Mikojan-Gurevitš MiG-25

MiG-25

MiG-25PU
Tüüp	hävituslennuk
Tootja	Mikojan-Gurevitš
Riik	Nõukogude Liit
Esmalend	6. märts 1964
Võeti kasutusele	1970
Põhikasutajad	Nõukogude Liit
Muud kasutajad	India Alžeeria
Tootmisaastad	1964–1984
Toodanguarv	1186
Meeskond	1
Pikkus	19,75 m
Tiivaulatus	14,01 m
Tippkiirus	ca 3000 km/h (Mach 2,83)
Lennukaugus	1730 km

MiG-25 RPS Eesti Lennundusmuuseumis

Mikojan-Gurevitš MiG-25 (vene keeles Микоян и Гуревич МиГ-25; NATO koodnimega Foxbat) on Nõukogude Liidus Mikojan-Gurevitši konstrueerimisbüroos projekteeritud ühekohaline ülehelikiiruseline hävituslennuk.

1961. aastal hävituslennukit projekteerima asudes lähtuti eesmärgist, et MiG-25-ga oleks võimalik hävitada suurtes kõrgustes ülehelikiirusel lendavaid Ameerika Ühendriikide lennukeid, nagu Convair B-58 ja XB-70 Valkyrie. Lennuki esmalend toimus 1964. aastal. MiG-25 võeti Nõukogude Liidu lennuväes kasutusele 1970. aastal.

1971. aastal põgenes üks MiG-25 järjekordsel 25 000 meetri kõrgusel luurelennul okupeeritud Siinai poolsaare kohal kahe Iisraeli hävituslennuki F-4 Phantom eest 3,2-kordse helikiirusega (3470 km/h). Lennates kiiremini kui lubatud Mach 2,83, kuumenesid MiG-i mootorite turbiinid ülepöörete tõttu üle ning muutusid edaspidi kasutamiskõlbmatuks.

Ameerika Ühendriigid said esimest korda rohkem teada MiG-25 kohta 6. septembril 1976, kui Nõukogude Liidu piloot Viktor Belenko põgenes MiG-25Pga Hakodatesse Jaapanis.

Hiljem on arendatud mitmeid MiG-25 modifikatsioone.

Lennu-tehnilised andmed

• Meeskond: 1
• Pikkus: 19,75 m
• Tiivaulatus: 14,01 m
• Kõrgus: 6,10 m
• Tühimass: 20 000 kg
• Suurim stardimass: 36 720 kg
• Mootor: 2 × 101,1 kN, Tumanski R-15B-300 järelpõlemisega turboreaktiivmootorid
• Suurim kiirus: 3000 km/h (Mach 2,82) 13 000 m kõrgusel ca 5 minuti jooksul
• Tegevusraadius: 1730 km
• Lennulagi: 22 000 m
• Relvastus: õhk-õhk tüüpi raketid

Välislingid

• MiG-25 Eesti Lennundusmuuseum