Eesti Lennundusmuuseum

Allikas: Vikipeedia
Eesti Lennundusmuuseum linnulennult 2012. aastal
Politsei- ja Piirivalveameti lennusalga helikopter AgustaWestland AW139 esitluslennul. Eesti Lennupäevad 2016
Muuseumi sissepääs

Eesti Lennundusmuuseum (varem ka Tartu Lennundusmuuseum) on eraalgatusel loodud lennundusmuuseum Tartumaal Kastre vallas Lange külas, umbes 16 km Tartust lõuna pool. Muuseumi asutaja ja juht on Mati Meos.[1]

Lennundusmuuseum avati ametlikult 14. juunil 2002[2], kuigi tegutseti juba 1999. aasta detsembrist.[3]

Muuseumi haldab samanimeline sihtasutus.[4] Muuseumi väljaarendamisel on abi saadud EAS-ist ja Euroopa Liidu tugirahastusest. Abi on osutanud Kultuuriministeerium ja Kaitseministeerium, avalik sektor ja kohalikud ettevõtted.[5]

Muuseumil on oma lennuplats (450 m). Tugilennuväli on 4 km kaugusel asuv Tartu Ülenurme lennujaam ja lennuväli.

Suvisel perioodil (23. aprillist kuni novembrini) on muuseum avatud iga päev. Talvisel perioodil on muuseum külastajatele suletud.[6]

Muuseum korraldab Eesti Lennupäevi.

Osakonnad[muuda | muuda lähteteksti]

Muuseumi väliekspositsioon

Muuseumi struktuuris on 8 osakonda:

  • lennukikoopiamudelid
  • lennukid, helikopterid ja purilennukid
  • lennumootorid
  • merelennuvägi
  • lennujuhtimine (ATC), radarid
  • lennuväljad
  • õhuruumikaitse
  • atraktsioonid

Kollektsioon[muuda | muuda lähteteksti]

Antonov An-2

Muuseumi kolmekorruselises hoones on umbes 450 m² näitusepinda, kus on lennundusajaloos olulise 400 lennuki vähendatud mõõtkavas koopiamudelid. Välisväljakul on varikatuste all sõjalennukid, helikopterid, reisilennukid, mitmed väikelennukid, purilennukid, lennukimootorid, mitmesugused lennundusagregaadid, õhutõrjerelvad ja täiendavat lennundusega seotud atribuutikat. Samuti on muuseumis piloteerimis- ja langevarjuhüppe simulaatorid.[2]

Õppe-treeninglennukid[muuda | muuda lähteteksti]

Ülikerglennukid[muuda | muuda lähteteksti]

Hävituslennukid[muuda | muuda lähteteksti]

Saab 35 Draken
Harrier GR3

Hävitus-luurelennukid[muuda | muuda lähteteksti]

MiG-25 RPS esmaesitlus 2016. aasta Eesti Lennupäevade ajal

Hävitus-pommituslennukid[muuda | muuda lähteteksti]

Pommituslennukid[muuda | muuda lähteteksti]

Purilennukid[muuda | muuda lähteteksti]

Põllumajanduslennukid[muuda | muuda lähteteksti]

Reisilennukid[muuda | muuda lähteteksti]

Eesti Lennukompaniile kuulunud Tu-134A Lennundusmuuseumis
Let L-410

Helikopterid[muuda | muuda lähteteksti]

Kamov Ka-26

Õhutõrjerelvad[muuda | muuda lähteteksti]

Radarid[muuda | muuda lähteteksti]

  • Kaugjälgimisradar P-37
  • Jak-28PP radar
  • Draken-35 radar
  • Il-76 radar
  • Radari DRL-7SK antenn (pärit Tartu Ülenurme lennuväljalt)
  • Maandumisradar Tesla OPRL-4 (pärit Kuressaare lennuväljalt)
  • Täppislähenemisradar PN-671

Mootorid[muuda | muuda lähteteksti]

  • Jak-28PP reaktiivmootor
  • Il-76 reaktiivmootor
  • F-104 ASA Starfighter reaktiivmootor
  • Lansen 32 reaktiivmootor
  • MiG-25 reaktiivmootor
  • R44 kolbmootor (bokser)
  • Wilga 35 tähtmootor
  • An-2 tähtmootor
  • Väikelennuki kolbmootor (ridamootor)
  • Mi-2 turbiinmootor
  • S-75 õhutõrjeraketikompleksi kuuluva raketi mootor

Koopiamudelid[muuda | muuda lähteteksti]

Eesti Lennupäevad[muuda | muuda lähteteksti]

Lennuetendus. Eesti Lennupäevad 2016
 Pikemalt artiklis Eesti Lennupäevad

Alates 2006. aastast korraldatakse muuseumi territooriumil iga-aastaseid Eesti Lennupäevi, mis on Baltikumi suurim lennundusetendus.[6] 2016. aastal oli Lennupäevadel 13 000 pealtvaatajat.[7]

Tunnustus[muuda | muuda lähteteksti]

  • 2013 Aasta tegu Eesti lennunduses[8]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. "Kukul on külas Eesti Lennundusmuuseumi asutaja ja juht Mati Meos" Kukul külas, Kuku Raadio, 11. september 2011
  2. 2,0 2,1 Muuseumist Eesti Lennundusmuuseum
  3. About the museum Muuseumi ingliskeelne koduleht
  4. Eesti Lennumuuseum SA Inforegister
  5. Visioon Eesti Lennundusmuuseum
  6. 6,0 6,1 Eesti Lennundusmuuseum
  7. Aleksander Pihlak: "FOTOD: Lennupäevadel osales rekordarv inimesi" Delfi, 7. juuni 2016
  8. "Eesti Lennundusmuuseum pärjati lennunduse aasta teo tiitliga" Eesti Lennuakadeemia, 14. november 2013

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]