Ühistu

Allikas: Vikipeedia

Ühistu ehk kooperatiiv on äriorganisatsioon, mille omanikeks ja töötajateks on grupp indiviide, kelle siht on vastastikune kasu.

Ühistud on defineeritud Rahvusvahelise Ühistute Liidu poolt ühistuidentiteedi deklaratsioonis iseseisvate liitudena, mille liikmed on vabatahtlikult ühinenud, et demokraatlikult juhitud ja ühisomanduses ettevõtte abil täita ühiseid majanduslikke, sotsiaalseid ja kultuurseid vajadusi ning püüdlusi. Ühistu võib olla defineeritud ka ettevõttena, mida omavad ja juhivad inimesed, kes kasutavad ettevõtte teenuseid või töötavad seal.[1]

Eestis on kasutusel ka mõiste tulundusühistu, mis on tulundusühistuseaduses defineeritud äriühinguna, mille eesmärk on toetada ja soodustada oma liikmete majanduslikke huve läbi ühise majandustegevuse.[2] Põhimõtteliselt on võimalik luua ka MTÜ-sid, mis vastavad Rahvusvahelise Ühistute Liidu deklaratsioonile.

Ühistuid uuriva majandusteaduse haru nimetusena on kasutusel mõiste ühistuökonoomika.

Ühistud maailmas[muuda | muuda lähteteksti]

Ühistuline ettevõtlus sündis tööstusrevolutsiooniga, osana töölisliikumisest. Algsed ühistute toimimise põhimõtted sõnastati 1844 Rochdale'is Inglismaal ja need pole aja jooksul oluliselt muutunud. Aastal 2005 kinnitas Rahvusvaheline Ühistute Liit (ICA) ametlikult ühistu definitsiooni.

Mõnedes riikides, näiteks Soomes, Rootsis ja Eestis on ühistute jaoks olemas spetsiaalne ettevõtlusvorm, kuid paljudes riikides see puudub. USAs on ühistuid võimalik asutada väga erinevate ettevõtlusvormide kaudu. Sellisel juhul määratakse ühistutele omased reeglid ettevõtte põhikirjas või muudes dokumentides.

Maailmas on üle 800 miljoni inimese ühistute liikmed. USA elanikkonnast on 25% ühistute liikmed. Ka mitmetes Euroopa riikides on ühistud üsna levinud, näiteks Saksamaal on 20 miljonit ja Prantsusmaal 23 miljonit ühistute liiget. Norras on populaarsed põllumajandus-, majutus- ja ehitusühistud, näiteks ligikaudu 96% piimast toodetakse ühistutes ning 15% majutusturust kuulub ühistutele. Hispaanias töötab 20% töötajatest tööühistutes.[3]

Kooperatiivid Eestis[muuda | muuda lähteteksti]

Eesti põllumajandus ja suur osa kaubandusest põhines 1930. aastatel ühistulisel ettevõtlusvormil.[4] Eesti Vabariigi majanduse aluseks oli talumajapidamisele tuginev põllumajandus ning kohalikke ressursse ja tööjõudu arvestav tööstus. Majandussüsteemi lammutamine algas juba esimesel nõukogude aastal (19401941), kuid lõplikult purustati väikeriigi majandusmudel sõjajärgsel perioodil. Kehtestati jäik riiklik plaanimajandus, mis ei arvestanud kohalikke tooraine- ja tööjõuressursse, ega ka ajalooliselt väljakujunenud tootmistavasid ja vajadusi.[5]

Mihhail Gorbatšovi võimuletuleku järel 1987. aasta alguses tuli Moskvast kooperatiive ehk väikeettevõtteid puudutav määrus. See andis loa kooperatiivide loomiseks ning Eestis puhkes õitsele tollastes oludes võimalik väiketootmine ja teenuste pakkumine. Põhiliselt valmistati riiklikust kaubandusvõrgust mitte saadaval olevaid ja uudseid tooteid, näiteks mitmesuguseid maiustusi. Avati esimesed erakohvikud, kus pakuti omavalmistatud küpsetisi. Mõned ettevõtlikud inimesed tegelesid metalli- ja puutööga. 1989. aasta kevadeks oli Eestis juba ligi tuhat kooperatiivi, kuid tegemist ei olnud siiski veel turumajandusega ja käsumajanduse meetodid toimisid edasi.[6]

Et sõna "kooperatiiv" on seotud eelpool mainitud käsumajanduse perioodiga ja mõistel võib olla paljude jaoks negatiivne tähendus, on soovitatud kasutada mõistet "ühistu".[viide?]

Ühistute liigid[muuda | muuda lähteteksti]

Ühistute liigid võivad omavahel kattuda, nt kommunaalühistu on tarbijate ühistu alamliigiks ning äri- ja tööhõiveühistu on tööühistu alamliigiks.

Hanke- ja turustusühistu[muuda | muuda lähteteksti]

Hanke- ja turustusühistu on organisatsioon, mis kasutab mastaabisäästu, et saada tootjatelt allahindlusi ning teostab ühist turustamist. Hanke- ja turustusühistute levinuim alamliik on jaemüüjate ühistu. Maailmas on sellised ühistud levinud kohalike toidukaupluste, tööriistapoodide ja apteekide seas. Ühistu liikmed on siis ettevõtted, mitte indiviidid.

Hankeühistu eesmärgiks on tooraine ja materjalide hankimine oma liikmetele. Suuremahuliste ja/või jätkuvate ostude tegijad saavad soodsama hinna, sest ühistu liikmed kannavad ise jaotuskulud ja -riskid ning maandavad tarnija äririski. Turustusühistu eesmärk on toodangu kokkuost, töötlemine ja ühine turustamine. Et suurim kasu tekib tooraine töötlemisel ja turustamisel, liigub ettevõtete juhtide tähelepanu varem või hiljem sellele valdkonnale.[7]

Tööühistu[muuda | muuda lähteteksti]

 Pikemalt artiklis Tööühistu

Tööühistu on äriühing, mida juhivad demokraatlikult töölis-omanikud.

Sotsiaalühistu[muuda | muuda lähteteksti]

Sotsiaalühistu eesmärk on pakkuda sotsiaalseid teenuseid (lasteaiad, päevakodud, vanadekodud, hooldekodud) ja/või aktiviseerida töötuid inimesi.[7] Sotsiaalühistud on väga levinud Itaalias ja paljudes teistes Euroopa maades.

Tarbijate ühistu[muuda | muuda lähteteksti]

Tarbijate ühistu on ettevõte, mille omanikeks on kliendid. Tavaliselt võivad liikmeks saada ka töötajad. Olulisemate otsuste puhul toimub hääletamine. Ettevõtte juhid valitakse ühistu liikmete seast.

Ettevõtte eesmärk on teenuste osutamine infrastruktuuri rajatiste kaudu (veevärk, kütte-, side-, elektri jms võrgustiku) või kaupade hankimine (kaubanduskooperatiiv) ning nende jaekaubanduse korraldamine.[7]

Äri ja tööhõive ühistu[muuda | muuda lähteteksti]

Äri ja tööhõive ühistu (ingliskeelne lühend BEC) on tööühistute alamliik, mis pakub toetust uute ettevõtete loomisel. Äri ja tööhõive ühistud võimaldavad lootustandvatel ettevõtjatel eksperimenteerida oma äriideega ning kindlustavad sissetulekuga. Kui ettevõte on tööle pandud, ei sunnita ettevõtjat lahkuma ja iseseisvalt tegutsema, selle asemel on võimalik saada ühistu täisliikmeks. Nõnda moodustavad väikeettevõtted ühinenult mitmete tegevusvaldkondadega ettevõtte, mille liikmed saavad üksteisele nõu anda ja teineteist toetada.

Haldusühistu[muuda | muuda lähteteksti]

Haldusühistu on ühistu, mille eesmärk on kinnisvara ühine haldamine, mõnikord on ühistu loodud ka laiemalt mingi piirkonna ja selle infrastruktuuri arendamiseks.[7]

Hooneühistuseaduses on hooneühistu defineeritud tulundusühistuna, mille eesmärk on toetada ja soodustada oma liikmete majanduslikke huve ühise majandustegevuse kaudu kinnisasja (hoone ja hoonestusõiguse) omamisel ja valitsemisel. Hooneühistu võimaldab liikmetele hoone kindlaksmääratud osade ainukasutuse.

Korteriühistuseaduses on korteriühistu korteriomanike (või korterihoonestusõiguse omanike) loodud mittetulundusühistu. Selle eesmärgiks on korteriomandite (või korterihoonestusõiguste) eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki (või hoonestusõiguse) mõtteliste osade ühine majandamine ja korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamine. Mittetulundusühistute tegevust reguleerib mittetulundusühingute seadus.

Elamuühistus kuulub elanikule osak, elamuühistu liige on korterikasutaja, mitte omanik. Korteriühistus kuulub inimesele korter kui kinnisasi.

Ehitusühistu[muuda | muuda lähteteksti]

Ehitusühistus töötavad indiviidid või perekonnad koos, et ehitada ühistuliselt omale elukoht. Liikmed ostavad korraga hulgi ehitusmaterjale ja kasutavad mastaabisäästu, see võimaldab raha kokku hoida. Kui ehitustööd on lõpetatud, on iga liige eluaseme omanik ja ehitusühistu võib tegevuse lõpetada.

Kommunaalühistu[muuda | muuda lähteteksti]

Kommunaalühistu on tarbijate ühistu, mille eesmärk on teenuste osutamine infrastruktuuri rajatiste kaudu (veevärk, kütte-, side-, elektri jms võrgustik).[7]

Põllumajandusühistu[muuda | muuda lähteteksti]

Põllumajandusühistud võib jagada laias laastus kaheks: teenindusühistuteks, mis pakuvad põllumeestele mitmesuguseid teenuseid ning tootmisühistuteks, milles tootmisvahendid on ühised ja liikmed tegelevad ühiselt põllumajandusega (maailmas vähem levinud variant). Põllumajanduslikud varustamisühistud varustavad liikmeid põllumajandusliku toodanguga, näiteks seemnete, väetise, kütuse jms. Põllumajanduslikud turustusühistud tegelevad aga põllumajandustoodangu töötlemise, pakendamise, levitamise ja turustamisega.

Finantsühistu[muuda | muuda lähteteksti]

Finantsühistuteks on hoiu-laenuühistu ja ühistupank. Ettevõtte eesmärk on liikmete rahaliste vahendite hoiustamine, majandustehingutega seotud rahaliste tehingute korraldamine ja krediteerimisvajaduste rahuldamine. Finantsühistu kliendid saavad kasu kõrgete hoiuseintresside ning madalate teenusekulude kaudu. [7]

Keskühistu[muuda | muuda lähteteksti]

Keskühistu liikmed on ühistud. Ajalooliselt on välja kujunenud, et tuntuimateks keskühistu alamliikideks on hulgimüügiühistud ja ühistute liidud. Eestis on tuntuim keskühistu Eesti Tarbijateühistute Keskühistu.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. "Statement on the Co-operative Identity". International Co-operative Alliance. 26.05.2007. Originaali arhiivikoopia seisuga 4.02.2012. Vaadatud 27.12.2010.
  2. "Tulundusühistuseadus". Riigi Teataja. Vaadatud 28.12.2010.
  3. "Statistical Information on the Co-operative Movement". International Co-operative Alliance. 18.11.2010. Originaali arhiivikoopia seisuga 10.04.2011. Vaadatud 27.12.2010.
  4. "Kas ühistu on kolhoos?". Eesti Ühistegeline Liit. Vaadatud 25.12.2010.
  5. Tõnu Tannberg. "Käsumajandus ja selle tagajärjed". Estonica. Eesti Instituut. Originaali arhiivikoopia seisuga 13.02.2011. Vaadatud 28.12.2010.
  6. Tõnu Tannberg (21.10.2009). "Eraettevõtluse ja turumajanduse algus 1980. aastate lõpul". Estonica. Eesti Instituut. Originaali arhiivikoopia seisuga 19.01.2012. Vaadatud 28.12.2010.
  7. 7,0 7,1 7,2 7,3 7,4 7,5 "Ühistegevuse valdkonnad". Eesti Ühistegeline Liit. Vaadatud 25.12.2010.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]