Schultzen
| Schultzen | |
|---|---|
 | |
| Matrikuleeritud | 1747 |
| Number | 82 |
Schultzen (varem Schultz) oli Riiast pärit kaupmehe- ja aadlisuguvõsa.
Ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]Suguvõsaliin algab Michael Schultziga (Schulte) (1497−1563), kes valiti 1543. aastal Riia raehärraks. Tema kahest pojast hargnesid kaks liini. Vanemast pojast Riia kodanik Michael Schultzist (1539−1601) alguse saanud haru kustus meesliinis XVII sajandi lõpul. Noorem liini rajaja Riia raehärra Johann Schultzi (1545−1617) poeg Eberhard Schultz (1587−1658) tõsteti 1651. aasta 30. oktoobril (vkj) Rootsi aadliseisusse ja sai perekonnanimeks von Schultzen; Rootsi rüütelkonda teda siiski ei introdutseeritud[1]. Tema järeltulijate hulgast võrsus neli Riia raehärrat.
Aadlimatriklite koostamise ajal võeti Johann von Schultzen (1676−1746) ja suguvõsa 1747. aasta 29. juunil (vkj) Liivimaa rüütelkonna matriklisse. Schultzenid surid meesliinis välja 1767. aastal.
Suguvõsa liikmeid
[muuda | muuda lähteteksti]- Hans Schulte (1465−1539), köösner ja Riia linnakodanik
- Michael Schultz(e) (1497−1563[2]), Riia raehärra, ülemfoogt
- Johann Schultz(e) (1545−1617[3]), Riia raehärra
- Eberhard von Schultzen (1587−1658[4]), Riia raehärra, aadeldatud 1651. aastal
- Hinrich von Schultzen (1615−1684), Riia Suurgildi vanem
- Hans von Schultzen (1617−1662), Riia Suurgildi vanem
- Eberhard von Schultzen (1624−1680)[5], Riia raehärra
- Michael von Schultzen (1628−1698)[1], Riia raehärra, Skulte, Zasa, Menkuļu mõisaomanik[6]
- Eberhard von Schultzen (1659−1710), Riia raehärra, mõisaomanik
- Michael von Schultzen, (sünd. 1722), Riia raeametnik, Skulte, Zasa, Menkuļu, Neuhofi mõisaomanik[7]
- Johann von Schultzen (1676−1746), Riia raehärra ja bürgermeister[7][8], Liivimaa rüütelkonna sekretär, Skulte, Zasa, Menkuļu mõisaomanik[9]
Schultzeni suguvõsa mõisavaldused
[muuda | muuda lähteteksti]Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]- Rootsi introdutseeritud aadlisuguvõsa nr 2247, Schulzen[10]
- Rootsi introdutseerimata aadlisuguvõsa Schultzen[11]
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- 1 2 Schlegel, Ernst Bernhard. Klingspor, Carl Arvid. Den med sköldebref förlänade men ej å riddarhuser introducerade Svenska adelns ättar-taflor. Stockholm: P. A. Norstedt & Söner, 1875 seite 260-261
- ↑ Böthführ, Heinrich Julius, Die Rigische Rathslinie von 1226 bis 1876. Riga, 1857, seite 50
- ↑ Böthführ, Heinrich Julius, Die Rigische Rathslinie von 1226 bis 1876. Riga, 1857, seite 64
- ↑ Böthführ, Heinrich Julius, Die Rigische Rathslinie von 1226 bis 1876. Riga, 1857, seite 69
- ↑ Böthführ, Heinrich Julius, Die Rigische Rathslinie von 1226 bis 1876. Riga, 1857, seite 74
- ↑ Schultzen, Michael v. (1628-1698) veebisaidil "BBLD - Baltisches biografisches Lexikon digital"
- 1 2 Böthführ, Heinrich Julius, Die Rigische Rathslinie von 1226 bis 1876. Riga, 1877, seite 200
- ↑ Böthführ, Heinrich Julius, Die Rigische Rathslinie von 1226 bis 1876. Riga, 1857, seite 82
- ↑ Schultzen, Michael Johann* v. (1676-1746) veebisaidil "BBLD - Baltisches biografisches Lexikon digital"
- ↑ Adliga ätten von Schulzen nr 2247 †, www.adelsvapen.com
- ↑ Schlegel, Ernst Bernhard. Klingspor, Carl Arvid. Den med sköldebref förlänade men ej å riddarhuser introducerade Svenska adelns ättar-taflor. Stockholm: P. A. Norstedt & Söner, 1875 seite 261
Kirjandus
[muuda | muuda lähteteksti]- Maximilian Gritzner. Der Adel der russischen Ostseeprovinzen (Estland, Kurland, Livland, Ösel). Teil 1,2: Die Ritterschaft Edelleute (Hertell – Zoritsch). Nürnberg, 1898. Neustadt an der Aisch: Bauer & Rape, inhaber Gerhard Gessner, 1898 (ümbertrükk 1980). s. 428-429.
- Etwas über die livländische Familie von Schultzen. Das Inland. Nr 31. 30. Juli 1856. Veerg 489-498 .