Schultzen

Allikas: Vikipeedia
Schultzeni suguvõsa aadlivapp

Schultzen (varem Schultz) oli Riiast pärit kaupmehe- ja aadlisuguvõsa.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Suguvõsaliin algab Michael Schultziga (Schulte) (1497−1563), kes valiti 1543. aastal Riia raehärraks. Tema kahest pojast hargnesid kaks liini. Vanemast pojast Riia kodanik Michael Schultzist (1539−1601) alguse saanud haru kustus meesliinis XVII sajandi lõpul. Noorem liini rajaja Riia raehärra Johann Schultzi (1545−1617) poeg Eberhard Schultz (1587−1658) tõsteti 1651. aasta 30. oktoobril (vkj) Rootsi aadliseisusse ja sai perekonnanimeks von Schultzen; Rootsi rüütelkonda teda siiski ei introdutseeritud. Tema järeltulijate hulgast võrsus neli Riia raehärrat. Matriklite koostamise ajal võeti suguvõsa 1747. aasta 29. juunil (vkj) Liivimaa rüütelkonna matriklisse. Schultzenid surid meesliinis välja 1767. aastal.

Suguvõsa liikmeid[muuda | muuda lähteteksti]

Schultzeni suguvõsa mõisavaldused[muuda | muuda lähteteksti]

  • Liivimaa läti distrikt:
    • Kleistiņi (Kleistenhof) (1662−?, pandivaldus), Menkuļu (Memmküll) (1682−1767), Nolpessala (Nolpenholm) (1570−1686, vaheajaga), Skulte (Adjamünde) (enne 1646−1767), Zase (Sassenhof) (enne 1646−1767), Vīberta (Wiebersholm) (1704−1722)

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • Der Adel der russischen Ostseeprovinzen (Estland, Kurland, Livland, Ösel). 1. Teil. Die Ritterschaft. Neustadt an der Aisch: Bauer & Rape, inhaber Gerhard Gessner, 1898 (ümbertrükk 1980). Lk 428-429.
  • Etwas über die livländische Familie von Schultzen. – Das Inland. Nr 31. 30. Juli 1856. Veerg 489-498 [1].