Iseteeninduskassa

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Iseteeninduskassa Singapuris

Iseteeninduskassa pakub kliendile võimaluse jaemüüjalt ise enda ostu töödelda. Iseteeninduskassa on alternatiiv tavapärasele kassapidajaga kassale. Klient täidab kassapidaja tööd ise, skaneerides tootelt ribakoodi ja tasudes iseseisvalt ostukorvi eest sisestades sularaha automaati või kasutades kaardimakseterminalis maksekaarti.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Iseteeninduskassade tekke põhjusest ja funktsioonist arusaamiseks tuleb mõista toidukaupade teenindamise ajalugu möödunud sajandist.

Traditsiooniline toidupood on tänapäevase supermarketi kõrvale üles seatuna vaevu äratuntav. Kõikjal olevad ostukärud, toodete vahekäike uurivad kliendid ja kassade rajad poleks sel ajal mõeldavad. Traditsiooniline toidupood tegutses hulgimüüja ja kliendi vahel vahendajana, kliendiks vajalike kaupade kogumise ja mõõtmise asjatundjana oli ametnik. Võime seda võrrelda täisteenindusega bensiinijaamadega, mis on enamikus piirkondades peaaegu täielikult kõrvaldatud. Klient esitas ametnikule esemete loendi ja ametnik saabus mõni aeg hiljem leti juurde. Ametnik kaalus, pakendas ja arvutas välja ka kauba hinna, mis tähendab, et ta pidi oskama kasutada ülesande jaoks sobivaid tööriistu. Selle süsteemi puudused peaksid tunduma ilmsed, eriti töö efektiivsuse seisukohast. Traditsioonilise mudeli kohaselt võiks üks töötaja aidata ühte klienti nii kaua, kui kulus kõigi üksuste nimekirja kogumiseks. Samal ajal pidid teised kliendid ootama kõik see aeg, sest töötaja sai tegeleda ainult ühe kliendiga korraga ja ooteajad muutusid väga pikaks.

Esimene iseteenindusega toidukauplus avati Ameerika Ühendriikides Tennessee osariigis Memphises 1917. aastal. Eesmine lett asendati mitme registriga, kuna kliendid said nüüd oma riiulitelt korjates korve täita. Tegemist oli esimese sammuga tõhusama maksekogemuse suunas, mis viis ooteajad lühemaks ja andis vastutuse kliendile, mitte kassapidajatele. 1970. aastatel vähendati kassapidaja vastutust veelgi, kuna universaalsed tootekoodeksid ja skaneerimistehnoloogia võtsid endale hinnakujunduse ja varude kontrolli. Toidukaupluste uus kujundus ja ribakoodi skaneerimise kasutuselevõtt võimaldasid suuremat kaubavalikut ja suurendasid efektiivsust, kaotades vajaduse teenindaja ja kliendi suhtluse.

Esimesed iseteeninduskassad töötati välja ja patenteeriti 1990-ndatel, kuid need tõusid esile 2000. aastate alguses. Need võimaldasid ühel töötajal jälgida mitut kioskit korraga, kui kliendid skannivad ise oma tooteid, kaaluvad tooteid, sisestavad kuponge ja maksavad tehingu eest.

Tänapäeval töötab enamik toidupoodide töötajaid miinimumpalga eest[viide?], neilt oodatakse tunduvalt vähem asjatundlikkust[viide?]. Samal ajal on muutused tehnoloogias ja protseduurides andnud ostjale palju suurema vastutuse, kuna temalt oodatakse rohkem. Paralleelselt oskuste ja vastutuse vahetus ajaloos on ostjal palju suurem iseseisvus poes ostlemisel ning toidukaupade hankimine on muutunud palju vähem sotsiaalseks tegevuseks. [1]

Süsteem[muuda | muuda lähteteksti]

Isekassasüsteemides peab klient tavaliselt

  • skaneerima toote ribakoodi;
  • kaaluma tooted, millel puudub ribakood (näiteks aedviljad);
  • asetama kõik skannitud esemed kottidesse. Kottide piirkonnas täheldatud kaalu kontrollitakse eelnevalt salvestatud teabe põhjal, et tagada õige eseme kott, võimaldades kliendil jätkata ainult siis, kui täheldatud ja eeldatavad kaalud vastavad. [2]

Eri jaemüüjate kassaseadmed võivad kaardimaksmisel aktsepteerida erinevaid võimalusi: EFTPOS-i kaudu, deebet-/krediitkaarte, elektroonilisi toiduabikaarte, sularaha mündipesa kaudu, paberrahaskannerit ja kaupluses olevaid kinkekaarte (kui poes on kasutusel). Kui tekib probleeme või toodet ei leita on iseteeninduskassade alas, tuleb appi teenindaja. Enamasti on iseteeninduskassade juures ka traditsiooniline kassa, mida saab tõrgete korral kasutada. Iseteeninduskassade juures olev töötaja, kes abistab kliente vajaduse korral ja lubab müüa vanusepiiranguga tooteid, nagu ravimid, alkohol, noad ja tubakas.

Eelised[muuda | muuda lähteteksti]

Jaemüüja[muuda | muuda lähteteksti]

Jaemüüja hoiab kokku tööjõukulusid, soetades poodi iseteeninduskassad. Üks kassapidaja saab samal ajal tegeleda mitme iseteeninduskassaga, kui kliendil läheb abi vaja või on vaja teostada ostukontroll. Iseteeninduskassad on väiksemad kui traditsioonilised kassad, mis annab jaemüüjale poodi juurde vaba ruumi, mida on võimalik kasutada lisa kassade või riiulite paigutamiseks. [3]

Iseteeninduskassad ja mobiilsed iseteeninduslahendused annavad jaemüüjale ka võimaluse pakkuda kontaktivaba ostlemist.[4]

Klient[muuda | muuda lähteteksti]

Iseteeninduskassa kasutamine on enamjaolt kiirem kui traditsioonilise kassapidajaga kassa kasutamisega[viide?]. Iseteeninduskassa annab võimaluse ostelda poes kontaktivabalt või kui klient ei soovi suhelda klienditeenindajaga. [2]

Puudused[muuda | muuda lähteteksti]

Iseteeninduslahendused on populaarsust kogumas, kuid kõik kliendid ei saa iseseisva ostu sooritamisega hakkama. Võib tulla probleeme, kus ei leita õiget toodet või tootel võib esineda vale hind ja selle kliendid ei usalda iseteeninduslahendusi. Lisaks osad kliendid ei tunne ennast mugavalt skaneerides tooteid ise, vaid soovivad, et see tehakse nende eest ära.[2]

Iseteeninduskassad on varustatud enamasti tehnoloogiaga, mis kontrollib klienti varguste eest, kuid kahjuks on see üheks suurimaks puuduseks iseteeninduselahenduste puhul. Varguste vähendamiseks iseteeninduskassadega poodidel on suurem ülevaade poest kaamerate abiga. Üheks varguse variandiks on ka valede toodete ribakoodide skaneerimine. Kui poes võetakse kasutusele iseteeninduslahendus, peavad jaemüüjad arvestama varguste sagenemisega. Iseteeninduskassa annab suurema võimaluse kliendil varastada, sest tuntakse, et ei olla jälgimise all ning kuritarvitatakse usaldust.[5]

Kliendid ei usalda tehnoloogiat, vaid usuvad rohkem kassapidajat. Traditsioonilises kassas saab klient kohe suhelda kassapidajaga probleemide esinemisel ja kliendil on vähe võimalusi vigu teha. Usaldus mängib väga suurt rolli iseteeninduskassas, klient peab usaldama süsteemi. [6]

Toodete skaneerimine ostlemisel[muuda | muuda lähteteksti]

Toodete skaneerimine ostlemise ajal on alternatiiv skaneerimisele alles ostlemise lõpus iseteeninduskassas. Alustades ostlemist poes on võimalik võtta kliendikaardi alusel endale mobiilne skanner, mis tuleb ostlemise lõpus tagasi paigutada iseteeninduskassa juures asuvasse kohta, seejärel tuleb registreerida kliendikaart iseteeninduskassas ning maksta ostude eest.[7]

Tehnoloogiline loogika[muuda | muuda lähteteksti]

Täisiseteenindus[muuda | muuda lähteteksti]

Täisiseteeninduses tuleb skaneerida tooted ostlemise lõpus iseteeninduskassas. Alustades iseteeninduskassast skaneerimist tehakse majandustarkvaras uus dokument, sarnaselt traditsioonilises kassas. Seejärel lisatakse iga toote skaneerimisel ostukorvi ja küsitakse tarkvara käest toote infot. Kui toimub õnnestunud makse ostukorvi eest, siis lisatakse dokumendile makse ja salvestatakse dokument andmebaasi. Täisiseteenindus sooritab päringuid teenusele, mida peetase vahekihiks, mis oskab suhelda poes oleva tarkvaraga.[8]

Pultidega iseteenindus[muuda | muuda lähteteksti]

Pultidega iseteenindus sarnaneb täisiseteenindusele. Erinevus on selles, et dokumenti ei loo iseteeninduskassa, vaid laadib juba valmis dokumendi, mis on loodud pultide poolt. Pult sooritab päringuid samuti vahekihiks olevale teenusele, mis oskab suhelda poes oleva tarkvaraga. Tavaliselt on pultide lahendus kolmanda osapoole poolt.[8][9]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Self-chekout "Solving the Service Dilemma: The History of Automation in Grocery Stores" (vaadatud 14.01.2021).
  2. 2,0 2,1 2,2 Daniella Miletic (22. aprill 2008). "A new way to shop — check it out for yourself" (vaadatud 14.01.2021).
  3. Manfred Krafft; Murali K. Mantrala (17. detsember 2009). "Retailing in the 21st Century: Current and Future Trends" (vaadatud 14.01.2021).
  4. Linda Bustos (5. november 2020). "How mobile self-checkout can help retailers in a post-COVID world" (vaadatud 14.01.2021).
  5. Carter, Clare (31. jaanuar 2014). "Self-scan fail: Supermarkets lose billions as thieving customers help themselves" (vaadatud 14.01.2021).
  6. Teresa Fernandes (Märts 2017). "The effect of self-checkout quality on customer satisfaction and repatronage in a retail context" (vaadatud 14.01.2021).
  7. Zimmerman, Ann (18. mait 2011). "Check Out the Future of Shopping" (vaadatud 14.01.2021).
  8. 8,0 8,1 Bhaskar Nallapureddy, Samsung Paramita Das, NetApp Naveen Nagaraj, VMWare Sunder Parameswaran, NetApp Jure Zaninovich, Lam Research Poola S, Yahoo "Future of Self Checkout" (vaadatud 14.01.2021).
  9. NaviPartner (1. aprill 2019). "Three self-checkout solutions that create value for customers" (vaadatud 14.01.2021).