Ēvele mõis

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Ēvele mõis 1904. aasta kaardil. Väljavõte kaardilt "Wegekarte des Walkschen Kreises mit den Kirchspiels- und Gutsgrenzen" (1904). Mõisa valdused on kaardil tähistatud numbriga 109

Ēvele mõis (saksa keeles Alt-Wohlfahrt, läti keeles Ēveles muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Valga kreisis Ēvele kihelkonnas. Nüüdisaegse haldusjaotuse järgi asub Lätis Burtnieki piirkonnas Ēvele vallas Ēvele asulas.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Piirkonda (Alt-Wohlfart) on esimest korda mainitud 1562, kui piirkonna omanikuks sai Bernhard von Höweln. Tema järgi sai mõis ka lätikeelse nime.

Mõis moodustas algselt ühise kompleksi Ķeiži mõisa, Jaunjērcēni mõisa ja Vecjērcēni mõisaga. Aastal 1588 sai Melchior von Höweln juurde veel pool adramaad, lisaks Säde jõe ääres asuva kõrtsikoha. Aastal 1619 päris mõisa tema poeg Valentin, et aga tema vend poolakate eest võitles, siis konfiskeeriti talt see valdus. Aastal 1641 andis Gustav Adolf mõisa Oxenstiernadele, ent mõisade reduktsiooni käigus läks see taas riigile.

Hiljem taastati Höwelnite õigused mõisadele. Aastal 1660 läksid mõisad (Ēvele, Jērcēni ja Ķeiži mõis) Margaretha von Höwelni valdusesse. Kuna nii tema poeg kui ka vanem tütar pärijateta surid, läks valdus teise tütre Maria Polirena Palmstrauchi omandisse. Edasi päris mõisa tema tütar Johanna Polirena von Priauda, kes aga mõisa oma õemehele, Jērcēni pärinud Magdalena Eleonora abikaasale Georg Friedrich von Jarmerstedtile müüs. George von Jarmerstedt müüs aastal 1829 mõisa 56 000 hõberubla eest Magnus Pierson von Balmadisele.[1]

Aastal 1833 sai mõisa omanikuks Guido Boltho von Hohenbach. Aastal 1839 ostis mõisa 56 000 hõberubla eest tema kasuõde Henriette Boltho von Hohenbach. Aastal 1872 müüs ta mõisa 111 331 hõberubla eest oma pojale Georg Hugo Conrad Boltho von Hohenbachile.[2] Boltho von Hohenbachide valdusesse jäi mõis kuni võõrandamiseni aastal 1920.

Mõisa suurus[muuda | muuda lähteteksti]

Bienenstammi andmetel oli mõisa suurus 1816. aastal 9 ja 1/2 adramaad, sellele allus 242 mees- ja 280 naishinge.[3] Aastal 1734 oli mõisa suurus 9 ja 7/8 adramaad, aastal 1757 aga 8 ja 3/4 adramaad. Aastal 1823 oli mõisa suurus 8 ja 9/10 adramaad.[4] Ka aastal 1832 oli mõisal adramaid 8 ja 8/10, aastal 1881 oli neid aga 4 ja 1/80, lisaks allus mõisale 8 ja 24/80 adramaad mõisadele kuuluvate talude valduses.[5]

Karjamõisad[muuda | muuda lähteteksti]

Mõisa koosseisu kuulus kolm karjamõisa: Mūrnieki (Murneek), Sucēni (Sutzeehn) ja Zaltes (Salte).

Mõisaansambel[muuda | muuda lähteteksti]

Mõisa park ja aastal 1793 valminud ait on arvele võetud Läti arhitektuurimälestistena.[6]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Materialien zu einer Geschichte der Landgüter Livlands, Heinrich von Hagemeister; lk. 287
  2. Stryk, Leonhard von. Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Zweiter Teil. Der lettische District. Dresden: Druck von Albanus´schen Buchdruckerei, 1885, lk 427.
  3. Bienestamm, H. von. Geographischer Abriss der drei deutschen Ostsee-Provinzen Russlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland. Riga: Deubner, 1826, lk 272.
  4. Hagemeister, Heinrich von. Materialen zu einer Geschichte der Landgüter Livlands. Erster Theil. Riga: Eduard Frantzen´s Buchhandlung, 1836, lk 285.
  5. Stryk, Leonhard von. Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Zweiter Teil. Der lettische District. Dresden: Druck von Albanus´schen Buchdruckerei, 1885, lk 426.
  6. Ēveles pagasts