Saab 35 Draken

Allikas: Vikipeedia
Saab 35 Draken
Saab TF-35 Draken, Denmark - Air Force AN1283367.jpg
Taani õhujõudude kaheistmeline
Saab TF-35 Draken
Tüüp hävituslennuk
Tootja Saab
Riik Rootsi Rootsi
Tootmisaastad esmalend 25. oktoober 1955
Kogus 644
Meeskond 1

Saab J 35 Draken (eesti keeles 'draakon') või Saab 35 on Rootsi ülehelikiiruseline hävituslennuk, mis loodi lennukiehitusfirmas Saab, valmistati ajavahemikus 19551974. Lennuk loodi asendamaks Saab J 29 Tunnan ning (J 32B) Saab Lansen hävituslennukeid.

Seoses külma sõja arenguga maailmas vajasid Rootsi õhujõud kiiret ja suure tõusukiirusega püüdurhävitajat, millega oleks võimalik kiiresti tõusta kõrgel lendavate pommituslennukite kõrgusele ja samas ka edukalt võidelda vaenulike hävituslennukitega.

Saab J 35 Draken oli Lääne-Euroopas oma aja esimene täielikult ülehelikiiruseline hävituslennuk, mis oli arvestatud õhku tõusma ning maanduma väikeste lennubaaside lennuväljadel või avalikel maanteedel.

Arendustöö[muuda | muuda lähteteksti]

Austria Saab 35

Alanud reaktiivlennukite ajastul nähti Rootsis ette vajadust ülehelikiiruselise hävituslennuki järgi, millega saaks edukalt võidelda nii suurtel kõrgustel lendavate pommitajate kui ka hävituslennukitega. Samal ajal kaaluti ka USA Õhujõudude (USAF) püüdurhävita F-104 Starfighter ostmist, kuid hilisemas Saabi Draken hankimise kasuks otsustamisel arvestati just Rootsi kaitsevajaduste kohalikke olusid. Muuhulgas pidi uut hävituslennukit olema võimalik kasutada väikestel sõjaaja lennuväljadel, mille võrgustik moodustus tugevdatud teekattega maanteelõikudest. Lennuki tankimine ja uue laskemoonaga varustamine pidi toimuma mitte üle kümne minuti, seda pidid suutma teha ka vastava väljaõppega ajateenijad. Rootsi Kaitseressurside Administratsioon esitas Saabile 1949. aasta septembris tellimuse püüdurlennuki väljatöötamiseks ning Saab alustaski tööd samal aastal.

Drakeni tiib oli plaanvaates kaksik-deltatiib. 80° nurgakraadi noolsusega deltatiiva eesmine osa oli soodne ülehelikiirusel lendamiseks, deltatiiva tagumine osa 60° nurgakraadi noolsusega andis lennukile head omadused väikestel maandumiskiirustel. Mootoriks oli litsentsi alusel valmistatud Rolls-Royce Avon 200/300 kahekontuurne reaktiivmootor Svenska Flygmotor RM 6B/C (peale mitmeid ühinemisi on Svenska Flygmotor tänapäeval ümbernimetatud Volvo Aero'ks). Lennuki kere ninaosa all paiknes avariiolukorras väljanihkuv õhuvoolus pöörlev turbiin varuelektrigeneraatori ja hüdraulikapumba käitamiseks, keres paiknes ka mootori autonoomne varukäiviti (starter). Lühikestel maandumisradadel maandumiseks oli lennuki tagaosast väljapaiskuv pidurduslangevari.

Drakeni topeltdeltatiib oli omal ajal nii uuenduslik, et selle testimiseks ehitati kõigepealt väiksemas mõõtkavas lennuk Saab 210, hüüdnimega "Lilldraken" (Pisilohe). Saab 210 esmalend toimus 21. jaanuaril 1952. aastal, pärast edukaid katseid ehitati täismõõdus Drakeni prototüüp. Täismõõdus prototüübi mootoril puudus järelpõlemiskamber, lennuki esmalend tehti 25. oktoobril 1955. aastal. Prototüübi järglane, teine Draken ületas esmalennul mootori täisforssaasiga tõusul mitteametlikult helikiiruse.

Kasutamine[muuda | muuda lähteteksti]

Saab J 35A-d rivis. Esimene lennuk on vanem, lühema kerega (taga puudub forssaasikambri osa)
Austria õhujõudude Draken

Kuigi algselt polnud Draken mõeldud hävituslennukite vastaseks tegevuseks, osutus see hea manööverdusvõime tõttu edukaks ka selles rollis. Piloteerimisvea tõttu pöörisesse sattunud Drakeni saatus lõppes sageli fataalse tagajärjega. Lennuk võeti Rootsi Õhujõududes relvastusse 1960. aastatel ja kokku ehitati 644 Drakenit 6-s erinevas modifikatsioonis. Lisaks Rootsile, müüdi seda lennukit ka Austria-, Soome ja Taani Õhujõududele. Draken J 35F viimane modifikatsioon lendas Rootsi õhujõududes 1990. aastateni, mil selle vahetasid välja Saab Gripenid.

Kasutusaja jooksul täiustati Drakenit korduvalt, viimaseks modifikatsiooniks jäi 1980. aastate lõpus valminud J 35J. J 35J oli Drakenite lennukõlblikuse pikendamise programm (kuigi enamus Drakeneid oli selleks ajaks Saab 37 Viggenitega asendatud), sest Gripenite arendus venis. Selle programmi järgi oleks Drakenid hoitud kasutuses kuni 2000. aastateni, kuid eelarvekärbete ja suurte ülalpidamiskulude tõttu loobuti nendega lendamisest juba varem, 1998. aastal, kuigi mõned lennukid on jäänud kasutusele militaar- ja tsiviilotstarbel. Draken lennukeid ostsid ka Soome ja Taani. Austria ostis 1985. aastal 24 Saabi tehastes hooldatud ja tugevdatud J 35D lennukit, mis said tüübitunnuseks J 35Ö.

Kõik Drakenid on püüdurhävitajad ja nende võimekus maa sihtmärke rünnata on piiratud. Erandiks on Taani lennukid, millel on suuremad kütusepaagid, lisaks püloonidel välimised kütusepaagid ja raketid AGM-12 Bullpup. Taani hävituslennukid, mille viimasteks lendudeks jäi 1993. aasta, olid kõige suurema lennukaaluga.

Soome paigaldas 1990. aastatel oma J-35XS lennukitele uuema avioonika, navigatsiooni/rünnakusüsteemid ning uuemad elektroonilise vastutegevuse seadmed, 2000 aastal loobuti lõplikult Drakenitel lendamisest.

Austria oli viimane riik, kus Drakeneid olid veel relvastuses. Nad ostsid uuendatud varustusega J 35D lennukid, mis olid viimased kahe sisemise kahuriga Austria Õhujõudude lennukid. Õhk-õhk tüüpi rakettid oli vastavalt 1955. aastal sõlmitud lepingutele keelatud. Lepingutest loobuti 1993. aastal õhuruumi rikkumiste tõttu, mis tulenesid lõunapiiril asuva Jugoslaavia sisekonfliktist ja hangiti AIM-9 Sidewinder rakette. Austria asendas Drakenid 2005. aastal Šveitsi Tiger II lennukitega, kuni oodati uute tellitud Eurofighter Typhoon hävituslennukite saamist.

Ameerika Ühendriikide Katselendurite koolile kuulub kuus varem Taanis kasutuses olnud Drakenit. Need paiknevad Mojave kosmosebaasis.

Draken modifikatsioonid[muuda | muuda lähteteksti]

Katselennukid[muuda | muuda lähteteksti]

  • Saab 210 – Tuntud ka kui Lilldraken, on vähendatud mõõtmetega eksperimentaallennuk, mis tehti topeltdeltatiiva katsetamiseks.

Drakenid[muuda | muuda lähteteksti]

  • J 35A – Hävituslennuk. Aastatel 1959-1961 ehitati 90 lennukit. Peale 66. lennukit lisati sabaossa forssaasikamber, mis andis vajadusel mootori suurema tõukejõu. Seetõttu tuli lisada ka sissetõmmatav tagumine ratas. Lennuki kaks versiooni olid hüüdnimedega Adam kort (Adam lühike) ja Adam lång (Adam pikk).
  • J 35B – Hävituslennuk. Aastatel 1962-1963 ehitati 73 lennukit. Sellel versioonil olid tõhusam radar ja sihikud ning see oli täielikult integreeritud Rootsi STRIL 60 süsteemi (sihitus- ja õhuruumi jälgimissüsteem).
  • SK 35C – 25 lühema kerega J 35A-d ehitati ümber kaheistmelisteks treeninglennukiteks. Minimaalsed muudatused tähendasid, et lennukit sai vajadusel kergesti hävituslennukiks tagasi muuta. Treeningversioonil puudus relvastus.
  • J 35D – Hävituslennuk. Aastatel 1963-1964 ehitati 120 lennukit. Sellel lennukil oli uus ja võimsam Rols-Royce Avon 300 (RM 6C) mootor, mis andis järelpõlemisel tõukejõu kuni 77,3 kN. See oli kõige kiirem Drakeni modifikatsioon ja viimane, millel oli kaks kahurit.
  • S 35E – ehitati 60 luurelennukit. Eemaldatud radari ja relvastuse asemele paigaldati mitu kaamerat. Kuigi relvastus puudus, oli lennukile paigaldatud elektroonilise vastutegevusesüsteem. Selleks ehitati 28 J 35D ümber.
  • J 35F – Hävituslennuk. Aastatel 1965-1972 ehitati 230 lennukit. Lennukil olid paremad seadmed, näiteks integreeriutd radar, sihikud ja raketisüsteem. Relvastus koosnes peamiselt IR ja SARH tüüpi AIM-4 Falcon rakettidest, mida algselt plaaniti kasutada J 35D -l, eemaldatud oli üks kahur, et elektroonilistele seadmetele täiendavalt ruumi teha.
    • J 35F2 – J 35F lennukid, millel oli Hughesi Lennukikompanii N71 infrapunasensorid. Muudatus tehti alates lennukitest kerenumbriga 35501.
  • J 35J – Rootsi valitsus otsustas 1985. aastal modifitseerida 54 J 35F2-e J 35J tasemele. Aastal 1987 telliti veel 12 modifitseertud lennukit. Moderniseerimine toimus aastatel 1987 kuni 1991, eesmärgiks oli pikendada lennuki lennukõlblikust, lisades elektroonikat, moderniseeriti kahurit ja suurendati kütusepaakide mahutavust. Viimane J 35J lendas 1999. aastal.
  • Saab 35H – Kavandatud eksportversioon Šveitsi jaoks. Ühtegi ei müüdud.
  • Saab 35XD – Eksportversiooni Taani jaoks modifitseeriti oluliselt, et lennukit saaks maapealsete sihtmärkide ründamiseks kasutada.
    • F-35 – üheistmeline ründelennuk
    • TF-35 – kaheistmeline treeninglennuk
    • RF-35 – luurelennuk.
  • Saab 35XS – Hävituslennuk Soome Õhujõudude jaoks. Osad valmistati Saabi tehases ja komplekteeriti Soomes Valmeti tehases litsentsi alusel.
  • Saab 35BS – Kasutatud J 35B-d, müüdi Soomele.
  • Saab 35FS – Kasutatud J 35F-id, müüdi Soomele.
  • Saab 35CS – Kasutatud SK 35C-d, müüdi Soomele.
  • Saab 35Ö – Saab ostis 1980. aastate keskel Rootsi õhujõududelt 24 J 35D-d tagasi ja muutis need J 35Ö tasemele (inglise keelses kirjanduses kasutatakse ka tähist J 35OE). Müüdi hiljem Austriasse.

Uuendusettepanekud[muuda | muuda lähteteksti]

Enne otsust alustada JAS 39 Gripeni arendamist 1970. aastate lõpus alustati ulatuslike uuringutega AJ 35 Drakeni moderniseerimiseks S 35E ja J 35F tasemele. Eesmärk oli anda lennukitele ründelennuki funktsioonid, kuni otsitakse asendust AJ 37 Viggenitele.

  • 35 MOD Level 4 – Kogu programmi ambitsioonikam modifikatsioon. Lennukile plaaniti uus tiib ja lisada ka kanard-tiib, et suurendada maksimaalse stardimassi 15 000 kg-ni, lisakohti relvadele, võimalust kasutada RBS 15 rakette,.
  • 35 MOD Level 1b– Enamus neid uuendusi kasutati ära J 35J-i ehitamisel.

Kokku valmis 644 Drakenit.

Kasutajad[muuda | muuda lähteteksti]

Endised Saab 35 Drakeni kasutajad on märgitud punasega

Drakenite sõjaline kasutamine lõpetati 2005. aastal, kuid mitmed lennukid on kasutusel tsiviilkäibes, seda enamasti USA-s.

  • Flag of Austria.svg Austria
    • Austria Õhujõud – 24 lennukit
      • Fliegerregiment 2
        • Staffel 1
        • Staffel 2
  • Flag of Sweden.svg Rootsi
    • Rootsi Õhujõud
      • F 1 Hässlö
      • F 3 Malmslätt
      • F 4 Frösön
      • F 10 Ängelholm
      • F 11 Nyköping
      • F 12 Kalmar
      • F 13 Norrköping
      • F 16 Uppsala
      • F 17 Kallinge
      • F 18 Tullinge
      • F 21 Luleå
  • Flag of Finland.svg Soome
    • Soome Õhujõud – 50 lennukit
      • HävLLv 11
      • HävLLv 21
  • Flag of Denmark.svg Taani
    • Kuninglikud Taani Õhujõud – 51 lennukit
      • Eskadrille 725
      • Eskadrille 729
  • Flag of the United States.svg USA
    • National Test Pilot School – 6 lennukit

Tehnilised andmed (J 35F)[muuda | muuda lähteteksti]

Andmed võetud raamatust "The Great Book of Fighters":[1]

Saab J 32 Lansen
  • Meeskond: 1
  • Pikkus: 15,34 m
  • Tiivaulatus: 9,42 m
  • Kõrgus: 3,89 m
  • Tiivapindala: 49,22 m2
  • Tühimass: 7865 kg
  • Maksimaalne stardimass: 16 000 kg
  • Mootor:Volvo Flygmotor RM 6C järelpõlemiskambriga reaktiivmootor (56,5 kN)/ 78,4 kN.
  • Kiirus: Mach 2+, 2120 km/h
  • Lennulagi: 20 000 m
  • Lennukaugus: 3250 km
  • Tõusukiirus: 175 m/s

Relvastus[muuda | muuda lähteteksti]

  • 1X 30 mm M-55 ADEN kahur 100 mürsuga (2X 30 mm M-55 ADEN kahur 90 mürsuga kummagi jaoks varasematel lennukitel)
  • Tiivaalused kinnituspüloonid: Väliste kütusepaakide või laskemoona jaoks, max 2900 kg:
    • Rb 24, Rb 27 ja Rb 28 õhk-õhk tüüpi raketid
    • 2X 75 mm õhk-õhk tüüpi raketide patareid keres või 12X 135 mm raketid kuuel tiivaalusel püloonil
    • Erineva raskusega pommid.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Seotud projektid[muuda | muuda lähteteksti]

Sarnased lennukid[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Green, William and Gordon Swanborough. The Great Book of Fighters. St. Paul, Minnesota: MBI Publishing, 2001. ISBN 0-7603-1194-3.

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • Dorr, Robert F., René J. Francillon and Jay Miller. Saab J35 Draken (Aerofax Minigraph no. 12). Arlington, TX: Aerofax Inc., 1987. ISBN 0-942548-17-5.
  • Erichs, Rolph et al. The Saab-Scania Story. Stockholm: Streiffert & Co., 1988. ISBN 91-7886-014-8.
  • Jørgensen, Jan. Saab 35 Draken: Scandinavian "Cold War" Warrior. Shrewsbury, UK: Airlife Publishing Ltd., 1997. ISBN 1-853107-29-8.
  • Laukkanen, Jyrki. Saab 35 Draken in Finnish Air Force (Suomen Ilmavoimien lentokoneet, osa 3)(soome k.).
  • Peacock, Lindsay. "Saab Draken Variant Briefing". World Air Power Journal, Volume 17 Summer 1994. London:Aerospace Publishing. ISBN 1-874023-43-3. ISSN 0959-7050. lk. 116–135.
  • Taylor, John W.R. "Saab 35 Draken." Combat Aircraft of the World from 1909 to the present. New York: G.P. Putnam's Sons, 1969. ISBN 0-425-03633-2.
  • This Happens in the Swedish Air Force (brošüür). Stockholm: Information Department of the Air Staff, Flygstabens informationsavdelning, Swedish Air Force, 1983.
  • Widfeldt, Bo. Draken. Inbunden, Sweden: Air Historic Research AB U.B., 1995. ISBN 91-971605-4-7.