Käsnad

Allikas: Vikipeedia
Käsnad
Fossiilide leiud: Ediacara - tänaseni

Taksonoomia
Domeen Eukarüoodid Eucaryota
Riik Loomad Animalia
Hõimkond Käsnad Porifera
Aplysina archeri, Haiti
Aplysina fistularis (kollane), Niphates digitalis (lilla), Spirastrella coccinea (punane) ja Callyspongia (hall)

Käsnad (Porifera; varasem sünonüüm Spongia) on lihtsakoelise ehitusega loomade hõimkond.

Nomenklatuur[muuda | muuda lähteteksti]

Taksoni autor on Robert Edmond Grant (1836).

Nimetus Porifera tähendab 'poorikandjad'.

Taksonoomia[muuda | muuda lähteteksti]

Käsnad sarnanevad teiste loomadega selle poolest, et nad on hulkraksed organismid ja heterotroofid, neil puuduvad rakukestad ja nad produtseerivad spermatosoide. Erinevalt teistest loomadest ei ole neil päriskudesid ega elundeid. Kunagi peeti neid taimedeks, sest neil puuduvad paljud tunnused, mis on teiste loomade puhul tüüpilised. Kuigi nende erinevatel rakkudel on oma funktsioon, pole nad liitunud kudedeks ega elunditeks, neil puuduvad närvid ja leidub ainult mõni lihasrakk.

Levik ja elupaigad[muuda | muuda lähteteksti]

Enamik käsnade liike elab soojaveelistes meredes. Kuigi on mageveeliike, elab suur enamik käsnaliike soolases merevees. Elupaigad ulatuvad loodetevööndist süvamerepõhjani (üle 8800 m sügavuseni).

Eesti magevetest on leitud neli liiki käsni: järvekäsn (Spongilla lacustris), tavaline jõekäsn (Ephydatia fluviatilis), Mülleri jõekäsn (Ephydatia mülleri) ja mageveekäsn Eunapius fragilis. Andmed nende liikide levikust Eesti jõgedes ilmusid 2007. aastal ajakirjas Fundamental and Applied Limnology/Archiv für Hydrobiology 2007, Vol.168/1: 93-103.

Ehitus[muuda | muuda lähteteksti]

Käsnad on hulkraksed organismid, kelle keha on täis poore ja kanaleid, mis võimaldavad veel neist läbi käia. Nad koosnevad tarretisetaolisest mesohüülist kahe õhukese rakukihi vahel.

Käsnadel on diferentseerumata rakud, mis saavad diferentseeruda.

Neil ei ole keerukat närvisüsteemi[1], seedeelundkonda ega ringeelundkonda. Käsnadel puuduvad päriskoed (kõrvalhulkraksed), lihased, närvid] ja siseelundid.

Mõned käsnad on radiaalsümmeetrilised, kuid enamik on asümmeetrilised. Nende kehakuju on kohastunud maksimaalselt tõhusaks veevooluks läbi keskõõne, kuhu kogunevad toitained. Vesi väljub heiteava (osculum) kaudu.

Paljudel käsnadel on sisetoes, mis koosneb okistest ehk spiikulitest (lubiokised koosnevad kaltsiumkarbonaadist, räniokistest ränidioksiidist) ja või spongiinist (kollageeni modifikatsioon). Enamikul käsnadel on sisetoeseks mesohüül. Kividele ja sarnastele kõvadele pindadele toetuvatel pehmetel käsnadel on see ainus toes. Sagedamini sisaldab mesohüül okiseid, spongiinikiude või mõlemaid. Päriskäsnad kasutavad spongiini; paljudel liikidel on räniokised, mõnel liigil on kaltsiumkarbonaadist välistoes. Päriskäsnad moodustavad umbes 90% teadaolevatest käsnaliikidest; nende seas on kõik mageveeliigid ja neil on kõige suurem elupaikade mitmekesisus. Lubikäsnad, kellel on lubiokised ja mõnel liigil kaltsiumkarbonaadist välistoes, elavad ainult suhteliselt madalas merevees, kus on kõige lihtsam kaltsiumkarbonaati toota. Haprad klaaskäsnad, kellel on räniokistest "tellingud", elavad üksnes polaarpiirkondades ja ookeanisügavustes, kus röövloomi on vähe.

Füsioloogia[muuda | muuda lähteteksti]

Eluviis[muuda | muuda lähteteksti]

Käsnad elavad vees. Enamik käsnu saab toitu ja hapnikku ning vabaneb jääkidest tänu organismist pidevalt läbivoolavale veele. Käsnad elavad taimedele, kividele, limuste kodadele ja teistele veealustele kehadele kinnitunult.

Erinevalt enamikust loomadest on käsnad liikumatud. Nende elu möödub substraadile kinnitunult ja nad on filtertoidulised.

Kõik täiskasvanud käsnad on sessiilsed veeloomad: nad kinnituvad mõnele veealusele pinnale ja jäävad paigale (ei rända). Vastsed on liikuvad.

Toitumine ja hingamine[muuda | muuda lähteteksti]

Enamik käsnaliikidest toitub bakteritest ja muust vees leiduvast mikroskoopilisest toidust. Mõnel liigil on endosümbioos fotosünteesivate mikroorganismidega, kusjuures sageli toodetakse rohkem toitu ja hapnikku, kui nad tarbivad. Mõned toiduvaeses keskkonnas elavad käsnaliigid on karnivoorid, kelle saakloomad on peamiselt vähilaadsed.

Paljunemine[muuda | muuda lähteteksti]

Käsnad paljunevad nii mittesuguliselt kui ka suguliselt. Enamik liike, mis kasutavad sugulist paljunemist, väljutavad seemnerakud vette, et viljastada munarakud, mis mõnel liigil väljutatakse, mõmel jäävad "emasse". Viljastatud munarakkudest arenevad vastsed, kes ujuvad, et otsida kinnitumiskohta.

Käsnad regenereeruvad äramurtud tükkidest. Selleks peavad seal leiduma õiget tüüpi rakud.

Mõned liigid paljunevad pungumise teel. Kui keskkonnatingimused muutuvad käsnadele ebasoodsamaks, näiteks kui temperatuur langeb, toodavad paljud mageveeliigid ja mõned mereliigid spetsialiseerumata rakkudest koosnevaid gemmuleid ehk sisepungi, mis jäävad tingimuste paranemiseni uinuvasse olekusse. Siis nad kas moodustavad täiesti uued käsnad või taasasustavad oma vanemate toesed.

Evolutsioon ja süstemaatika[muuda | muuda lähteteksti]

Käsnade sarnasus kaelusviburlastega (protistid) viitab tõenäoliselt evolutsioonilisele "hüppele" ainuraksest hulkrakse organismini.

Mõned uurijad arvavad, et käsnad on vanim praegu elavatest loomarühmadest. Nad võisid kõikide loomade viimane ühisest eellasest esimesena hargneda, siis nad on kõigi teiste loomade sõsarrühm. Nad moodustavad algeliste loomade klaadi, mis on pärishulkraksete sõsarklaad.[2][3][4][5]

Käsnadest ei ole evolutsioneerunud ükski kõrgem loom.

Nii päriskäsnade, lubikäsnade kui ka klaaskäsnade kivistisi on leitud 580 miljoni aasta vanuseks dateeritud kivimitest. Käsnadeks peetakse nüüd ka arheotsüaate, kelle kivistised on tavalised 530 kuni 490 miljoni aasta vanustes kivimites.

Käsnade hõimkond sisaldab kolme või nelja klassi:

Mõnikord tuuakse välja ka neljas klass:

Need klassid sisaldavad umbes 80 sugukonda 10 000 liigiga.

eElurikkus klassifitseerib käsnu nii:

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Moroz, Romanova 2022.
  2. Feuda et al. 2017.
  3. Davide Pisani, Pett W, Dohrmann M, Feuda R, Rota-Stabelli O, Philippe H, Lartillot N, Wörheide G. Genomic data do not support comb jellies as the sister group to all other animals. – Proceedings of the National Academy of Sciences of the United States of America, 2015, 112(50), lk 15402–15407. Täistekst.
  4. Gonzalo Giribet. Genomics and the animal tree of life: conflicts and future prospects. – Zoologica Scripta, 2016, 45, lk 14–21. Täistekst.
  5. Cristopher E. Laumer, Gruber-Vodicka H, Hadfield MG, Pearse VB, Riesgo A, Marioni JC, Giribet G. Placozoans are eumetazoans related to Cnidaria. – biorxiv, 2017. Täistekst.

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • Thacker, Robert W; Diaz, Maria Christina. The Porifera Ontology (PORO): enhancing sponge systematics with an anatomy ontology. – J Biomed Semantics, 2014. 5 (39), Täistekst.
  • Yin, Z., Zhu, M., Davidson, E. H., Bottjer, D. J., Zhao, F. & Tafforeau, P. – Sponge grade body fossil with cellular resolution dating 60 Myr before the Cambrian. – Proceedings of the National Academy of Sciences of the USA, 2015, 112, lk E1453–E1460.
  • Leys SP. Elements of a ‘nervous system’ in sponges. – J Exp Biol, 2015, 218(4), lk 581–591.
  • Dunn CW, Leys SP, Haddock SHD. The hidden biology of sponges and ctenophores. – Trends Ecol Evol, 2015, 30(5), lk 282–291.
  • Halanych K.M., Whelan N.V., Kocot K.M., Kohn A.B., Moroz L.L. Miscues misplace sponges. – Proc. Natl. Acad. Sci. USA, 2016, 113, lk E946–E947.
  • Paul Simion, Philippe H., Baurain D., Jager M., Richter D.J., Di Franco A., Roure B., Satoh N., Quéinnec É., Ereskovsky A. et al. A large and consistent phylogenomic dataset supports sponges as the sister group to all other animals. – Current Biology, 2017, 27, lk 958–967. Täistekst..
  • Feuda R, Dohrmann M, Pett W, Philippe H, Rota-Stabelli O, Lartillot N, et al. Improved Modeling of Compositional Heterogeneity Supports Sponges as Sister to All Other Animals. – Current Biology, 2017, 27 (24), lk 3864–3870. Täistekst.
  • Leonid L. Moroz, Romanova, Daria Y. Alternative neural systems: What is a neuron? (Ctenophores, sponges and placozoans). – Frontiers in Cell and Developmental Biology, 2022, 10. Täistekst.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]