8,8 cm Flak 18/36/37

Allikas: Vikipeedia

8,8 cm Flak 18/36/37

Soome 8,8 cm Flak 37

8,8 cm Flak 36 tehnilised andmed
Suurtüki liik Õhutõrjekahur
Valmistajamaa Saksamaa
Väljalaskeaasta 1928
Kaliiber 88 mm
Raua pikkus 4,938
Mürsu algkiirus 820  m/s
Maks. laskekiirus 15-20 lasku/min
Tõstenurk -3° kuni +85°
Laskesektor 360°
Maksimaalne kaal 7497 kg

8,8 cm Flak 18, 36 ja 37 on õhutõrje- ja tankitõrjekahurid, mis olid kasutusel rasketes õhutõrjedivisjonide raskepatareides (Flak-Abteilung) ja hiljem ka tankitõrjedivisjonides (Pak-Abteilung).

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Kahur töötati välja 1928. aastal firma Krupp inseneride poolt, kes samal ajal töötasid Bofors´i relvatehases Rootsis, mis suurelt osalt kuulusid Saksa kapitalile. Kahuri eelkäijateks olid I maailmasõjas kasutatud 77 mm ja 88 mm õhutõrjekahurid Ballonenabwehrkanone. Õhutõrjekahurina olid relva taktikalis-tehnilised näitajad täiesti keskpärased. Kahur oli monteeritud neljahaarsele tornlafetile, mis tõsteti transpordiks kinnitatavaile esi- ja taga-veoteljele. Kahur võis tulistada ka otse ratastelt. Laadimine oli lihtsustatud tänu tankitõrjekahuritelgi kasutatavale isesulguvale-avanevale automaatlukule. Kui hülsi põhjarant puudutas urviku välisserval paiknevaid hoobasid, lõi pinges vedru luku kinni. Pärast lasku avanes lukk ise ja tühi hülss heideti välja. Kahuri veoks kasutati tavaliselt raskeid poollintvedukeid.

Seeriatootmine algas alles pärast Adolf Hitleri võimuletulekut. Esimesed tuleristsed tegi Flak 18 läbi Hispaania kodusõjas. Oma tõelist talenti tõestas relv võitluses maismaasihtmärkidega. Kahur osutus eriti õnnestunuks võitluses vaenlase tankidega ja tulepunktidega. Sestap hakati Flak 18´id juba varakult varustama ka panoraamsihikutega. Vajadusel sai relvast täita muuhulgas kaudtuleülesandeid. Sõja ajal omandas relv legendaarse universaalkahuri maine. Kahurit kutsuti isegi "imerelvaks" (Wunderwaffe). Flak 18 baasil töötati sõja jooksul välja erinevaid edasiarendusi, kuid põhilised ballistilised omadused jäid praktiliselt samaks. 8,8 cm Flak 36 omas töökojas vahetatavate sektsioon-osadega rauda ja uut kaherehviliste ratastega esi-veosilda. Õhutõrjekahurile 8,8 cm Flak 37 oli lisaks paigaldatud uus moodsam sihtimismehhanism ja sihik. Rasketele õhutõrjepatareidele edastati laskeandmed patarei juhtimispunkti arvestist (Kommandogerät) sidekaabli kaudu automaatselt.

Kahur modifitseeriti kasutamiseks ka rasketankil PzKpfw VI Tiger (8,8 cm KwK 36 L/56). 88 mm kahurist valmistati veel pikendatud rauaga (71 kaliibrit) versioone, mis erinesid Flak 18 "perekonnast" juba märgatavalt oma välimuse ja omaduste poolest. Kokku toodeti Saksamaal 88 mm kaliibriga Flak - kahureid sõja lõpuks umbes 14000 tk. Pärast sõda jäi kahur mõneks ajaks veel üksikute riikide nagu Jugoslaavia, Taani ja Soome relvastusse. Soomes oli sama kahuri modifitseeritud versioon veetava rannakaitsesuurtükina kasutusel 2002. aastani.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]