Mine sisu juurde

Buddenbrock

Allikas: Vikipeedia
(Ümber suunatud leheküljelt Budenbrock)
 See artikkel on aadlisuguvõsast; Thomas Manni romaani kohta vaata artiklit Buddenbrookid

Buddenbrocki suguvõsa aadlivapp

Buddenbrock, ka Budenbrock (vene keeles Будденброк) on baltisaksa aadlisuguvõsa.

Esimene Buddenbrockide esindaja Läänemere-äärsetes provintsides oli Conrad Buddenbrock, kes oli Saksa ordu vasall ning omas ordult saadud lääni Lemburgi piirkonnas. Conrad Buddenbrock suri 7. augustil 1478 Paides (Weissenstein). Conrad Buddenbrocki poeg Gotthard Buddenbrock oli suguvõsa esiisa Liivimaal.

Aastal 1729 immatrikuleeriti Liivimaal sündinud Henrik Magnus von Buddenbrocki (1685–1743) suguvõsa Rootsi rüütelkonda aadlisuguvõsana nr. 1843[1] ja aastal 1731 vabahärrade suguvõsana nr 209.[2] 1742. aastal kanti suguvõsa ka Liivimaa rüütelkonna aadlimatriklisse.

Eestimaal kuulus perekond Buddenbrockidele eri aegadel Sargvere (Sarkfer), Kirdalu (Kirdal), Kiviloo (Fegfeuer), Nõva (Newe), Kuie (Kui), Tuudi (Tuttomäggi), Silmsi (Silms) ja Lokuta (Teckel) mõis.

Liivimaa Läti alal Vibroka (Sudden), Buddenbrockshof Lemsalu juures, Budenbroka (Schujenpahlen), Puikule (Puikeln), Ēvele (Wohlfart), Sprēstiņu (Spurnal) Lielā (Essenhof), Verene (Fehren), Zadzene (Saadsen), Kliku (Kusemannshof), Neuhof, Pirkule (Schloß Pürkeln, läti: Ungurpils), Aloja (Allendorff), Taurupe (Taurup), Zaube orduloss (Schloß Jürgensburg), Gulberis (Gulbern), Mēdzūla (Meselau), Strelnieki (Kohlhausen), Salenieki (Lasdon), Skujene (Schujen), Lode (Lodenhof) ja Weiszenbrunni mõisad.

Sugupuu[muuda | muuda lähteteksti]

Preisi haru
 Pikemalt artiklis Buddenbrockide sugupuu

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. "(1755) Matrikel öfwer Swea rikes ridderskap och adel ...lk. 1442".
  2. "(1754) Matrikel öfwer Swea rikes ridderskap och adel ...lk. 187–188".

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • Gothaisches Genealogisches Taschenbuch der Freiherrlichen Häuser auf das Jahr 1860. Zehnter Jahrgang. Gotha: bei Justus Perthes, 1860. Lk 95−113 [1].

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]