Dikļi mõis

Allikas: Vikipeedia
Dikļi mõis (Läti)
Dikļi mõis
Asendikaart
Dikļi mõisa peahoone 2000. aastal
Dikļi mõis 1903. aasta kaardil. Väljavõte kaardilt "Wegekarte des Wolmarschen Kreises mit den Kirchspiels- und Gutsgrenzen" (1903). Mõisa maad on kaardil tähistatud numbriga 107

Dikļi mõis (saksa keeles Dickeln, varem Hof von der Paale, läti keeles Dikļu muiža) oli rüütlimõis (fideikomiss) Liivimaal Volmari kreisis Dikļi kihelkonnas. Nüüdisajal asub Lätis Valmiera piirkonnas Dikļi vallas Dikļis.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Mõisa on esimest korda mainitud aastal 1456, mil selle ostsid Pahlenid, kuid on teada, et enne neid kuulus see Rezedele ja Weiptedele. See mõis võis algselt olla Carlsbergi mõisa kõrvalmõis. Mõis kuulus Pahlenitele aastani 1722. Hiljem kuulus mõis Löwenwoldedele.[1]

Aastal 1786 ostsid mõisa Tiesenhausenid, neile kuulus see aastani 1846. Järgmised omanikud olid Hahnenfeldid. Neile kuulus mõis aastani 1860, seejärel kuni võõrandamiseni 1920. aastal olid omanikeks Wolffid.

Naabruses asunud Wiekendorfi mõis (Oldguth) läänistati Pahlenitele aastal 1517. Aastal 1587 müüsid nad selle Reinhold Grothausenile, kelle valduses see kandis nime Grothusenshof. Aastal 1631 ostis selle Jacob von der Pahlen ja sellest ajast peale on see olnud Dikļi valduste osa.[2]

Mõisa suurus[muuda | muuda lähteteksti]

Bienenstammi andmetel oli mõisa suurus 1816. aastal 15 ja 3/8 adramaad ning sellele allus 416 mees- ja 475 naishinge.[3] Aastal 1641 oli mõisa suuruskoos Wieckenhofi ja Waldensee karjamõisaga kümme adramaad. Aastal 1688 oli mõisa suurus 14 ja 1/2 adramaad, aastal 1734 oli adramaid 11 ja 1/2, aastal 1757 aga 15 ja 3/8. Aastal 1823 oli mõisa suurus 11 ja 13/20 adramaad.[4] Aastal 1832 oli mõisal adramaid 12 ja 5/20, lisaks veel 3 ja 7/20 adramaad Waldensee karjamõisal. Aastal 1881 oli adramaid 9 ja 32/80, lisaks 22 ja 11/80 adramaad mõisadele kuuluvate talude valduses.[5]

Naabruses asunud Wiekendorfi mõis

Karjamõisad[muuda | muuda lähteteksti]

Aastal 1816 kuulus mõisale üks karjamõis: Waldensee.

Mõisaansambel[muuda | muuda lähteteksti]

Peahoone ehitasid Wolffid ja see valmis aastal 1896. Aastal 1948 lisati veranda. Aastal 2003 hoone restaureeriti ja see on praegu eravalduses, kuuludes aktsiaseltsile Dikļu pils.

Mõisakompleksi juurde kuuluvad veel laut ja ait. Ait on mõisakompleksi vanim hoone, see on ehitatud XVIII sajandi alguses.

Pargi pindala on 20 hektarit ja seda ehivad mitmed tiigid. Võõrliikidest kasvavad seal palsamnulg, hall pähklipuu, berliini pappel ja harilik ebatsuuga. Dikļi mõisa juurest algab ligi kilomeetripikkune 260 puuga tammeallee, mis on looduskaitse all.[6]

Varia[muuda | muuda lähteteksti]

Aastal 1818 pandi mõisas alus läti teatrile, kui sealsed talunikud mõisavalitseja Jāņis Peitānise eestvedamisel etendasid Friedrich Schilleri näidendit "Röövlid".[7]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Materialien zu einer Geschichte der Landgüter Livlands, Heinrich von Hagemeister; lk. 111
  2. Stryk, Leonhard von. Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Zweiter Teil. Der lettische District. Dresden: Druck von Albanus´schen Buchdruckerei, 1885, lk 146-147.
  3. Bienestamm, H. von. Geographischer Abriss der drei deutschen Ostsee-Provinzen Russlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland. Riga: Deubner, 1826, lk 245.
  4. Materialien zu einer Geschichte der Landgüter Livlands, Heinrich von Hagemeister; lk. 110
  5. Stryk, Leonhard von. Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Zweiter Teil. Der lettische District. Dresden: Druck von Albanus´schen Buchdruckerei, 1885, lk 146.
  6. "Arhiivikoopia" (PDF). Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 23. november 2018. Vaadatud 21. mail 2017.{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)
  7. "Dikļu pagasts". Originaali arhiivikoopia seisuga 7. märts 2017. Vaadatud 7. märtsil 2017.

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • Sakk, Ivar. Läti mõisad. Reisijuht. Tallinn: EVG Print, 2006. Lk 60.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]