Ämblikulaadsed

Allikas: Vikipeedia
Ämblikulaadsed
Puugid (pildil Ixodes scapularis) kuuluvad seltsi nugilestalised.
Puugid (pildil Ixodes scapularis) kuuluvad seltsi nugilestalised.
Taksonoomia
Riik Loomad Animalia
Hõimkond Lülijalgsed Arthropoda
Klass Ämblikulaadsed Arachnida

Ämblikulaadsed ehk arahniidid (Arachnida) on klass, mis kuulub lülijalgsete hõimkonda (samasse hõimkonda kuuluvad veel vähid, hulkjalgsed ja putukad).

Eluviis[muuda | muuda lähteteksti]

Enamik ämblikulaadseid elab maismaal. Ämblikulaadsed elavad küllaltki varjatult ja enamik on röövtoidulised, kes kütivad väiksemaid selgrootuid. Paljud koovad saagi püüdmiseks võrgu.

Morfoloogia[muuda | muuda lähteteksti]

Ämblikulaadsete keha on kaheks osaks jagunenud – pearindmikuks ehk eeskehaks ja tagakehaks. Lestadel (Acarina) ja koibikulistel (Opiliones) on pearindmik ja tagakeha kokku kasvanud. Ämblikel on tagakeha muu kehaga seotud kitsa varrekese abil. Kõikidel ämblikulaadsetel on kaheksa jalga ning kaks paari suiseid. Selliseid tundlaid nagu vähkidel ja putukatel ämblikulaadsetel pole.

Anatoomia[muuda | muuda lähteteksti]

Närvisüsteem on ämblikulaadsetel kõhtmine. Suurem juhtimiskeskus on koondunud rindmikupiirkonda. Peaaju paikneb söögitoru kohal ning tema ülesandeks on töödelda peapiirkonnas asuvate meeleelundite signaale.

Silmi on erinevatel ämblikulaadsetel üks kuni viis paari. Paljud pinnases elavad lestad aga on hoopis pimedad. Silmad on tüübilt lihtsilmad. Nägemisvõime on neil piiratud ning nad tajuvad vaid valguse muutumist ja liikumist.

Sigimine[muuda | muuda lähteteksti]

Ämblikulaadsed on lahksugulised. Sugunäärmed, kas muna- või seemnesarjad, asuvad tagakehas. Sigimisbioloogia on neil väga mitmekesine ning paljudel liikidel eelneb paaritumisele omapärane pulmatants. Mõnel lestaliigil täheldatakse partenogeneesi. Ämblikulaadsed on valdavalt munejad, kuid esineb ka sünnitajaid vorme.

Seltsid[muuda | muuda lähteteksti]

Ämblikulaadsete sekka kuuluvad ka vesilestad

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]