Hummuli lahing
| Hummuli lahing | |||
|---|---|---|---|
| Osa Põhjasõjast | |||
| Toimumisaeg | 29. juuli 1702 | ||
| Toimumiskoht | Hummuli lähedal, Rootsi Kuningriik (praegune Eesti) | ||
| Tulemus | Vene vägede võit | ||
| Osalised | |||
| |||
| Väejuhid või liidrid | |||
| |||
| Jõudude suurus | |||
| |||
| Kaotused | |||
| |||
Hummuli lahing oli Põhjasõjas toimunud lahing Rootsi ja Vene vägede vahel 29. juulil (Juliuse kalendri järgi 18. juulil, rootsi kalendri järgi 19. juulil) 1702 Hummuli mõisa lähedal. Lõppes venelaste võiduga, rootslased pidid taanduma Pärnusse.
Lahingus osales venelaste poolel 18 000-meheline vägi Boriss Šeremetevi juhtimisel ja rootslaste 6000-meheline välikorpus Wolmar Anton von Schlippenbachi juhtimisel.
Lahing[muuda | muuda lähteteksti]
Vene korpus läks Sangastes asuva Rootsi välikorpuse vastu, mis taandus 28. juulil (17. juulil; 18. juulil) üle Väikse Emajõe Hummuli mõisa juurde. Sama päeva õhtul suutsid venelased 4000-mehelise eelväega (kolm polku ja kasakad, kalmõkid ja tatarlased) end jõe läänepoolsel küljel kindlustada.
Järgmisel päeval toimunud lahingus ei suutnud Rootsi väed vene eelväega liitunud põhiväge likvideerida ja venelaste vasturünnakul said hävitavalt lüüa, mille tulemusena Rootsi väed põgenesid Pärnu.
Rootslased kaotasid lahingus 3500 meest, venelased 1500.