Mine sisu juurde

Aadlimarssal

Allikas: Vikipeedia

Aadlimarssal on mitmes riigis olnud mingi piirkonna aadli valitud esindaja.

Venemaa Keisririigis eksisteerisid alates 1785. aastast kubermangude aadlimarssalid ehk kubermangumarssalid ehk kubermangude aadlipeamehed. Nad valiti kolmeks aastaks.

Venemaal olid ka maakondade aadlimarssalid.

Balti kubermangud

[muuda | muuda lähteteksti]

Eestimaal ja Liivimaal oli aadlimarssal, Tallinna ja Riia asehalduskorra ajal 1785–1797, kolmeks aastaks valitud Eestimaa ja Liivimaa rüütelkonna juht ja üldkoosoleku ehk maapäeva juhataja.

Aadlimarssali institutsioon loodi Balti kubermangudele asehaldamiskorra Baltimaile laiendamisega (1783), kui kohaldus Venemaa keisrinna Katariina II poolt kehtestatud Vene aadlikorraldus (1786) ka Balti kubermangudes. Loodi kubermangu aadlimarssali koht Liivi- ja Eestimaal kaotatud maamarssali, resp. rüütelkonnapealiku koha asemele ja osalt ka kaotatud maanõunikkude-kolleegiumi funktsioonide täitmiseks. Aadlimarssal valiti kreisimarssalite poolt, ülesandeks oli kubermangu aadlikogu istungeil tehtud otsuste teostamine, maa postiasjanduse korraldamine, aadli rahaasjade jne. juhtimine ning aadli huvide kaitse.

Poola kolmanda jagamise järel liideti 1795. aastal Kuramaa ja Semgallia hertsogiriik koos Piltene alaga Venemaa keisririigi külge ja moodustati Kuramaa kubermang. Aadlimarssali koht püsis asehalduskorra kaotamiseni 1796, kui Venemaa keiser Paul I taastas eelneva korra ja aadlimarssaleid asendas Liivimaa maamarssal, Kuramaa maamarssal ja Eestimaa rüütelkonna peamees.

Saaremaal oli asehalduskorrale eelnenud ajal rüütelkonna peamees, asehalduskorra ajal kogu Liivimaa aadlimarssal ja seejärel Saaremaa maamarssal.

Eestimaa kubermangu aadlimarssalid (1783–1796)

[muuda | muuda lähteteksti]

Liivimaa kubermangu aadlimarssalid (1783–1797)

[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]