Mikojan-Gurevitš MiG-25
 MiG-25PU | |
| Tüüp | hävituslennuk |
|---|---|
| Tootja | Mikojan-Gurevitš |
| Riik | Nõukogude Liit |
| Esmalend | 6. märts 1964 |
| Võeti kasutusele | 1970 |
| Põhikasutajad |
 Nõukogude Liit |
| Muud kasutajad |
 India Alžeeria |
| Tootmisaastad | 1964–1984 |
| Toodanguarv | 1186 |
| Meeskond | 1 |
| Pikkus | 19,75 m |
| Tiivaulatus | 14,01 m |
| Tippkiirus | u 3000 km/h (Mach 2,83) |
| Lennukaugus | 1730 km |
Mikojan-Gurevitš MiG-25 (vene keeles Микоян и Гуревич МиГ-25; NATO koodnimega Foxbat) on Nõukogude Liidus Mikojan-Gurevitši konstrueerimisbüroos projekteeritud ühekohaline ülehelikiiruseline hävituslennuk.
1961. aastal hävituslennukit projekteerima asudes lähtuti eesmärgist, et MiG-25-ga oleks võimalik hävitada suurel kõrgusel mitmekordsel ülehelikiirusel lendavaid Ameerika Ühendriikide lennukeid, nagu Convair B-58 ja XB-70 Valkyrie. Lennuki esmalend toimus 1964. aastal. MiG-25 võeti Nõukogude Liidu lennuväes kasutusele 1970. aastal.
MiG-25 suurim horisontaalkiirus oli optimaalsel 17–22 km kõrgusel, mootorite täisvõimsusel 2,8 Machi (3000 km/h). Laugel laskumisel oleks lennuk arendanud kiirust ka 3 Machi, kuid seda ei võimaldanud kogu kandevkonstruktsiooni ja kütusepaakide ülekuumenemise oht.
Kiirusel 2,8 Machi kuumenesid lennuki kaks mootorit kuni 1000 C°, vaatamata kandevkonstruktsiooni kaitseks mootoreid katvatele hõbetatud reflektor- ja soojusisolatsiooni paneelidele, võis mootorite täisvõimsusel lennata mitte kauem kui 5 minutit. MiG-25 tavaline optimaalne lennukiirus suurel kõrgusel piirdus 2300–2500 km/h-ga, kuid sellisel kiirusel ei saanud MiG lennata üle 40 minuti.
1970. aastate alguses lendasid Siinai poolsaare kohal (mis toona oli Iisraeli kontrolli all) Egiptuses baseerunud Nõukogude MiG-25d tihti kiirusega üle 2,5 Machi. Märtsis 1971 lendas üks lennuk isegi kiirusega 3,2 Machi. Piloodil õnnestus maanduda, kuid nii kiire lennu tõttu kuumenesid lennuki mootorid üle ja neid polnud enam võimalik parandada.
MiG-25 ületas helikiiruse ainult mootorite järelpõlemisrežiimil.
Pärast seda kui Nõukogude Liidu sõjaväelendur Viktor Belenko põgenes 6. septembril 1976 MiG-25P-ga Hakodatesse Jaapanis, sai maailma avalikkus ülevaate MiG-25 tegelikust lennuvõimekusest, mis oli selle sündmuseni Läänemaailma asjatundjate ringkonnas üle hinnatud.
MiG-25-st on mitmeid modifikatsioone.
Lennu-tehnilised andmed
[muuda | muuda lähteteksti]- Meeskond: 1
- Pikkus: 19,75 m
- Tiivaulatus: 14,01 m
- Kõrgus: 6,10 m
- Tühimass: 20 000 kg
- Suurim stardimass: 36 720 kg
- Mootor: 2 × 101,1 kN, Tumanski R-15B-300 järelpõlemisega turboreaktiivmootorid
- Suurim kiirus: 3000 km/h (Mach 2,82) 13 000 m kõrgusel umbes 5 minuti jooksul
- Tegevusraadius: 1730 km
- Lennulagi: 22 000 – 24 000 m
- Relvastus: õhk-õhk tüüpi raketid
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]- MiG-25 Eesti Lennundusmuuseum