Adolf von Seckendorff

Allikas: Vikipeedia

Adolf von Seckendorff (saksa keeles Freiherr Franz Adolf von Seckendorff; 17. märts 1857 Gera8. mai 1941) oli vabahärra, Preisimaa jalaväekindral.

Tema vanemad olid Evan von Seckendorff ja Pauline von Flemming. Tema vend oli jalaväekindral Gustav von Seckendorff.

Esimese maailmasõja ajal oli ta Eestimaa okupatsiooni ajal Saksa Keisririigi poolt järel Saksa Põhjakorpuse juhataja, samas ka algul Saaremaa, seejärel Eestimaa sõjakubernerina Saksa okupatsioonivõimu kõrgeim esindaja Eestis.

Esimene maailmasõda[muuda | muuda lähteteksti]

Eesti sõjakomandandina 1918. aastal[muuda | muuda lähteteksti]

22. veebruaril okupeerisid Saksa väed Valga, 24. veebruaril Tartu, Jõgeva ja 25. veebruaril Pärnu, Viljandi ja Tallinna. Kuberner Seckendorff andis teada:

"Korratuste aeg on möödas. Nüüdsest ajast peale leiab Saksa vägede poolt ära võetud Eestimaal iga inimene seaduslikku kaitset. Kuni kohtute korda seadmiseni saan mina, kui Saksa vägede juhataja, iga elaniku elu ja varandust kaitsma ja tarvilikka korraldusi looma selleks, et kõik kuriteod ja eksimised teiste elanikkude elu, varanduse ja kõlbluse vastu oma seadusliku karistuse saavad."[1]

28. veebruaril 1918 andis von Seckendorff korralduse, mille põhjal Eesti rahvuslikud väeosad võisid jätkata oma tegevust elanike julgeoleku, nende varanduse ja korra kaitseks. Kuid loodava rahvusvägede organisatsiooni, mille ülemaks pidi saama kindralmajor Andres Larka, iga ei olnud kuigi pikk. 27. aprillil 1918 tühistas kindral Seckendorff oma esialgse loa ja andis käsu organisatsiooni likvideerimiseks.

Tsitaat[muuda | muuda lähteteksti]

Täieliku rahu ja korra tulekuga saab jälle kindlustatud kõikide ausate vaba läbikäimine oma Jumalaga, temast seatud valitsusega, ja inimeste vaba läbikäimine isekeskis ning majandusline edenemine, alustatud ja kindlustatud saab vastastikku arusaamine ja usaldamine. Inimese hingejõu, ta vaimutöö ja töörammu takistamata arenemine saab perekonna ja maa õnneks oma kinnitavat, kosutavat ja elustavat mõju avaldama ja ka neid kaaskodanikka õigele teele juhatama, kes veel vastu panvad. (Eestimaa maakoosolekul 9. aprillil 1918.)

  1. Teada-anne. Ristirahva Pühapäeva-leht, 11. aprill 1918, nr. 5–6, lk. 20–21.