Vikat

Allikas: Vikipeedia
Mees vikatiga

Vikat on tööriist heina ja teravilja mahalõikamiseks ehk niitmiseks.

Vikatil on umbes 50–90 cm pikkune, tagant laiem ja eest teravikuks kitsenev kergelt kõver sepistatud terasest lõiketera ning umbes inimesepikkune vars (lüsi), mis on traditsiooniliselt puidust (tänapäeval võib see olla ka metallist või plastist). Tera kinnitatakse varre külge metallvitsa (või kruvide) ja kiiluga.

Vikat tööriistana[muuda | redigeeri lähteteksti]

Niitmisel hoitakse vikati vart kahe käega, vasak käsi üleval- ja parem allpool, tera suunatud vasakule. Vikati paremaks juhtimiseks niitmisel on parema käe jaoks vastavalt niitja kasvule paigutatud näpits või pulk vikati varrele. Kerge kehapöördega paremalt vasakule viibutades juhitakse tera kaarekujuliselt maapinnaga paralleelselt läbi lõigatavate taimede, nii et vikati kand (tera varrepoolne ots) peaaegu mööda maad libiseb ja ots on kergelt ülespoole tõstetud. Järgmise löögi jaoks astub niitja väikse sammu edasi. Maha jääb niidetud heinast (heina)kaar. Pärast niitmist lahutatakse heinakaares olev hein laiali ja seda kuivavat heina nimetatakse looks (loog).

Vikatitera tuleb regulaarselt hooldada. Vikati teritamist luisuga nimetatakse luiskamiseks. Kui vikatit enam luiskamisega teravaks ei saa, kasutatakse vikatinuga ja lõigatakse (kaabitakse) sellega tera õhemaks. Lisaks on aeg-ajalt vajalik vikati pinnimine, mida tehakse väikse haamri ja pinnialasi abil. Pinnimisega pinnitakse vikati tera õhemaks ja metall tihedamaks, et luiskamisel saaks parem lõiketera.

Vikat Eestis[muuda | redigeeri lähteteksti]

Vikat võeti Eestis kasutusele tõenäoselt meie ajaarvamise 2.–4. sajandil. See muutis maastike ilmet, kuna niitmise mõjul said kujuneda ulatuslikumad puisniidud.

Vikati suurust mõõdeti traditsiooniliselt tera pikkuse järgi, mõõdetuna käelaba laiustes piki tera selga; vastav number stantsiti vikati kanna sisse. Meestevikat oli tavaliselt seitsmekäeline või pikem.

Eesti vikat, mida kasutati XX sajandil, on kõige ergonoomsem vikat maailmas. Tänu vasaku käe pidemele, mis on risti parema käe pidemega, hoiab niitja jõudu kokku, kuna koormus vikati suunamisel ja tõmbamisel jaguneb kahe käe vahel ühtlasemalt, kui teistmoodi vikatitel. Millal leiutati paremaga risti olev vasaku käe pide, pole teada. XXI sajandil müügil olevad rootsi ja teised vikatid tõrjuvad eesti vikatit välja, kuna enam ei osata kinnitada tera varre külge.

Sarnast vikatit kasutati ka Lätis. Siinne illustratsioon ei ole õige, õiget eesti vikatit näeb Läti artiklis.

Vikat kultuuris[muuda | redigeeri lähteteksti]

Euroopa kultuuriloos on vikat üks surma sümboleid. Sageli kujutatakse isikustatud Surma musta kapuutsiga hõlsti rõivastatud luukerena, kellel on õlal vikat. Vikatit kannab Surm ka ühena apokalüpsise neljast ratsanikust.

Samuti on vikat aja kehastuse Kronose sümbol.

Ehkki tänapäeval on vikati põllumajanduses enamjaolt asendanud kombainid, niidukid ja murutraktorid, korraldatakse mitmel pool Balkanil endiselt vikatiga niitmise võistlusi.

Vikat esineb ka heraldilise motiivina, näiteks on Norra Hornindali omavalitsuse vapil kolm vikatitera.

Prantsuse barokkhelilooja Joseph-Nicolas-Pancrace Royer (1705–1755) kirjutas klavessiinile teose "Vikatite marss" ("La Marche des Scythes"; kogumikus "Pièces De Clavecin", 1746).

Sõjavikat[muuda | redigeeri lähteteksti]

Sõjavikat on relvaks kohandatud vikat, mille tera on kinnitatud mitte varrega risti, vaid piki vart. Pärast Saksa talurahvasõda 1524–1525 avaldas Paulus Hector Mair 1542. aastal vehklemisõpiku, milles muuhulgas õpetas vikatiga vehklemist.[1]. Sõjavikateid kasutasid laialdaselt Poola ja Leedu talupojad 18.–19. sajandi talurahvamässude aegu.

Rahvaluule[muuda | redigeeri lähteteksti]

Naljandid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Aarne-Thompsoni kataloogis on kilplasnaljandite hulka kuuluv naljandmotiiv AT 1203 (Vikat lõikab pea maha). Vikat lõikab pea ühel mehel. Teised arvavad, et nii peab olema, ja lõikavad endal ka.

Mõistatused[muuda | redigeeri lähteteksti]

Moodne vikat

Eesti mõistatusi vikati kohta:[2]

  • Suvel lõikab lehmaleiba, talvel ripub varnas? – Vikat
  • Lai kui mõek ja terav kui nuga, suvel orjab, talvel seisab? – Vikat
  • Mõõgast pikem, nurgast kõveram, teeb mitme elule otsa? – Vikat
  • Alt juusk hahk kass, päält riiu repän? – Vikaht, rihä
  • Kõveriku nühka pallast? – Vikati luiskamine
  • Kumõraga nühka palläst? – Vikatiga niidetäs

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. Mair, Paul Hector (c.1542). [Link "Sichelfechten (Sickle Fencing)"]. De arte athletica I (German/Latin keeles). Augsburg. pp. 204r–208r. "Duæ incisiones supernæ falcis foe"  Kontrolli kuupäeva väärtust kohas: |date= (juhend)
  2. Eesti mõistatuste e-antoloogia vt

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]