Kirikueestseisja

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Kirikueestseisja (saksa keeles Kirchenvorsteher) oli kihelkonnakiriku ametiisik, kes täitis majanduslikke ja politseilisi ülesandeid. Enamasti olid kirikueestseisjad kohalikud mõisnikud ja harilikult oli neid kihelkonna kohta kaks.[1]

Kirikueestseisja mõiste tuli Euroopas kasutusele hiliskeskajal, Vana-Liivimaal hakati seda kasutama XV sajandi 2. poolel. Esialgu oli populaarsem vöörmündri nimetus, kuid alates XVII sajandist nimetati kihelkonnakiriku eest hoolitsejat reeglina eestseisjaks ning tema talupojast abilist vöörmündriks.[2] Kirikueestseisjad nimetas igas kihelkonnas ametisse kohalike mõisnike hulgast ülemkirikueestseisja. Viimased pidasid ametit äärmiselt vastumeelseks.[3]

Eestis kaotati kirikueestseisja ametikohad 1919. aastal.[1]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 Eesti Entsüklopeedia, 12. kd., lk. 224
  2. Kuujo, Erkki Olavi. Die rechtliche und wirtschaftliche Stellung der Pfarrkirchen in Alt-Livland. Helsingi: 1953, lk 177–178.
  3. Laur, Mati. Eesti ala valitsemine 18. sajandil (1710−1783). Tartu: Kirjastus Eesti Ajalooarhiiv, 2000, lk 89.