Victor Neggo

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Alexander Victor Woldemar Neggo (ka Viktor Neggo; 24. detsember 1890 Kuressaare vald, Saaremaa15. juuni 1942 Ussollag, Solikamsk, Molotovi oblast) oli Eesti poliitik, pedagoog ja haridustegelane.

Haridus[muuda | muuda lähteteksti]

Koolihariduse omandamine algas tal õpingutega kodus, jätkus Kuressaares M. Eisenschmidti eraalgkoolis ning sealses kroonugümnaasiumis, mille lõpetas 1910. aastal. Seejärel õppis Peterburi ülikooli füüsika-matemaatika teaduskonnas.[1]

Elukäik[muuda | muuda lähteteksti]

Töötas õppejõuna Kuressaares, Tartus, Tallinnas, sõjakoolis, Narvas ja Valgas. Oli Noorte Kotkaste üks ellukutsujatest ja esimene peastaabi ülem. Neggo oli ka Tallinna omakaitse salgaülem. Võttis osa iseseisvusmanifesti väljakuulutamise eeltöödest ja põrandaalusest organiseerimistööst Saksa okupatsiooni ajal. Oli chargé d'affaires ja konsul Pihkvas Vene Loode valitsuse juures ja välisministeeriumi sekretariaadis konsulaar- ning passiosakonna juhataja kohusetäitja ning Berliini Eesti peakonsulaadi sekretär. Võttis osa Kaitseliidu tegevusest alates selle loomisest, olles mitmete malevate propagandapealik ja vanem.[1]

1917. aastal valiti ta Saaremaalt Radikaal-Sotsialistliku Partei (hilisema Tööerakonna) kandidaadina Eesti Maanõukokku. Hiljem läks ta üle Maaliitu.[2] 1919. aasta jaanuarist kuni augustini töötas ta Saare maakonna komissarina, ülesandega kontrollida seaduste ning Eesti Ajutise Valitsuse määruste ja korralduste täitmist kohalike ametiasutuste poolt.[3] Neggo ametiajal toimus Saaremaa mäss (juhtis selle likvideerimist[1]), mille kohta ta hiljem mitmeid kirjutisi avaldas.[4]

Oli 1932–1934 Valga Ühisgümnaasiumi ja 1934–1940 Tartu Poeglaste Gümnaasiumi direktor.[5]

Surmaotsus, hukati.

Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]

Tema abikaasa oli Lucia Neggo, kes oli tegev mitmetes nais- ja noorsooorganisatsioonides (oli nt Valgas kodutütarde ringkonnavanem, kuulus kodutütarde organisatsiooni ja naiskodukaitsesse). Victor Neggol oli kaks poega ja kaks tütart.[1])

Tunnustused[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 "Viktor ja Lucia Neggo hõbepulm". Postimees (1886–1944), 22.07.1939. Vaadatud 26.07.2019.
  2. Piret Hiie (2010). 1919. aasta mäss Muhu- ja Saaremaal. Saaremaa Muuseumi toimetised. 6. Kuressaare, lk 47
  3. Hiie 2010, lk 45
  4. Hiie 2010, lk 8
  5. http://www.ra.ee/dgs/browser.php?tid=68&iid=110700257154&img=era0031_002_0000294_00703_t.jpg&tbn=1&pgn=36&prc=30&ctr=0&dgr=0&lst=2&hash=5260ad8eddfc21610b04293ceb6fe21c

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]