Lennukimootor

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

Lennukimootor on jõuallikas, mis koos tiibade abiga tekitab lendamiseks vajamineva tõstejõu. Tänapäeval enim kasutusel olevad lennukimootorid on kolb- ja turbiinmootorid. Mõnel juhul kasutatakse jõuallikana ka rakett- või elektrimootoreid.[1][2][3][4]

Turbiinmootorid[muuda | muuda lähteteksti]

Kommertslennunduses on enim kasutusel turbiinmootorid, millel on neli alamkategooriat: turboreaktiiv-, turbopropeller-, turbovõll- ja turboventilaatormootor. Enim leiab kasutust turboventilaatormootor, mis kombineerib hea efektiivsuse ja jõudluse. Turbiinmootori tööpõhimõte on järgmine: mootor imeb labamasina süsteemi abil õhu sisse, mille kompressor rõhustab. Edasi liigub rõhustatud õhk põlemiskambrisse. Järgnevalt lisatakse kambrisse kütus, mis süüdatakse. Osa mootorisse tulevast õhust liigub ka põlemiskambriväliselt mootorist läbi. See jahutab süsteemi ja mootorist väljuvat gaasi, mis tagab töökindlama mehhanismi.[1][4]

Kolbmootorid[muuda | muuda lähteteksti]

Kolbmootoriga lennukid olid laialt kasutusel teises maailmasõjas. Tänapäeval võib kolbmootoreid leida vaid väikestel õhusõidukitel, sest tehnoloogia arengu tõttu ei ole suurtel lennukitel see mootoritüüp majanduslikult kasulik.[5]

Elektri- ja rakettmootorid[muuda | muuda lähteteksti]

Elektrimootorid on laialt kasutusel mehitamata õhusõidukitel ehk UAV-del (inglise unmanned aerial vehicle). Sarnaselt rakette kasutavate lennukitega on need õhuliiklusvahendid levinud militaarvaldkonnas. Rakettmootoreid on kasutatud üksikutel kordadel ja tegemist on olnud katsetustega.[2][3]

Lennukikütus[muuda | muuda lähteteksti]

Peamiselt on kasutusel neli eri tüüpi lennukikütust: reaktiivkütus (JET A-1), kerosiinkütusesegu (JET B), Avgas ja biokerosiinkütus. Reaktiivkütust kasutatakse kommertslennuki turbiinmootorites. Kerosiinkütusesegu on kasutusel militaarlennukitel. Avgasi kütust kasutavad kolbmootorid. Biokerosiin on uudne lennukikütus, mis on alles katsetamisjärgus. Tegemist on biokütuse ja kerosiini seguga.[6]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 Landis, F. "Gas-turbine engine". 1999. Vaadatud 23.03.2021.
  2. 2,0 2,1 Plane & Pilot. "Plane facts: Rocket Planes". 2020. Vaadatud 25.03.2021.
  3. 3,0 3,1 Guilmartin, J. "Unmanned aerial vehicle". 2009. Vaadatud 24.03.2021.
  4. 4,0 4,1 Gonzalez, C. "What’s the Difference Between Turbine Engines?". 2016. Vaadatud 23.03.2021.
  5. Skybrary. "Piston Engine". 2013. Vaadatud 23.03.2021.
  6. Skytanking. "Aviation Fuels: Jet Fuel, Aviation Gasoline (Avgas), Jet B, Biokerosene". 2015. Vaadatud 25.03.2021.