1783). Tartu: Kirjastus Eesti Ajalooarhiiv, 2000, lk 89.

[EE-1] 1 2 Eesti entsüklopeedia, 12. kd., lk. 224

[2] Kuujo, Erkki Olavi. Die rechtliche und wirtschaftliche Stellung der Pfarrkirchen in Alt-Livland. Helsingi: 1953, lk 177–178.

[3] Laur, Mati. Eesti ala valitsemine 18. sajandil (1710−1783). Tartu: Kirjastus Eesti Ajalooarhiiv, 2000, lk 89.

[1]

[2]

[3]