Coop Eesti

Coop Eesti
Peakorter	Suur-Sõjamäe 70, Soodevahe küla, Rae vald, 75322 Harjumaa
Käive	805,9 miljonit eurot (2022)
Töötajaid	6000
Koduleht	www.coop.ee

Coop Eesti Keskühistu on Eesti ühistu, mis koosneb 18 piirkondlikust tarbijate ühistust, millel on kokku ligi 70 000 klientomanikku ehk liiget, ja keskühistust, mis aitab teha piirkondlikel ühistutel koostööd kaupade sisseostmisel, logistikas, turunduses ja arendustegevuses.

Coop on Eesti toidu- ja esmatarbekaupade jaekaubanduse turuliider. 2025. aastal oli Coopi jaekaubanduse netokäive 855,3 miljonit eurot ning turuosa Eesti toidu- ja esmatarbekaupade turul 22,79%. 2025. aasta lõpus tegutses Coopi võrgus 315 müügiüksust.

Mõniste Coopi kauplus

Kuldre Coopi kauplus

Struktuur

Coop Eesti ei ole klassikaline ühtse omandiga jaekett, vaid 18 iseseisva piirkondliku tarbijate ühistu ja nende koostööd korraldava keskühistu koostöögrupp. Piirkondlikud ühistud omavad ja haldavad oma kauplusi ning Coop Eesti Keskühistu korraldab nende koostööd muu hulgas kaupade sisseostmisel, logistikas, turunduses ja arendustegevuses.

Coopi piirkondlikud ühistud tegutsevad kindlates geograafilistes piirkondades ning nende kaupluste võrk võib erineda nii suuruse kui ka kaupluseformaatide poolest. Seetõttu ei ole kõik Coopi kauplused ühesuguse suuruse, sortimendi ega ülesehitusega.

Coopi eripäraks on ühistuline omandivorm. Kaupluste omanikud ei ole üks keskne eraettevõte ega välismaine kontsern, vaid piirkondlike tarbijate ühistute liikmed ehk klientomanikud.

Eesti tarbijate ühistud

Ühistu	Asutamis- aasta
Antsla Tarbijate Ühistu	1902
Rapla Tarbijate Ühistu	1904
Vändra Tarbijate Ühistu	1904
Saaremaa Tarbijate Ühistu	1905
Hiiumaa Tarbijate Ühistu	1907
Viljandi Tarbijate Ühistu	1908
Tartu Tarbijate Ühistu	1908
Lihula Tarbijate Ühistu	1908
Abja Tarbijate Ühistu	1909
Harju Tarbijate Ühistu	1909
Tõrva Tarbijate Ühistu	1910
Haapsalu Tarbijate Ühistu	1911
Võru Tarbijate Ühistu	1911
Järva Tarbijate Ühistu	1911
Kilingi-Nõmme Majandusühistu	1911
Põltsamaa Majandusühistu	1914
Keskühistu	1917
Jõgeva Majandusühistu	1919
Elva Tarbijate Ühistu	1921
Põlva Tarbijate Ühistu	1932

Kauplused

Coop Eesti kasutab mitut eri suuruse, asukoha ja otstarbega kaupluseformaati. Formaadid on kujunenud eri aegadel ning nende nimetused ja ülesanded on aja jooksul muutunud. Kõige suurema muutuse tõi 2026. aastal Prisma Peremarketi omandamine, mille tulemusena lisandus Coopi hüpermarketite hulka uus Peremarketi formaat.

2026. aasta oktoobri seisuga kuulub Coopi ametlikku kauplustevõrku 316 kauplust. Neist 125 on Coop Konsumid, 20 Coop Maksimarketid, 116 Coopi väikepoed, 27 Ehituskeskused, 7 Kaubamajad, 5 Tööriistamarketid, 2 Peremarketit ja 1 Minimarket. Lisaks kuulub võrgustikku 27 muud kauplust.

Formaat	Kaupluste arv (2026)	Iseloomustus
Coop Peremarket	2	Hüpermarketi formaat, mis põhineb endistel Prisma hüpermarketitel
Coop Maksimarket	20	Suur toidu- ja esmatarbekaupade supermarket
Coop Konsum	125	Keskmise suurusega supermarket
Coop Väikepood	116	Väike kohalik toidu- ja esmatarbekaupade kauplus
Coop Minimarket	1	Väike linnakeskkonna kauplus ja mugavuspoeformaat
Coop Ehituskeskus	27	Ehitus-, remondi-, aia- ja kodukaubad
Coop Kaubamaja	7	Laiema ja mitmekesisema kaubavalikuga piirkondlik kauplus
Coop Tööriistamarket	5	Tööriistade ja nendega seotud kaupadele keskendunud kauplus
Muud kauplused	27	Piirkondlike ühistute muud ja spetsialiseeritud kauplused

Coop Peremarket

Fail:Coop Sikupilli Foto Andras Kralla-14.jpg

Sikupilli Coop Peremarket

Coop Peremarket on 2026. aastal kasutusele võetud Coopi uus hüpermarketi formaat. Selle loomine oli seotud Prisma Peremarket AS-i ja selle 13 Eesti kaupluse omandamisega Coop Eesti poolt.

Coop sai Prisma Peremarketi ja selle kaupluste omanikuks 1. septembril 2026. Endised Prisma kauplused liidetakse Coopi võrgustikku järk-järgult ning nende nimed ja formaadid muutuvad vastavalt kaupluse suurusele ja iseloomule.

Esimene Coop Peremarket avati 29. septembril 2026 Tallinnas Sikupilli keskuses, kus endine Sikupilli Prisma muudeti Coop Peremarketiks. See oli Coopi ajaloo esimene hüpermarket. Coopi sõnul jätkab kauplus osaliselt Prisma pikaajalist kontseptsiooni ning pakub väga laia tootevalikut ja suurt müügipinda.

Coopi teatel on üheksa 13-st omandatud Prisma kauplusest hüpermarketid, millest kujundatakse Peremarketi tüüpi kauplused. Ülejäänud kauplused saavad Coopi võrgstikus väiksemate formaatide kauplusteks. Peremarketi formaat ühendab Coopi senise Eesti-keskse sortimendi Prisma varasema hüpermarketi laia valiku ja suure müügipinnaga. Prisma kauplustes varem pakutud teenused, näiteks pagarikojad ning sushi- ja salatibaarid, jätkavad ka Coopi võrgustikus.

Coop Maksimarket

Fail:Männimäe Maksimarket.jpg

Männimäe Coop Maksimarket

Coop Maksimarket on Coopi suur formaat, mis pakub laia toidu- ja esmatarbekaupade valikut. Maksimarketid paiknevad peamiselt suuremates asulates ja linnades ning on tavapärasest Konsumist suurema müügipinna ja laiema sortimendiga. Maksimarket oli enne Peremarketi kasutuselevõttu Coopi suurim toidukaupluse formaat.

2026. aasta seisuga on Coopi võrgustikus 20 Maksimarketit. Maksimarketi formaat võib olla ühendatud teiste Coopi kaupluseformaatidega. Näiteks 2026. aastal Narvas avatud Kreenholmi kaupluses paiknevad Maksimarket ja Ehituskeskus ühe katuse all.

Coop Konsum

Fail:Coop Käina Konsum ja Ehituskeskus.jpg

Käina Coop Konsum ja Ehituskeskus

Coop Konsum on Coopi peamine supermarketiformaat. Konsumid on keskmise suurusega toidukauplused, mille eesmärk on pakkuda igapäevaostudeks laia toidu- ja esmatarbekaupade valikut.

Konsum on Coopi kõige levinum suurem toidukaupluse formaat. Neid leidub nii linnades kui ka väiksemates asulates ning mitmed Konsumid tegutsevad koos Ehituskeskusega. 2026. aasta oktoobris kuulub Coopi võrgustikku 125 Konsumit.

Coop väikepood

Tsooru Coopi kauplus

Coop väikepood on Coopi väikese kohaliku kaupluse formaat. Väikepoed paiknevad eelkõige väiksemates asulates ja asumites, kus nende roll on tagada igapäevaste toidu- ja esmatarbekaupade kättesaadavus kodu lähedal.

Väikepoed ei moodusta täiesti ühesugust standardiseeritud kaupluseketti. Nende suurus, sortiment ja teenused võivad piirkonniti erineda. Osa praegustest väikepoodidest on välja kasvanud varasemast A ja O kaupluste võrgustikust. 2026. aastal on Coopi ametlikus kataloogis 116 väikepoodi.

Coop Minimarket

Fail:Teatri-Minimarket-1920x1080.jpg

Teatri Coop Minimarket

Coop Minimarket on Coopi väike linnakeskkonda sobiv kaupluseformaat. Selle eesmärk on teenindada eelkõige piirkondi, kus kliendid vajavad kiiret toidu- ja esmatarbekaupade ostmise võimalust.

Esimene uue kontseptsiooniga Coop Minimarket avati 2024. aasta juunis Tallinnas Estonia puiestee ja Teatri väljaku nurgal. Teatri Minimarketi sortimendis on tavapäraste toidukaupade kõrval oluline osa kohapeal või kaasa ostetaval valmistoidul, näiteks võileibadel, salatitel, pitsal, hamburgeritel ja muudel kiiretel einetel.

Coop Ehituskeskus

Coop Ehituskeskus on Coopi ehitus-, remondi-, aia- ja kodukaupade formaat. Ehituskeskustes müüakse muu hulgas ehitusmaterjale, tööriistu, aiakaupu ning kodu ja majapidamisega seotud tooteid.

Ehituskeskused võivad tegutseda eraldi või koos toidukauplusega. Näiteks on mitmes piirkonnas kasutusel lahendus, kus Konsum ja Ehituskeskus paiknevad samas hoonekompleksis. 2026. aastal kuulub Coopi võrgustikku 27 Ehituskeskust.

Coop Kaubamaja

Coop Kaubamaja on piirkondliku tarbijate ühistu hallatav suurema ja mitmekesisema sortimendiga kauplus. Kaubamajade valik ei piirdu ainult toiduainetega ning nende täpne sortiment sõltub piirkondlikust ühistust. 2026. aastal on Coopi võrgustikus seitse Kaubamaja.

Coop Tööriistamarket

Coop Tööriistamarket on spetsialiseeritud kaupluseformaat, mille põhivalikus on tööriistad, ehituse ja remondiga seotud tarvikud ning muud professionaalseks või koduseks kasutuseks mõeldud töövahendid. 2026. aastal on Coopi võrgustikus viis Tööriistamarketit.

Muud kauplused

Lisaks ühtsema formaadiga kauplustele kuulub Coopi piirkondlike ühistute võrgustikku mitmesuguseid muid kauplusi. Nende hulka võivad kuuluda väiksemad spetsialiseeritud kauplused ning piirkondlikele vajadustele kohandatud müügikohad.

Omamärgitooted

Coopil on lai valik omamärgitooteid, mis on erineva kvaliteedi ja hinnaklassiga. Omamärgitooteid Coop Supreme, Coop, Hüva, Säästu ja Coop Itaalia müüakse ainult Coopi kauplustes. Nende toodete valik täieneb sageli.

• Säästu tooted: hea hind ja kvaliteet, igapäevased tooted.
• Hüva tooted: hea kvaliteediga keskmises hinnaklassis tooted.
• Coopi tooted: väga hea kvaliteediga keskmises hinnaklassis tooted.
• Coop Supreme tooted: väga hea kvaliteediga tooted.

Coop Säästukaart ja Coop Pluss

Coop Eesti annab oma kliendikaartidena välja Säästukaarti ja Coop Plussi. Coop Eestil on umbes 600 000 püsiklienti, neist Säästukaardi omanikke on ligikaudu 500 000 ja Coop Plussi omanikke ligi 100 000 inimest.

Esimene Coop Eesti liikme- ja püsikliendikaart Säästukaart väljastati 1999. aastal. See võimaldab osa saada paljudest soodus- ja eripakkumistest Coop Eesti kauplustes ja koostööpartnerite juures ning osaleda boonusprogrammis. 2011. aasta detsembris lisandus Säästukaardile Säästukaart Pluss, mis ühendas kliendikaardi ja maksekaardi funktsioonid. Säästukaart Plussi väljastas Coop Panki eelkäija ning kaardiga oli võimalik saada tavalise Säästukaardiga võrreldes rohkem boonuseid. Säästukaart Plussist sai Coopi kliendiprogrammi krediitkaardi variant.

2026. aasta märtsis alustas Coop Eesti koos Coop Pangaga Säästukaart Plussi järkjärgulist asendamist uue Coop Plussi kaardiga. Uusi Säästukaart Plussi lepinguid enam ei sõlmita, kuid olemasolevad Säästukaart Pluss kaardid jäid esialgu kehtima. Coop Pluss võimaldab suuremat, kuni 2000 euro suurust ostulimiiti ja kuni 70-päevast intressivaba perioodi.

eCoop

Aastatel 2016–2022 osutas Coop Eesti kojuveoteenust Harjumaal ja Tallinnas. 2018. aasta kevadel laiendati Coopi e-poe teenindusala Pärnusse ja selle ümbrusse. 2018. aasta sügisel võttis Coopi e-pood esimesena Eestis kasutusele toidukapid, kus nii jahutatud kui ka sügavkülmutatud toidukaupa saab säilitada nõuetekohaselt.

2022. aasta augustis lõpetas Coop e-poe teenuse osutamise Tallinnas, Harjumaal ja Pärnus. Pärast seda on mitmed Coopi piirkondlikud ühistud pannud tööle oma e-poed.

E-poe toidukapid

2018. aasta sügisel võttis Coopi e-pood kasutusele uudse teenuse, millega toimetatakse kliendi tellitud toidu- ja esmatarbekaubad erilisse toidukappi. Nutikapid on jagatud kolme eri temperatuuriga tsoonideks: sügavkülm-, jahe- ja tavatemperatuuriga kapid. Viimastel on ka soojendusfunktsioon, et talviste miinuskraadidega säilitada tavatemperatuuriga kapis toidu hoiustamiseks nõutud plusskraadid. Esimesed kuus nutikappi paigaldati Tallinna põhimagistraalide äärde, kus kliendil on töölt koju sõites mugav peatuda ja tellitud kaup kaasa võtta.

Nutikassad

Fail:Uuenduslikud vanuse tuvastusega kassad Keila Coop Maksimarketis.jpg

Nutikassa Keila Coop Maksimarketis

Paljudes Coopi kauplustes on kasutusel nutikassad, mis kiirendavad ja lihtsustavad igapäevaostude sooritamist.

Coopi kauplustes on saadaval nii iseteeninduskassad kui ka skaneerimispuldid. Iseteeninduskassades skaneerib klienditeenindaja asemel tooted klient ja tasub seejärel kauba eest. Iseteeninduskassa sobib hästi väiksemate ostude sooritamiseks. Skaneerimispuldiga saab klient toote riiulilt võttes kohe skaneerida ja endale kotti asetada, ilma et peaks hiljem uuesti kassas kotti lahti pakkima. Iseteeninduskassas tuleb kliendil pult tagastada ja skaneeritud kauba eest tasuda.

Coop Kokad

Coop Kokad (endise nimega MaksiKöök) on 1995. aastal loodud kaubamärk, mille tooted on müügil enamikus Coop Eesti kauplustes ja e-poes. Coop Kokkade sortimendis on salatid, kulinaariatooted, suupisted, valmistoidud ja magustoidud.

Keskühistu juhid

Esimees	Ametiaeg
Juhan Kukk	1917 (mai-juuni)
Hermann Namsing	1917–1923
Juhan Kukk	1923–1924
Juhan Nihtig	1924–1930
Johan Pitka	1930–1937
Jaan Põdra	1938–1940
Ernst Vinter	1941
Artur Reintamm	1941–1944
Voldemar Jaanus	1944–1946
Georg Nellis	1946–1952
Valter Vaino	1952–1975
Ago Madik	1975–1984
Andres Aruvald	1984–1992
Mati Sumberg	1992–1995
Uno Koppelmaa	1995–1998
Jaan Koppel	1998–2001
Mihkel Sims	2001–2002
Rein Sepp	2002–2009
Kati Kusmin	2009–2012
Jaanus Vihand	2012–2019
Alo Ivask	2019–2023
Rainer Rohtla	Alates 2023

Ajalugu

Coopi 18 piirkondlikku ühistut on alguse saanud kogukondlikust tegevusest. Esimene tarbijate ühistu asutati 1902. aastal Antslas, kus 17 põllumeest otsustasid võõraste kaupmeeste vaheltkasu vältimiseks osta koos hulgihinnaga vikateid. Antsla põllumehed mõistsid, et sarnaselt on võimalik hankida muidki kaupu ja müüa oma inimestele. Selleks asutati Antsla Tarbijate Ühistu, mille loomine pani alguse ühistulisele kaubandusele Eestis. Esimesed tarbijate ühistud asutati 1902. aastal Antslas ja Sindis, 1903. aastal Kolga-Jaanis ja Raplas. Eriti aktiivselt asutati ühistuid aastatel 1907–1912. Aastaks 1913 oli asutatud 135 ühistut, millest suurem osa tegutses maapiirkondades.

Eesti Tarvitajateühisuste Keskühisus

1917. aastal oli Eestis 133 tarbijate ühistut. 7. mail 1917 asutati koostöö arendamiseks katusorganisatsioonina Eesti Tarvitajateühisuste Liit. Aastatel 1924–1930 oli Eesti Tarvitajate Keskühisuse juhataja Johan Nihtig. 1918. aastal tegutses Eesti Vabariigi territooriumil juba 136 kaubandusühistut. 21. märtsil 1919 võttis Eesti Ajutine Valitsus vastu Seltside, ühisuste ja nende liitude registreerimise korra seaduse. Selle põhjal sai asutatav selts või ühisus tegevusloa ministeeriumilt, mille alla ta oma tegevuse sihilt kuulus. Varem asutatud seltsid ja ühisused pidid ennast ümber registreerima oma ringkonna rahukohtus.

1919. aastal muudeti Eesti Tarvitajateühistute Liidu põhikirja ja organisatsioon sai nimeks Eesti Tarvitajateühisuste Keskühisus (ETK). 1923. aastal tegutses Eestis 285 tarbijate ühistut. 1925. aastal hakkas nende arv vähenema, kuna osa väiksema käibega ühistuid lõpetas tegevuse või ühines mõne suuremaga. 26. märtsil 1926 võttis Riigikogu vastu ühistute tööd reguleeriva kooperatiivühingute ja nende liitude seaduse muutmise seaduse, mis oli ka tarvitajateühisuste tegevuse aluseks.

Eesti Tarvitajateühisuste Keskühisuse ülesanne oli varustada oma liikmesühinguid kvaliteetse ja soodsa kaubaga. Selleks sõlmiti lepingud kodu- ja välismaa ettevõtetega ning toodeti oma tehastes tarbijate soovitud kaupu. ETK-le kuulusid mitmed ettevõtted: tubakavabrik, keemiatehas Orto, Kopli masinatehas, Põltsamaa tehased, Johansoni paberivabrik jm. Oma liikmete kaudu hakkas ETK põllupidajailt kokku ostma põllu- ja aiasaadusi nii töötlemiseks kui ka ekspordiks.

1932. aastal asutati Tallinnas keemiatööstusettevõte Orto, kus arendati nelja tootesuunda: tarbekeemia (määrded, õlid, värvid, liim, tint, äädikas), kodukeemia (pesupulber, saapamääre, põrandavaha, metallipuhastusvahend), tööstuskeemia (taskulambipatareid) ja parfümeeria (seep, hambapasta, kölni vesi, juukseõli, näokreem). 1936. aastal asutati Koplis ETK metallitehas, kus toodeti peamiselt põllutööriistu, näiteks loorehasid ja kartulivõtumasinaid, kuid ka jalgrattaid ja autosid.

Tallinnas Narva maantee ja Siimoni tänava nurgal asus ETK tubakavabrik.

Eesti Tarbijate Kooperatiivide Vabariiklik Liit

3. aprillil 1941 toimunud Eesti NSV tarbijate kooperatsiooni I vabariiklikul kongressil nimetati ETK ümber Eesti Tarbijate Kooperatiivide Vabariiklikuks Liiduks ehk lühendatult ETKVL-iks (vene keeles Эстонский республиканский союз потребительских обществ, ЭРСПО) ja selle struktuur viidi vastavusse Nõukogude Liidu tarbijate kooperatsiooniga.

1944. aastal taastati tarbijate kooperatiivide maakondlikud liidud ja tegutses 155 tarbijate kooperatiivi. 1950. aastal moodustati endiste maakondade asemele 39 rajooni, kooperatiivide maakondlikud liidud muudeti rajooniliitudeks.

11. novembril 1952 nimetati rajooniliidud ümber rajooni tarbijate kooperatiivide liitudeks (RTKL). 1968. aastal kuulus ETKVL-i kaks rajooniliitu 13 kooperatiiviga ja 30 vahetult alluvat kooperatiivi: Keila Tarbijate Kooperatiiv, ETKVL Jõgeva Tarbijate Kooperatiiv, ETKVL Põltsamaa Tarbijate Kooperatiiv, Räpina Tarbijate Kooperatiiv, Võru Tarbijate Kooperatiiv, ETKVL Märjamaa Tarbijate Kooperatiiv, ETKVL Tartu Rajoonidevaheline Kaubabaas, ETKVL Võru Rajoonidevaheline Kaubabaas jt. ETKVL arendas kooperatiivkaubandust ja -tööstust, organiseeris põllumajandussaaduste ja tooraine varumist ning kokkuostu. Suuremad tööstus- ja põllumajandusettevõtted olid keemiakombinaat Orto, tootmiskoondis Kooperaator, ETKVL Põltsamaa Põllumajanduskombinaat, Pärnu kalakombinaat, ETKVL Audru Karusloomakasvandus, ETKVL koondis Auto ja ETKVL Võru Leivakombinaat.

Eesti Tarbijateühistute Keskühistu

Tihniku Maksimarketi avamine 1994. aastal Tallinnas ETK endises hulgilaos. See oli Eesti esimene Maksimarket.

19. detsembril 1991 toimus ETKVL-i erakorraline kongress, kus taastati nimi ETK ehk Eesti Tarbijateühistute Keskühistu (lühemalt Eesti Tarbijate Keskühistu).

Coopi kaubamärgile üleminek

2010. aastatel hakkas Eesti tarbijate ühistuline kaubandus seniseid kaubamärke järk-järgult Coopi ühise kaubamärgi alla koondama. 2015. aastal võeti Eestis kasutusele Coop kaubamärk, mille alla hakati koondama seniseid ETK ja piirkondlike ühistute kauplusebrände.

Üleminek ei toimunud korraga. Vanade kaupluseformaatide nimetused nagu Konsum ja Maksimarket säilisid, kuid nende visuaalne identiteet muutus Coopi kaubamärgi osaks. A ja O kauplusi nimetati ümber Coop väikekauplusteks.

Prisma Peremarketite ostutehing

7. aprillil 2026 teatas Coop Eesti, et ostab S-Grupilt kõik 13 Eestis tegutsevat AS Prisma Peremarketi kauplust. Prisma kauplused liiguvad Coopi kaubamärgi alla ning tehing aitab eelkõige tugevdada Coopi positsiooni Tallinnas, kus ka pärast Prisma poodide ülevõtmist jääks Coopi turuosa umbes 15% juurde.

Prisma Peremarketi ligi 700 töötajat liiguvad Coopi alla. 2024. aastal oli Prisma Peremarketi käive Eestis 205,9 miljonit eurot ning puhaskahjum 3,54 miljonit eurot.

Konkurentsiamet andis tehingule nõusoleku 6. mail ning see jõustus 1. septembril 2026.

Esimene Prisma kauplus, mis Coopi nime all avati, oli Roo Prisma, millest sai Coop Maksimarket. Seejärel liitusid Coopi võrgustikuga Tiskre, Maardu ja Vanalinna kauplused. Suurimad endised Prisma kauplused võeti Coopi kasutusele Peremarketi formaadis. 29. septembril 2026 avati Tallinnas Sikupilli Coop Peremarket, millest sai Coopi esimene hüpermarket. 6. oktoobril avati teine Peremarket Kristiine keskuses.

Coopi ja Prisma kaupluste ühinemine jätkub 2026. aasta sügisel. Harjumaa kaupluste üleminekud toimuvad oktoobris ning Rapla, Tartu ja Narva kauplused liituvad Coopi võrgustikuga novembris.

Visuaalne identiteet

Coop Eesti kauplustevõrk on aja jooksul kasutanud mitmeid kaubamärke ja visuaalseid identiteete. Enne ühise Coop kaubamärgi kasutuselevõttu olid tuntud muu hulgas Maksimarketi, Konsumi, A ja O, E-Ehituskeskuse logod.

• 
• 
• 
• 

Coopi praegune visuaalne identiteet põhineb ühisel Coop logol, millele lisandub kaupluse formaadi nimetus. Seetõttu võivad Coopi kauplused olla väliselt erineva arhitektuuri ja kujundusega. Eriti erinevad üksteisest väikesed kohalikud kauplused ning suured Maksimarketid ja Peremarketid.

• 
• 
• 

Pildid

Coopi kauplustevõrgu ulatuse ja eri formaatide näitamiseks võib artiklis kasutada nii väikeste kohalike kaupluste kui ka suurte linnakaupluste fotosid.

• Kanepi Coop Konsum
  Kanepi Coop Konsum
• Vastemõisa Coop
  Vastemõisa Coop
• Jõhvi Coop Maksimarket
  Jõhvi Coop Maksimarket

Vaata ka

• Coop Ühiskaubandusmuuseum
• Coopi logistikakeskuse päikeseelektrijaam
• ETKVL Kaubandusliku Inventari Tehas
• Säästukaart
• Coop Maksimarket
• Coop Konsum
• Coop Väikepood
• Coop Minimarket
• Coop Peremarket
• Coop Ehituskeskus

Välislingid

• Coop Eesti koduleht
• Merilin Pärli. Intervjuu | Vihand: Coop on turuliider vaatamata konkurentide unistustele ERR, 19. august 2017