Omamärgitoode
See artikkel vajab toimetamist. (Detsember 2023) |

Omamärgitoode (inglise keeles private label) on ühe kaubandusketi eritellimusel valmistatud toode. See on toode, mis kannab ühe kindla poeketi kaubamärki ja mida müüakse selle märgiga ainult selles poeketis.[1]
Üks võimalus kujundada kauba sortimenti on kasutada kaupluse omatooteid. Sellised tooted kannavad tootja nime asemel kaupluse (kaubandusketi) nime ning märget "valmistatud (kaupluse nimi) tellimusel". Igal omamärgitootel on ka kindel koondnimetus, mille alla on paigutatud erinevaid tooteid. Näiteks märkidega "Selver" ja "Säästu" (Coop) müüakse nii toidu- kui ka tööstuskaupu, Rimil on aga palju erinevaid omamärgitooteid ja need on liigitatud enamasti kaubagruppide kaupa, näiteks "Alpenrose" piimatoodetele.[2]
Omamärgitooted on tavaliselt madalama hinnaga, kuid mitte halvema kvaliteediga. Madalam hind saavutatakse väiksema juurdehindluse abil, see aga on võimalik tänu väiksematele turunduskuludele ning suurele ostu- ja tellimusmahule (mastaabiefekt). Omamärgitooted on kasulikud ka tootjatele, kuna garanteerivad neile suure mahu tõttu pikaajalise tellimuse ning tootja on kogu tellimusperioodi jooksul vaba tootearenduskuludest, mis omakorda võimaldab toodet odavamalt ettevõttest välja müüa. Omamärgitoodete lepingute sõlmimisel lepitakse kokku kaupluse sisseostuhind ja see peab koos kaupluse juurdehindlusega andma teistest alternatiivsetest toodetest soodsama väljamüügihinna.[2]
Areng Eestis
[muuda | muuda lähteteksti]Eestis hakati omamärgitooteid müüma umbes 2010. aastal ja algul moodustas see äri vaid mõne protsendi ketipoodide käibest, kuid üsna kiiresti jõuti teistele riikidele järele. Mõnes poeketis moodustavad omamärgitooted lausa 20% ostukorvist.
2014. aastal Põllumajandusministeeriumi tellitud tarbijate ostukäitumise uuringust selgus, et inimesed iseloomustavad omamärgitooteid eeskätt odava, vajaliku ja valikuvõimalust suurendavana.
Omamärgitooted on muutunud aasta-aastalt järjest populaarsemaks.[3] Nende osakaal ostukorvides suureneb keskmiselt 1% aastas.
Kõigis Eesti jaekettides kokku moodustavad omamärgitooted keskmiselt kümnendiku kogumüügist.
Kui algul olid omamärgitoodete seas peamiselt laiatarbekaubad ja põhitoiduained, siis hiljem lisandusid ka nišitooted.
Areng Euroopas
[muuda | muuda lähteteksti]Omamärgitoodete osakaal kasvab kogu Euroopas. Suurbritannias moodustasid Nielseni 2011. aasta uuringu tulemuste põhjal omamärgitooted 43% ja Saksamaal 32% ostukorvist. Soomes on see osakaal 19%. Kogu Euroopas võetakse omamärgitooteid üha enam kasutusele sellistes kategooriates nagu tervise- ja ilutooted ning alkohol.
Probleemid
[muuda | muuda lähteteksti]Soodsad omamärgitooted on esmapilgul head kõigile osapooltele: tootjad toodavad, jaekett müüb ja tarbijad saavad soodsa hinnaga tooteid. Samas puudub sellisel võimalikult väikse kuluga tootmisel arengueesmärk. Tootjad leiavad, et omamärgitoodete levikuga saab kaubavalik löögi, sest omamärk pärsib tootearendust, mis on tootjatele kallis tegevus.[4] Tootearendus jääb soiku ja tootevalik kahaneb.[5]
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Omamärgitoode
- 1 2 "Private label". Originaali arhiivikoopia seisuga 17. oktoober 2017. Vaadatud 16. oktoobril 2017.
- ↑ Heli Raamets (25.02.2015). "Omamärgitooted vallutavad poeriiuleid". Maaleht.
- ↑ "Rimi: omamärgitoodete osakaal kasvab". ärileht.ee. 30.01.2014.
- ↑ Sirje Potisepp. "Private Labeli". Originaali arhiivikoopia seisuga 17. oktoober 2017.