Mine sisu juurde

Audru Karusloomakasvandus

Allikas: Vikipeedia

Audru Karusloomakasvandus oli 1959. aastal loodud Eesti Tarbijate Kooperatiivide Vabariikliku Liidu ettevõte.

Ajaloost[muuda | muuda lähteteksti]

Audru karusloomakasvanduse asulat hakati planeerima 1958. aastail 44 ha suurusele maa-alale, mis asus Pärnu rajooni Audru aleviku lähedal. Nendel aastatel rajati tootmishooned - külmhoone, katlamaja, söödaköök, rebasepuurid, angaarid, nahastushoone, kontor, soojakud, hülge bassein. 1979. aastal ehitati eksperimentaaltöökoda, kus alustati karusnaha kasvandusinventari tootmist kogu Nõukogude Liidule.

Lisaks rajati kompaktne vabaplaneeringuline elamuala, kus olid põhiliselt kahe-kolmekorruselised majad. Suurema osa Audru karusloomakasvanduse tüüpelamutest on projekteerinud Manivald Noor, kes 1960. aastatel kavandas mitu maa-asulat.[1]

Kunstiteadlane Epp Lankots leidis omal ajal Audru karusloomakasvanduse asula olema väärt miljööväärtusena kohaliku kaitse alla võtta, et nõukogudeaegset majadegrupi planeeringut kaitsta.[1] Audru karusloomakasvanduse asula elumajad on praegu Kultuurimälestiste riiklikus registris XX sajandi arhitektuuri esindajana tüüpprojektide alusel rajatud elamute osas.[2] Säilinud on ka osa tootmiskompleksi hooneid, mis aga ei ole kultuurimälestised.

1990. aastate algul nimetati ettevõte ümber Aktsiaselts ETK Audru Karusloomakasvanduseks ning 1995. aastal AS Audru Karusloomakasvanduseks.[3] Kasvanduses oli 2007. aastal kokku 23 000 looma.[4]

2007. aastal jõustusid karusnaha-farmidele Euroopa Liidu uued nõuded, mille täitmiseks aga Audru rebasekasvandusel rahalised vahendid puudusid. Kuna viimase kolme aasta kahjum oli kaheksa miljonit krooni, võtsid karusnahafarmi omanikud 2008. aastal vastu otsuse senine tegevus lõpetada ja 42 töötajat koondada.[5] Hiljem jätkati tegevust küll muudes tegevusvaldkondades, kuid 2015. aastal kustutati ettevõtte äriregistrist.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]