Rozbeķi mõis

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Disambig gray.svg  See artikkel on mõisast; linnuse kohta vaata artiklit Rozbeķi vasallilinnus.

Rozbeķi mõisa jahimajakese varemed
Rozbeķi mõis 1903. aasta kaardil. Väljavõte kaardilt Wegekarte des Wolmarschen Kreises mit den Kirchspiels- und Gutsgrenzen (1903).Mõisa maad on kaardil tähistatud numbriga 33

Rozbeķi mõis (saksa keeles Schloß Rosenbeck, läti keeles Rozbeķu muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Volmari kreisis Straupe kihelkonnas. Tänapäeval asub mõisasüda Lätis Pārgauja piirkonnas Stalbe vallas Rozulas.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Mõis on kujunenud Rozbeķi vasallilinnuse juurde kuulunud maadest. Aastal 1622 andis Rootsi kroon pärast poolakate moodustatud Võnnu ja Volmari peapiiskopkonnas toimunud linnuste ja mõisate reduktsiooni linnused ja 13 mõisat oma riigikantslerile krahv Axel Oxenstiernale. Uue mõisakompleksi rajamise järel jäi vanade linnusevaremete juurde Althofi ehk Vecmuiža (tõlkes Vanamõisa) karjamõis.

1632 aasta kohta on andmeid, et Rozbeķi, Augstroze, Raiskumsi ja Murjani mõisaid valitses Fabian von Rosen. XVII sajandi keskpaigani kuulus Rozbeķi valdus Krüdeneride perekonnale.[1] 1663 ja 1671 müüsid Jürgen Krüdener ja tema naine Rozbeķi osade kaupa maanõunik Heinrich von Patkulile.[2]

1767 läks valdus pärimise teel von Albedyllile ja von Rokassowskile ja hüpoteegi teel von Taubele ja von Loudonile. 1872 ostis selle vabahärra Balthasar von Campenhausen.[3] Tema poeg müüs mõisa härra Max von Siversile.[4]

Mõisa suurus[muuda | muuda lähteteksti]

Bienenstammi andmetel oli mõisa suurus 1816. aastal kümme adramaad, sellele allus 244 mees- ning 265 naishinge.[5] Aastal 1641 oli mõisa suurus kuus adramaad. Aastal 1688 oli mõisa suurus 10 ja 3/4 adramaad, aastal 1734 oli adramaid 7 ja 3/5, aastal 1757 aga kümme. Aastal 1823 oli mõisa suurus kaksteist adramaad.[6] Aastal 1832 oli mõisal adramaid 7 ja 3/20, aastal 1881 aga 2 ja 43/80, lisaks 7 ja 27/80 adramaad mõisadele kuuluvate talude valduses.[7]

Karjamõisad[muuda | muuda lähteteksti]

Mõisale kuulus aastal 1816 kaks karjamõisa: Althof ja Schulland.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. http://www.ms-visucom.de/cgi-bin/ebidat.pl?id=4452 EBIDAT – Die Burgendatenbank
  2. Materialien zu einer Geschichte der Landgüter Livlands, Heinrich von Hagemeister; lk. 98-99
  3. Stryk, Leonhard von. Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Zweiter Teil. Der lettische District. Dresden: Druck von Albanus´schen Buchdruckerei, 1885, lk 187-188.
  4. http://www.castle.lv/latvija/rozbeki.html Rimša castle
  5. Bienestamm, H. von. Geographischer Abriss der drei deutschen Ostsee-Provinzen Russlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland. Riga: Deubner, 1826, lk 252.
  6. Materialien zu einer Geschichte der Landgüter Livlands, Heinrich von Hagemeister; lk. 94
  7. Stryk, Leonhard von. Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Zweiter Teil. Der lettische District. Dresden: Druck von Albanus´schen Buchdruckerei, 1885, lk 179.

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • Sakk, Ivar. Läti mõisad. Reisijuht. Tallinn: EVG Print, 2006. Lk 148.