Mikojan-Gurevitš MiG-25
![]() MiG-25PU | |
Tüüp | hävituslennuk |
---|---|
Tootja | Mikojan-Gurevitš |
Riik | Nõukogude Liit |
Esmalend | 6. märts 1964 |
Võeti kasutusele | 1970 |
Põhikasutajad |
![]() |
Muud kasutajad |
![]() ![]() |
Tootmisaastad | 1964–1984 |
Toodanguarv | 1186 |
Meeskond | 1 |
Pikkus | 19,75 m |
Tiivaulatus | 14,01 m |
Tippkiirus | ca 3000 km/h (Mach 2,83) |
Lennukaugus | 1730 km |

Mikojan-Gurevitš MiG-25 (vene keeles Микоян и Гуревич МиГ-25; NATO koodnimega Foxbat) on Nõukogude Liidus Mikojan-Gurevitši konstrueerimisbüroos projekteeritud ühekohaline ülehelikiiruseline hävituslennuk.
1961. aastal hävituslennukit projekteerima asudes lähtuti eesmärgist, et MiG-25-ga oleks võimalik hävitada suurtes kõrgustes ülehelikiirusel lendavaid Ameerika Ühendriikide lennukeid, nagu Convair B-58 ja XB-70 Valkyrie. Lennuki esmalend toimus 1964. aastal. MiG-25 võeti Nõukogude Liidu lennuväes kasutusele 1970. aastal.
1971. aastal põgenes üks MiG-25 järjekordsel 25 000 meetri kõrgusel luurelennul okupeeritud Siinai poolsaare kohal kahe Iisraeli hävituslennuki F-4 Phantom eest 3,2-kordse helikiirusega (3470 km/h). Lennates kiiremini kui lubatud Mach 2,83, kuumenesid MiG-i mootorite turbiinid ülepöörete tõttu üle ning muutusid edaspidi kasutamiskõlbmatuks.
Ameerika Ühendriigid said esimest korda rohkem teada MiG-25 kohta 6. septembril 1976, kui Nõukogude Liidu piloot Viktor Belenko põgenes MiG-25Pga Hakodatesse Jaapanis.
Hiljem on arendatud mitmeid MiG-25 modifikatsioone.
Lennu-tehnilised andmed[muuda | muuda lähteteksti]
- Meeskond: 1
- Pikkus: 19,75 m
- Tiivaulatus: 14,01 m
- Kõrgus: 6,10 m
- Tühimass: 20 000 kg
- Suurim stardimass: 36 720 kg
- Mootor: 2 × 101,1 kN, Tumanski R-15B-300 järelpõlemisega turboreaktiivmootorid
- Suurim kiirus: 3000 km/h (Mach 2,82) 13 000 m kõrgusel ca 5 minuti jooksul
- Tegevusraadius: 1730 km
- Lennulagi: 22 000 m
- Relvastus: õhk-õhk tüüpi raketid
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]
- MiG-25 Eesti Lennundusmuuseum