Supermarket

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Supermarket

Supermarket ehk kaubahall (ka: selvehall) on jaekaubandusettevõte, kus müügipinda on 300–2500 m2 ning kus toidu- ja esmatarbekaupade osatähtsus moodustab kaks kolmandikku.[1]

Supermarketid asuvad enamasti suurtes asumites ja elamurajoonides.[1] Traditsioonilisel supermarketil on vaid üks korrus, kus on palju põrandapinda. Supermarketi põhimõte on pakkuda laia tootevalikut suhteliselt madalate hindadega. Teiste eeliste hulka kuuluvad head parkimisvõimalused ja pikk lahtiolekuaeg, mis võib ulatuda varahommikust keskööni või on kauplus avatud ööpäev läbi. Supermarketid kasutavad suure osa sissetulekust kaupade reklaamimiseks, avaldades reklaami meediakanalites või eraldi reklaamlehtedena. Tavaliselt kuuluvad supermarketid suurematesse jaekaubanduskettidesse, millest Eesti oludes on suuremad Rimi ja Säästumarketi kauplusi ühendav ICA AB, Maxima kauplusi ühendav Maxima Group, Selveri kauplusi ühendav Selver AS (Tallinna Kaubamaja tütarettevõte) ning A ja O kauplusi ühendav Eesti Tarbijateühistute Keskühistu.

Supermarketikette Eestis[muuda | muuda lähteteksti]

Nimi Kauplusi A Kaupluse tüüp Ettevõte
Säästumarket 52 [2] säästupood ICA AB
Maxima 61 [3] toidupood, supermarket, hüpermarket Maxima Group
Prisma Peremarket 9 [4] hüpermarket S Group
A ja O 151 [5] toidupood Eesti Tarbijateühistute Keskühistu
Rimi 35 [6] supermarket, hüpermarket ICA AB
Selver 44 [7] supermarket, hüpermarket Tallinna Kaubamaja
Stockmann 1 [8] kaubamaja Stockmann
Comarket 18 [9] toidupood, supermarket ABC Supermarkets AS
Delice 3 [10] supermarket ABC Supermarkets AS

Tüüpiline poe arhitektuur[muuda | muuda lähteteksti]

Kuigi supermarketid erinevad üksteisest poesisese reklaami ja brändingu poolest, on supermarketites kaupade üldine paigutus võrdlemisi sarnane. Kuigi suuremad ettevõtted panustavad rohkem meeldivasse ostukogemusse, on supermarketite ühiseks tunnuseks võimalikult palju ja efektiivselt müüa, mistõttu on supermarketite peamiseks eesmärgiks panna klient kulutama võimalikult palju raha.

Supermarketi üldist paigutust võib pidada täiesti eraldi kaubandusprojektiks, mis mängib kogu poe toimimises olulist rolli. Poed võivad väga loominguliselt mõjutada kliendi meeleolu ja emotsioone, kasutades selleks silte ja teisi graafilisi elemente, valgustust, värve ja isegi lõhnasid. Näiteks asuvad puu- ja juurviljad tüüpiliselt poe sissepääsu lähedal, et tekitada kliendis tervislikku ja värsket tunnet. Ka pagarilett on tihtipeale sissepääsu lähedal, sest sealt tulevad lõhnad mõjuvad isuäratavalt ning näljane klient kulutab tüüpiliselt rohkem.

Turundajad kasutavad erinevaid teaduslikult uuritud tehnikaid, et kontrollida inimeste käitumist ostlemise ajal. Poe paigutust mõjutavad kolm peamist paigutuse printsiipi ning mõned üldised asetuse reeglid.[11] Üldiseks reegliks on näiteks see, et populaarsed tooted on paigutatud eraldi kategooriatesse ja eraldi aladele, et klient läbiks neid ostes võimalikult suure osa poest. Lisaks on ahvatlevad (kõrge impulsiivsusega) tooted paigutatud hästinähtavatele kohtadele, et tähelepanu püüda. Uued ja rohkem reklaami ning tuntust vajavad tooted paigutatakse riiulite otsaseinade äärde, millest mööduv inimhulk on suurem, kui riiulitevahelisel alal. Samuti kasutatakse riiulite otsaseinu allahinnatud või aeguvaid tooteid, et kiirendada nende läbimüüki.

Esimeseks paigutuse printsiibiks on ringlus. Ringluse all mõeldakse seda, et supermarket saab kontrollida kliendi liikumisteekonda. Näiteks paigutatakse enimostetud kaubad (näiteks piima- ja lihatooted) poe tagumisse seina, et klient peaks neid ostes suurema teekonna läbima, suurendades tõenäosust, et klient valib teel sihtkohta ja tagasi mõne toote lisaks. Kassad ja sissepääs on tihti paigutatud nii, et klient läbiks poodi vastupidi kella liikumise suunale, sest uuringute kohaselt suurendab see kliendi kulutamist.[12]

Teiseks printsiibiks on koordinatsioon. Koordinatsioon on kindla müüki suurendava toote ümberpaigutamine. Suurt müügitulu teenivad tooted liiguvad poes ringi, et muuta inimeste liikumisteekondi ning suurendada teatud poe piirkondade liiklust. Nii koordineerides tekivad klientidel uued liikumisharjumused ning ka edukate toodete lähedal paiknevad tooteid õnnestub tõenäoliselt paremini müüa.

Kolmandaks printsiibiks on kliendi mugavus. Supermarketite paigutus on planeeritud üldiselt nii, et see maksimeeriks kliendi mugavust, et teha ostemine võimalikult meeldivaks. Mugavus saavutatakse valdavalt toodete paigutamise ja erinevate turundusstrateegiate kasutamisega.

Levinud teooriaks on ka see, et omavahel seotud või koos tarbitavad tooted paigutatakse üksteise lähedale, suurendades sellega läbimüüki.[13] Näiteks asub pähklivõikreem tihti saiatoodete lähedal, sest neid tarbitakse valdavalt koos. Sama võib öelda maiustuste ja tee või kohvi osas.

Tarbimispsühholoogid väidavad, et enamik ostjatest sisenevad poodi ning võtavad esmalt suuna paremale.[14] Seetõttu paigutavad mitmed supermarketiketid sissepääsu nii, et inimene liiguks paremale pöörates kassadest eemale ning teeks sedaviisi tõenäoliselt täies ulatuses vastupäeva suunaga ringi ümber poe. Juhuslike ostude suurendamiseks tasub antud teadmise põhjal paigutada ajutised tooteriiulid sisenemiskohast paremale poole.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 Uuringufirmad määratlevad müügikohti erinevalt[alaline kõdulink], Äripäev, 21. august 2001.
  2. "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 24. september 2015. Vaadatud 29. juulil 2015.{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)
  3. "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 26. juuli 2015. Vaadatud 29. juulil 2015.{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)
  4. [1]
  5. "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 19. august 2014. Vaadatud 29. juulil 2015.{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)
  6. [2]
  7. "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 5. august 2014. Vaadatud 29. juulil 2015.{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)
  8. "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 23. juuni 2015. Vaadatud 29. juulil 2015.{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)
  9. "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 30. november 2020. Vaadatud 30. juunil 2022.{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)
  10. [3]
  11. Aghazedah, S 2005, "Layout strategies for some of a operations", Management Research News, vol. 28, no. 10, pp. 31–46, retrieved 8 May 2012, Business Source Complete, EBSCO host.
  12. Browne, Karen (April 2010). "Trolley Psychology: Choice unlocks the psychological secrets of the supermarket and shows you how to avoid spending more than you mean to".Australian Consumer's Association Choice Magazine (4): 60
  13. Bezawada, R Balachander, S Kannan, PK Venkatesh, S 2009, "Cross-Category Effects of Aisle and Display Placements: A Spatial Modeling Approach and Insights",Journal of Marketing, vol. 73, no. 3, pp. 99–117, 3 May 2012, Business Source Complete.
  14. Browne, K 2012, "Trolley Psychology: Choice Unlocks the Psychological Secrets of the Supermarket and Shows You How to Avoid Spending More Than You Mean To", Choice, no. 4, p. 60, 3 May 2012, expanded academic database.