Grünewaldt
Grünewaldt on baltisaksa aadlisuguvõsa.
Grünewaldtide perekond kanti 9. veebruaril 1745 Eestimaa rüütelkonna aadlimatriklisse nr 69 all, Rootsi kuningas Gustav II Adolfi poolt välja antud 1624. ja 1631. aastast pärinevate läänistuskirjade alusel. Liivimaa rüütelkonna aadlimatriklisse nr 323 all kanti perekond detsembris 1818.
Grünewaldtidele kuulusid eri aegadel Ahula, Huuksi, Järlepa, Koigi, Prandi, Laimetsa, Esna, Triigi ja veel mitu mõisat.
Perekonna esindajaid on esmamainitud 15. sajandi lõpus. Esimene kindlalt teada olev suguvõsa esindaja oli Jürgen Gruenewaldt, kelle nimi esineb 16. sajandi lõpust pärit allikates. Eestimaa Rüütelkonna genealoogilises käsiraamatus ("Genealogisches Handbuch der Estländischen Ritterschaft") on Eestimaa haru esimeseks kindlaks esivanemaks Jürgen I Gruenewaldt, kes suri (tapeti) 1605. aastal.
Suguvõsa liikmeid
[muuda | muuda lähteteksti]- Jürgen I Gruenewaldt (−1605), abielus Adelheid Aderkasiga
- Jürgen II von Gruenewaldt (1591–1659), 1624. aastast läänistud Läänemaa Väike-Kullamaa (Klein Goldenbeck) ja Ahula (Affel) mõisnik, Rootsi sõjaväe leitnant, abielus Margarethe von Howeniga
- Reinhold von Gruenewaldt (1637–), Ahula pärisomanik, aukraadilt Rootsi sõjaväe leitnant, adrakohtunik ja assessor Tallinna Kuninglikus Linnakohtus. Reinhold oli I abielus preili von Tousasiga, II abielus Marie Elisabeth von Wrangeliga.
- Wolter Reinhold von Gruenewaldt, Ahula pärishärra, I abielu Luise von Brackeliga ja II abielu Margaretha Charlotte von Kurselliga
- Johann Adam von Grünewaldt (1719–1792), Koigi rüütlimõisa esimene Grünewaldtidest omanik. Abielud: I paruness Hedwig Elisabeth von Stackelbergiga, II abielu naiseõe Katharine Elisabeth von Stackelbergiga Mäo mõisast
- Wolter von Grünewaldt (surn. 1788), Venemaa sõjaväelane, hukkus Vene-Rootsi sõjas
- Johann Georg von Grünewaldt (1763–1817), sillakohtunik, Viru-Järva meeskohtunik ja lõpuks Eestimaa maanõunik, Koigi, Ahula, Esna mõisnik ja Päinurme mõisa rentnik, abielus Anna Christine von Kurselli (1769–1842), kindralleitnant ja maanõunik, Seliküla ja Ohtu mõisa omaniku ning Haanja riigimõisa rentniku Christoph Heinrich von Kurselli tütrega. Anna tõi suguvõsa valduste hulka kaasavarana Esna mõisa, kuhu Anna rajas hiljem Grünewaldtide perekonna matmispaiga, Müllersfeldi.
- Johann Christoph Engelbrecht von Grünewaldt (1796–1862), Venemaa keisririigi riigitegelane, Huuksi mõisnik.
- Moritz Reinhold von Grünewaldt (Мориц Рейнгольд (Родион Егорович) Гринвальд) (1797–1877), Venemaa keisririigi sõjaväelane, kindraladjutant[1], Laimetsa mõisnik
- Otto Magnus von Grünewaldt (1801–1890), baltisaksa poliitik, Eestimaa maanõunik ja Vene keiserlik kammerhärra, Koigi, Prandi ja Laimetsa mõisnik
- Johann Georg Gottlieb Gerhard von Grünewaldt (1826–1869)
- Johann Georg Moritz von Grünewaldt (1827–1873), zooloog Dr phil.cand zool, Liivimaa rüütelkonna sekretär (1862)
- Johann Georg Otto von Grünewaldt (1830–1910), meditsiinidoktor, 1857–1890 praktiseeris Peterburis, Peterburi Arstide Seltsi president 1865, riiginõunik.
- Otto Moritz von Grünewaldt (1860–1936)
- Johann Georg Alexander von Grünewaldt (1832–1916)
- Nikolaus von Grünewaldt (1833–1852)
- Johann Georg Ernst von Grünewaldt (1835–1901), baltisaksa poliitik, Eestimaa rüütelkonna peamees Koigi, Prandi ja Laimetsa mõisnik.
- Georg August Arthur von Grünewaldt (1868–1929), baltisaksa poliitik, Virumaa kreisisaadik ja Eestimaa rüütelkonna maanõunik, Triigi ja Uniküla mõisnik
- Johann Paul von Grünewaldt (1836–1870), Venemaa keisririigi sõjaväelane (kornet) ulaanide rügemendis
- Johann Georg Rudolf von Grünewaldt (1842–1882), jurist, õppis Tartu ülikoolis õigusteadust, cand jur 1873
- Alexander Georg von Grünewaldt (1805–1886), Eestimaa rüütelkonna maanõunik (Landrat), Esna mõisa omanik
- Walter Johann Georg Konstantin von Grünewaldt (1843–1920), Eestimaa rüütelkonna maanõunik (Landrat), Esna mõisa omanik
- Arthur Otto Moritz von Grünewaldt (1847–1922), Venemaa keisririigi sõjaväelane, kindraladjutant, ratsaväekindral
- Johann Adam von Grünewaldt (1719–1792), Koigi rüütlimõisa esimene Grünewaldtidest omanik. Abielud: I paruness Hedwig Elisabeth von Stackelbergiga, II abielu naiseõe Katharine Elisabeth von Stackelbergiga Mäo mõisast
- Wolter Reinhold von Gruenewaldt, Ahula pärishärra, I abielu Luise von Brackeliga ja II abielu Margaretha Charlotte von Kurselliga
- Reinhold von Gruenewaldt (1637–), Ahula pärisomanik, aukraadilt Rootsi sõjaväe leitnant, adrakohtunik ja assessor Tallinna Kuninglikus Linnakohtus. Reinhold oli I abielus preili von Tousasiga, II abielus Marie Elisabeth von Wrangeliga.
- Jürgen II von Gruenewaldt (1591–1659), 1624. aastast läänistud Läänemaa Väike-Kullamaa (Klein Goldenbeck) ja Ahula (Affel) mõisnik, Rootsi sõjaväe leitnant, abielus Margarethe von Howeniga
- Moritz von Grünewaldt (1873–1964), näitleja
- Arved von Grünewaldt, (1939-2017) Rootsi purjetaja (hüüdnimi "Greven"), Rootsi sõitis 5-aastaselt[1], 1969. aasta Euroopa meister "Soling"-klassis
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ "Moritz Reinhold von Grünewaldti elulugu (vene k.)". Originaali arhiivikoopia seisuga 14. november 2011. Vaadatud 31. jaanuaril 2009.
Kirjandus
[muuda | muuda lähteteksti]- Parun Georges Wrangell: Genealogie des Geschlechts von Grünewaldt., Reval : [s.n.], 1913 (Reval : Revaler Beobachter), Andmed ESTERis