Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Komitee 2. osakond

Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Komitee 2. osakond

NSV Liidu ja Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Komitee embleem
Asutatud	1978
Tegevuse lõpetanud	1991
Peakorter	Tallinn
Asukoht	Pagari tänav 1
Tegevuspiirkond	Eesti NSV
Juhtkond	ENSV RJK esimees
Emaorganisatsioon	NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Komitee

Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Komitee 2. osakond oli Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Komitee ja NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee vastuluurega tegelenud struktuuriüksus, aastail 1978 kuni 1991.

Organisatsiooniliselt allus ENSV RJK 2. osakond Eesti NSV RJK, oma tegevuses aga oli operatiivalluvus NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Teisele peavalitsusele.

Juhid ja struktuur

• vanemleitnant Elmar Vertman (1954), Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Komitee 2. osakonna ülem;
  • major Ivan Kinarov ja alampolkovnik Ilja Ziterov, 2. osakonna ülema asetäitjad
• major Ivan Kinarov, Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Komitee 2. osakonna ülema kohatäitja
• N. F. Voronin (augustist 1954-), Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Komitee 2. osakonna ülem
• polkovnik Endel Miller (−–1979-), Eesti NSV MN j.a. Riikliku Julgeoleku Komitee 2. osakonna ülem;
• V.I.Gorbatšev (−1986/1987–), Eesti NSV MN j.a. Riikliku Julgeoleku Komitee 2. osakonna ülem;
  • Vjatšeslav Trapeznikov, 1978–1980, 2. osakonna ülema asetäitja;
  • Vladimir Västrik , 01.1982–02.1985, 2. osakonna ülema asetäitja;
• Arne Käsper (1991–1992)
  • Lemmik Lehtmets; –1991, 2. osakonna ülema asetäitja
  • Vladimir Palejev , 2. osakonna ülema asetäitja
• 2. osakonna ülema asetäitjad:
  • Endel Miller (–1954–)

• 1. jaoskond, jaoskonna ülem Vadim Jefremov (1984–1985), Lemmik Lehtmets
• 2. jaoskond
• 3. jaoskond
• 4. jaoskond, jaoskonna ülem Jefim Tšernjak
• 5. jaoskond
• 6. jaoskond
• 7. jaoskond, jaoskonna ülem Vladimir Västrik (10.1978–01.1982),Juri Lahtikov

jaoskonna ülem Boris Naboka , jaoskonna ülem (1975–1977) Vjatšeslav Trapeznikov, jaoskonna ülem 1985–1990 Oleg Tsõpun

Täpsed andmed Eesti NSV RJK 2. osakonna struktuurist puuduvad, kuid kopeeris NSVL RJK Teisele peavalitsus ülesehitust.

Organisatsioon

1941, ENSV RJRK

1941. aastal moodustatud Eesti NSV RJRKi 3. (vastuluure)osakond kontrollis välismaiseid luureteenistusi ja muuseas tegutses agaralt toimunud sakslaste ümberasumise (Umsiedlung) puhul, jälitades kõiki, kes olid avaldanud sellekohast soovi lahkuda Eestist.

• 3. (vastuluure)osakonna ülem riiklikku julgeoleku leitnant Nikolai Mihhailov, osakonnaülema asetäitjaks oli Venemaa eestlane (rahvuselt hant) Rudolf James(1897-1941)
  • 3. (vastuluure)osakonna 1. jaoskond, ülem riiklikku julgeoleku nooremleitnant Aleksandr Vasjukov (1915–1941);
  • 3. (vastuluure)osakonna 2. jaoskond, ülem riiklikku julgeoleku vanemleitnant Suhhanov;

1944–1946, ENSV RJRK

ENSV RJRK 2. osakond – võitlus nõukogudevastase elemendiga ja võõrluurete agentuuriga,

• ENSV RJRK 2. osakonna ülem: Boriss Nazarov (1902–1974) 1944–1946;
  • 2. osakonna ülema asetäitja: Viktor Tamm.
    • 2. osakonna 1. jaoskond
    • 2. osakonna 2. jaoskond – operatiivvolinik, vanemoperatiivvolinik (1956–12.1985) Jaan Männiste (sünd 14.03.1930 Eesti, Pärnu)
    • 2. osakonna 3. jaoskond
    • 2. osakonna 4. jaoskond
    • 2. osakonna 5. jaoskond, 1946. aastal reorganiseeriti ENSV RJM 4. osakonnaks "riiklike kurjategijate tagaotsimine",
    • 2. osakonna 6. jaoskond, 1945. aastal reorganiseeriti ENSV RJM B osakonnaks(operatiivtehnika kasutamine, daktüloskoopia- ja dokumendiekspertiisid, ja kuni 1950. aastani ka raadiomängude läbiviimisega välisluuretega
    • 2. osakonna 7. jaoskond
    • 2. osakonna 8. jaoskond, hiljem reorganiseeriti ENSV RJK operatiiv- ehk 7. osakonnaks
    • 2. osakonna 9. jaoskond

1946–1953, ENSV RJM

• Eduard Neelus, ENSV RJM 2. osakonna ülem;
• Gavriil Grigorjevitš Starinov, 1951–
  • Mihhail Filimonov, ENSV RJM 2. osakonna ülema asetäitja, mai 1948 – juuli 1950;
  • 2. osakonna jaoskonna ülem Vassili Beljajev (november 1946 – veebruar 1952)

Eesti NSV SMi 1. osakond

Eesti NSV Siseministeeriumi 1. osakond (vastuluure)

• vanemleitnant Elmar Vertman, osakonna ülem, 23. mai 1953 –;
  • Ilja Ziterov, osakonnaülema asetäitja, märtsist 1953 –;

Eesti NSV MN RJK 2. osakond

 Pikemalt artiklis Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuv Riikliku Julgeoleku Komitee

Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuva Riikliku Julgeoleku Komitee 2. osakond – tegeles nii tegelike kui ka kahtlustatavate välisluure agentide jälgimisega nii kodu- kui ka välismaal.

• Nikolai Voronin, osakonna ülem, 1954– ;
• Elmar Vertman, osakonna ülem;
  • 1. jaoskond
  • 2. jaoskond
  • 3. jaoskond
  • 4. jaoskond

Eesti NSV RJK 2. osakond

 Pikemalt artiklis Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Komitee

ENSV RJM vastuluuretegevus 1944–1953

• Ülo Jõgi, Toomas Hellat, Toomas Rüütmann.
• 1947. aastal sügisel põgenes kalalaev "Merituul" Rootsi, laeva meeskonnaliige Friedrich Põld oli varem olnud metsavend ja tuli viiekümnendatel Rootsi luureagendina Eestisse tagasi, kus ta Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi poolt tabati ja lasti maha.
• Vastuluureoperatsioon Eesti Vabastamise Komitee.

Vastuluureoperatsioonid SIS-i vastu

1949. aastal alustas Secret Intelligence Servicei Balti osakonna juht Alexander McKibbin ja Alfons Rebane, koos tema abide Väino Pärteli ja Ilmar Kaasiku Operatsioon Jungle 1, mille vastu alustas Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi osakonna 2-N 1951. aastal moodustatud Spetsiaalne Erijaoskond SEJ (SOO (Spetsialnoje Operativnoje Otdelenije), (ülem Elmar Vertman) vastuluureoperatsioon Lürssen-Si, mille käigus organiseeriti Eesti territooriumil metsavendadena esinevad MGB ohvitserid ning värvatud agendid ja hävitajaagendid kehastasid legendeeritud metsavendade organisatsiooni, kasutades fiktiivseid metsavennapunkreid ja sovetivastase vastupanu legendi ja topeltagentideks värvatud luureagente raadiomängudeks: Raadiomäng Universitet/Raadiomäng Berkut.

• 24. aprill 1951 saadeti läbi Läti Eestisse Kornelius Meier (SIS varjunimi Georg), kes hukkumise asjaolud on senini ebaselged;
• 29. september 1951 saadeti läbi Läti Eestisse Märt Männik (SIS varjunimi Otto, RJM varjunimi operatiivjälitusdokumentides Mart Pedak), kes kasutas NSV Liidu passi Oskar Kase nimele ja Leo Audova (SIS varjunimi Ants), kes kasutas NSV Liidu passe Kalju Metsa ja Kadaka nimele, kelle tabamiseks avati Agentuurtoimik Universitet;
  • Leo Audova vahistati 21. jaanuaril 1953, talle mõisteti surmanuhtlus sõjatribunalis Tallinnas ja hukati Moskvas Butõrka vanglas 15. juunil 1954;
  • Märt Männik vahistati 3. veebruaril 1953, hakkas tegema kaastööd RJK ning vabastati karistusest NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidiumi esimehe Kliment Vorošilovi erimäärusega;
• 1952. aasta kevadel heideti langevarjuga Eestisse ka Voldemar Kiik, kes ei kontakteerunud teadaoleva SIS luurevõrgustikuga ning naasis läbi NSV Liidu-Norra piiri.
• 20. aprill 1952 saadeti läbi Kuramaa Eestisse Eerik Hurma (SIS varjunimi Georg). Hurma vahistati 19. septembril 1952, talle mõisteti 19. märtsil 1953 surmanuhtlus sõjatribunalis Tallinnas ja hukati Moskvas Butõrka vanglas 14. juulil 1953;
• 12. septembril 1953 saadeti läbi Kuramaa Eestisse Nikolai Urm (Albert, Albert Saar)

Vastuluureoperatsioonid LKA vastu

• 6.–7. mail 1954 heideti lennukilt langevarjudega Eesti territooriumile LKA poolt ette valmistatud eesti päritolu Hans Toomla (LKA varjunimi Artur) ja Kaljo Kukk (LKA varjunimi Karl), eesmärgiga koguda infot tegelikkusest ja Nõukogude armee Eestis dislotseeruvatest sõjavägeosadest. Kukk peeti ENSV RJK 2. osakonna poolt kinni ja Toomla hukkus kinnipidamisel. Toomla ja Kukk kaasasid infokogumisse Robert Hamburgi (varjunimi Ats). Kaljo Kukk mõisteti Leningradi sõjaväeringkonna sõjatribunalis surma.

 Pikemalt artiklis Operatsioon Redsox

 Pikemalt artiklis Operatsioon AEROOT, Operatsioon AEBASIN

Tegevus siseriikliku vastupanuliikumise vastu

Eesti NSV riiklikud julgeolekuorganid tegelesid Eestis siseriikliku vastupanuliikumise hävitamisel kahel liinil: 1) aktiivse relvastatud vastupanu (metsavendluse) ja nende toetusbaasi likvideerimisel agentuuragentide ja operatiiv-tšekistlike sõjaliste operatsioonide teel ning 2) proaktiivse nõukogude võimule potentsiaalsete vastaste väljaselgitamise ning nende represseerimisega.

Proaktiivse vastupanuliikumise pärssimisel ja likvideerimisel kasutati julgeolekuorganite poolt aktiivselt Eesti NSV sise(julgeolekuorganite alluvuses olevaid kartoteeke ja operatiiv-tšekistlike allasutuste poolt pidevat võimalike "riiklikule julgeolekule ohtu kujutavate" isikute kohta kogutavat informatsiooni salajastelt kaastöötajatelt ja informaatoritelt.

1947. aastaks oli ENSV RJM välja töötanud NSV Liidu julgeolekuorganites välja kujunenud eeskirjadele "riigivastase tegevusega kompromiteerinud isikute" arvestussüsteemi, kuhu kanti 44 kategooriat isikute kohta, keda tuli lugeda kompromiteerituiks:

1) Eesti Poliitpolitsei kaastöötajad. 2) Eesti "Omavalitsuse" kaastöötajad. 3) 3. Eesti Piirivalvepataljoni koosseis. 4) "Omakaitse" liikmed. 5) Kindralkomissariaadi koosseis. 6) Julgeolekupolitsei koosseis ja SD. 7) Isikud, kes olid sakslaste poolt arreteeritud ja vanglast vabastatud. 8) Isikud, kes tegid okupatsiooniperioodil Julgeolekupolitseile Nõukogude kodanike kohta ettekandeid. 9) Eesti Julgeoleku Politseipataljoni desertöörid. 10) Sõjavangid. 11) Eesti "Omavalitsuse" Tehnikaasjade Direktooriumi juhtivtöötajad. 12) Isikud, kes on illegaalselt käinud Soomes ja Rootsis. 13) Okupatsioonivõimudele usaldusväärsed isikud. 14) Saksa armee juhtivkoosseis. 15) Niinimetatud "5. kolonni" bandiidid. 16) Punaarmee desertöörid. 17) "Eesti SS-leegioni sõprade ühingu" liikmed. 18) Saksamaalt Eestisse ümberasunud. 19) Isikud, kes on ületanud Nõukogude-Soome piiri ja Nõukogude vastuluure kaastöötajad, kes on viibinud Tallinna töö- ja kasvatuslaagris. 20) Sakslased – SS liikmed. 21) Antikommunistid. 22) Rootsi delegatsiooni liikmed, kes tegelesid rootslaste Eestist ümberasustamise küsimustega, ja teised kodanliku Eesti tegelased, kes on tegelenud Rootsis ja Soomes Eesti kodanliku valitsuse loomisega.

23) Saksa armee vabatahtlikud. 24) Kohtuorganite teenistujad Saksa okupatsiooni perioodil. 25) Okupatsiooniperioodi toimetajad, korrespondendid ja ajakirjanikud. 26) Saksa armee sõdurid – desertöörid. 27) Põgenikud. 28) Isikud, kes on hoidunud kõrvale mobilisatsioonist Punaarmeesse. 29) Isikud, kes olid ülesandega saadetud Nõukogude Liidust okupeeritud ENSV territooriumile ning kes andsid end vabatahtlikult üles kohalikele võimudele ja reetsid oma seltsimehi. 30) Isikud, kes on kuulunud mitmesugustesse fašistlikesse organisatsioonidesse. 31) Isikud, kes asusid okupatsiooniperioodil Eestist elama Saksamaale. 32) Provokaatorid. 33) Manukad ja tunnistajad läbiotsimiste juures. 34) Spioonid, agendid. 35) Ohvitserid ja reakoosseis, kes olid mobiliseeritud või avaldasid soovi astuda vabatahtlikult Eesti SS-leegioni. 36) Isikud, kes sõja algperioodil on tegelnud banditismiga Punaarmee vastu. 37) "Narva Idapataljoni" vabatahtlikud. 38) "Ühisabi" liikmed. 39) Linnade omavalitsustegelased. 40) Nõukogudevastase sisuga artiklite autorid. 41) Organisatsiooni "Eesti Noored" liikmed. 42) Organisatsiooni "Rahva Kasvatusbüroo" liikmed. 43) Langevarjurid. 44) Vanglateenistujad ja rida teisi poliitvärvinguga isikuid.",

Kirjandus

• Aruanded Riikliku Julgeoleku Komitee 4. osakonna tööst 1. IV 1954–1. V 1955. ja 1955. a. Tallinn, 1999.
• Aruanne Riikliku Julgeoleku Komitee 2. vastuluureosakonna tööst 1955.a. Tallinn, 1998
• Aruanded Riikliku Julgeoleku Komitee 2. ja 4. osakonna tööst 1956. a. Tallinn, 2000
• Aruanded Eesti NSV MN juures asuva RJK 2. ja 4. osakonna agentuur- ja operatiivtöö kohta 1957. aastal. Tallinn, 2002.
• Aruanded Riikliku Julgeoleku Komitee 2. ja 4. osakonna tööst 1958. aastal. ISBN 9985951034,Ilmumisaasta: 2005
• Hans Salm, "Luurekooli metskassid", ISBN: 9789985984307, 2008
• "Hirmus Ants. Bandiit, kangelane, legend", kirjastus: AJA LOOD, 2010, ISBN 9789949210688

Välislingid

• E s i t i s ENSV MN juures asuva Riikliku Julgeolekukomitee 4. osakonna töö tulemuste kohta ajavahemikul 1. IV 1954 – 1 .IV 1955
• A R U A N N E EESTI NSV MINISTRITE NÕUKOGU JUURES ASUVA RJK 4. OSAKONNA AGENTUUR– JA OPERATIIVTÖÖ KOHTA 1955. aastal
• A R U A N N E Eesti NSV MINISTRITE NÕUKOGU juures asuva RIIKLIKU JULGEOLEKU KOMITEE 2. VASTULUUREOSAKONNA TÖÖST 1955. aastal