Saab 32 Lansen

Allikas: Vikipeedia
Saab 32 Lansen
Lansen 2.JPG
Saab 32 Kristianstad'i Lennushowl 2006. aastal

Tüüp ründelennuk, hävituslennuk
Tootja Saab
Riik Rootsi Rootsi
Tootmisaastad 1955–1960
Kogus 450
Meeskond 2

Saab 32 Lansen (lansen – 'piik') on kaheistmeline ründelennuk, mida Saab tootis ajavahemikul 19551960 Rootsi Õhujõudude tellimusel. Oma pika teenistuse jooksul on Saab 32 kasutatud hävitus-, luure- ja elektroonilise sõja lennukina ning sihtmärgi vedajana. Saab 32 Lansen oli üks varasemaid lennukeid, mille loomisel kasutati arvuteid, ja esimene Rootsi lennuk, mis ületas helikiiruse. Ühtlasi oli see viimane spetsiaalselt ründelennukiks ehitatud Rootsi lennuk.

Arendamine[muuda | muuda lähteteksti]

Saabi poole pöörduti 1948. aastal ettepanekuga töötada välja reaktiivmootoriga ründelennuk, et asendada vananevaid 1940. aastatest pärinevaid Rootsi Õhujõudude lennukeid: Saab B 18/S 18, J 21, J 21R/A 21R ja J 30. Kavandile pandi esialgu nimeks P1150.

Rootsi Õhujõudude nõudmised uuele lennukile olid kõrged: lennuk pidi suutma rünnata kõikjal Rootsi 2000 km rannajoone piires ühe tunni jooksul pärast õhkutõusu riigi keskosast. See pidi suutma lennata iga ilmaga, olgu päev või öö. Erilist tähelepanu pöörati elektroonika ja relvasüsteemide integreerimisele, mis on omane tänapäevase lahingulennuki konstruktsioonile. Tulevase lennuki relvastus pidi koosnema neljast 20 mm kahurist, rakettidest, pommidest ja/või uuest laevadevastasest raketist Rb 04, mida parajasti välja töötati.

Uus lennuk kasutas litsentsi alusel ehitatud Rolls-Royce Avon Seeria 100 mootorit. Nooljate tiibade disain oli loodud arvuti abil, mis teeb Saab 32 üheks esimestest lennukitest, mille konstrueerimisel on arvuti abi kasutatud. Et katsetada 35-kraadise nurga all plaanitud tiibu, katsetati 1:2 mõõdus tiibu Saab Safiri peal (tähis Saab 202 Safir). Lanseni esmalend toimus 3. novembril 1952. Pärast väikese koguse P1150 prototüüpide tootmist ja katsetamist algas seeriatootmine 1953. aastal, siis juba nime Saab J 32 Lansen (J tähendab "Jakt" ehk hävituslennuk). Treeningversioone ei toodetud, kuid osale Lansenitest paigaldati tagumise istme juurde algelised juhtimisseadmed.[1]

Kasutamine[muuda | muuda lähteteksti]

Saab 32 Kristianstad'i Lennushowl 2006. aastal.

Kui A 32A mudelid teenistusse võeti, siis vahetasid need välja viimased Saab B 18 kolbmootoriga pommitajad. Varsti pärast teenistusse võtmist, 25. oktoobril 1953 ületas J 32 järsul sööstlaskumisel kiirust Mach 1 ja ületas seega helikiirust. J 32 oli relvastatud nelja 30 mm ADEN kahuriga, A 32 aga nelja 20 mm Boforsi m/49 kahuri ja Rb 04C laevadevastase raketiga, mis olid ühed esimesed omataolised lääneriikides. Tavaliselt kandis Lansen kahte raketti, kuid oli võimeline kandma ka kolme. Lanseni peamine ülesanne oli kaitsta Rootsi pikka rannikut võimaliku Nõukogude invasiooni eest.

Üks A 32A võimalikke ülesandeid oleks olnud kanda tuuma- või keemiarelva. Rootsi kaalus 1950. ja 1960. aastatel tõsiselt tuumarelva väljatöötamist, kuid loobus neist plaanidest ilma ühtegi sellist relva valmistamata.[2]

A 32 oli ka viimane spetsiaalselt ründelennukiks ehitatud lennuk. Külma sõja ajal tõestas Lansen end stabiilse lennukina. Rootsi piloodid pidasid sellega lendamist meeldivaks kogemuseks. Kuigi aja jooksul vahetati enamik Saab 32-sid uuemate lennukite vastu välja, teenisid need edukalt 1990. aastateni. Kaks lennukit on endiselt teenistuses ja neid kasutatakse kõrgematest õhukihtidest õhuproovide võtmiseks. Proove võetakse teaduslikel eesmärkidel koostöös Rootsi Radiatsiooniohutusametiga (Strålsäkerhetsmyndigheten). Ühte lennukit kasutati 2010. aasta aprillis ja mais vulkaanilise tuha proovide kogumiseks.[3]

Versioonid[muuda | muuda lähteteksti]

Saab 32 Lansen
  • A 32A – ründe- ja laevadevastane lennuk. Aastatel 1955–1957[4] ehitati 287 seda tüüpi lennukit, kasutamine lõpetati 1978. aastal. Oli relvastatud nelja 20 mm Boforsi kahuriga (litsentsi alusel ehitatud Hispano-Suiza Mk V), mis paiknesid ninas. Võis kanda kahte Saab 304 raketti või juhitamatuid rakette.[1]
  • J 32B – kõikidesse ilmastikuoludesse sobiv hävitaja, mida kasutati ainult halva ilma korral või öösiti.[1] Aastatel 1958–1960 toodeti kaks prototüüpi ja 118 seerialennukit[4]. Kasutamine lõpetati 1973. aastal. Oli relvastatud nelja 30 mm ADEN kahuriga, Rb 24 rakettidega (litsentsi alusel toodetud AIM-9 Sidewinder) ja võis kanda radari poolt juhitavaid õhk-õhk tüüpi rakette või 75 mm juhitamatuid rakette. J 32 B kasutas võimsamat Svenska Flygmotor RM 6A (Rolls-Royce Avon Mk 47A) mootorit.
  • S 32C – spetsiaalne mere- ja fotoluurelennuk, mis konstrueeriti A 32A põhjal. Aastatel 1958–1959 ehitati 45 lennukit,[4] kasutamine lõpetati 1978. aastal. Olid varustatud suurendatud ulatusega PS-432/A radari ja nelja kaameraga: kahe SKa 17 ja kahe SKa 18-ga.
  • J 32D – mõeldud sihtmärgi vedamiseks. Kuus J 32B-d ehitati ümber,[4] kasutamine lõpetati 1997. aastal.[1]
  • J 32E – elektroonilise sõja jaoks mõeldud versioon, mida kasutati ka elektroonilise sõja treeninguteks. Neliteist J 32B-d ehitati ümber[4] ja lennuki kasutamine lõpetati 1997. aastal. Lennukid olid varustatud G 24 segajatega maa ja mereradarite segamiseks.[1]
  • J 32AD – päevase aja hävituslennuki versioon 1953. aastast. Oli mõeldud ajutiseks lahenduseks J 29 Tunnani ja J 35 Drakeni vahepeal. Lennuk oli kergem, ilma radarita ja relvastatud nelja 20 mm ja ühe 30 mm kahuriga ninas ning erinevate rakettidega. Mitte ühtegi ei ehitatud ja selle rolli täitmiseks osteti hoopis 120 Hawker Hunter hävitajat.[1]
  • J 32U – hävituslennuki kavand 1954. aastast (U tähendas utveckling – 'arendus'). Kava kohaselt oleks kasutatud võimsamat Rolls-Royce RA 19R mootorit ja parandatud tiibade konstruktsiooni. Oleks olnud parem kui J 32B.[1]

Kasutajad[muuda | muuda lähteteksti]

  • Flag of Sweden.svg Rootsi
    • Rootsi Õhujõud:
      • F 1 Hässlö
      • F 3 Malmslätt
      • F 4 Frösön
      • F 6 Karlsborg
      • F 7 Såtenäs
      • F 11 Nyköping
      • F 12 Kalmar
      • F 13 Norrköping
      • F 14 Halmstad
      • F 15 Söderhamn
      • F 16 Uppsala
      • F 17 Kallinge
      • F 21 Luleå

Tehnilised andmed (J 32B)[muuda | muuda lähteteksti]

Andmed on võetud raamatust "The Great Book of Fighters":[5]

Saab J 32 Lansen
  • Meeskond: 2
  • Pikkus: 14,94 m
  • Tiivaulatus: 13 m
  • Kõrgus: 4,65 m
  • Tiivapindala: 37,4 m2
  • Tühimass: 7500 kg
  • Maksimaalne stardimass: 13 500 kg
  • Mootor:Svenska Flygmotor RM 6A järelpõletiga reaktiivmootor (47 kN)/ järelpõletiga 65,3 kN
  • Kiirus: 1200 km/h
  • Lennulagi: 15 000 m
  • Lennukaugus: 2000 km
  • Tõusu kiirus: 100 m/s

Relvastus[muuda | muuda lähteteksti]

  • 4X 30 mm ADEN kahur
  • 4X Rb 24 õhk-õhk tüüpi raketid
  • 4X 75 mm õhk-õhk tüüpi rakettide patareid

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Võrreldavad lennukid[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 1,5 1,6 Urban Fredriksson. "SAAB 32 Lansen - an overview". 16. mai 2006. Kasutatud 17.01.2011. Inglise k..
  2. Agrell, Svenska Förintelsevapen:..
  3. Marie Alpman. "Askprovtagning görs med Lansen". NyTeknik, 5. mai 2010. Rootsi. Kasutatud 17.01.2010. Rootsi k..
  4. 4,0 4,1 4,2 4,3 4,4 Forsgren 2010, lk. 68–69.
  5. Green The Great Book of Fighters

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • Agrell, Wilhelm. Svenska Förintelsevapen: Utvecklingen av Kemiska och Nukleära Stridsmedel 1928-1970, Lund, Sweden: Historiska Media, 2002. ISBN 91-89442-49-0
  • Erichs, Rolph et al. The Saab-Scania Story. Stockholm: Streiffert & Co., 1988. ISBN 91-7886-014-8.
  • Forsgren, Jan. Database:SAAB 32 Lansen. Aeroplane, November 2010, Vol 38 No. 11, Issue 451. lk. 64–74.
  • Taylor, John W.R. Saab 32 Lansen (Lance). Combat Aircraft of the World from 1909 to the present. New York: G.P. Putnam's Sons, 1969. ISBN 0-425-03633-2.
  • This Happens in the Swedish Air Force (brošüür). Stockholm: Information Department of the Air Staff, Flygstabens informationsavdelning, Swedish Air Force, 1983.
  • Green, William and Gordon Swanborough. The Great Book of Fighters. St. Paul, Minnesota: MBI Publishing, 2001. ISBN 0-7603-1194-3.