Mellin

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Mellini perekonna aadlivapp
Mellini suguvõsa krahvivapp

Mellin on Mecklenburgist pärit Rootsi, Eestimaa, Liivimaa ja Soome põlisaadli suguvõsa.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Mellinid kandsid algselt perekonnanime Mallin. Nende kohta on esimesi teateid aastast 1229, mil Mecklenburgis Parchimis mainiti Gerardus de Malyni nimelist rüütlit. Tema järeltulijad jäid Mecklenburgiga seotuks 15. sajandini. Seejärel asus perekond ümber Pommerisse. Juba 15. sajandil hargnes perekond mitmeks eri liiniks. Reymer von Mellinist põlvnes Kammini liin, mis kustus XVII sajandil. Tema poolvend Paul von Mellin rajas Trieglaffi liini, mis suri meeliinis välja 1800. aastal. Faustin von Mellin (suri pärast 1547) rajas katoliikliku Orłowo (:pl) liini, mis võeti 1677. aastal Poola aadelkonda ja mis oli alles veel XX sajandi algulgi. Viimase vend Christoph von Mellin (suri pärast 1575) oli esimene, kes Eestimaal maavalduse soetas. Temast põlvnesid erinevad liinid Rootsis, Soomes, Pommeris, Eestimaal ja Liivimaal. Läänemereprovintsidesse elama asunud Mellinite peamiseks valduseks oli 18. sajandi lõpuni Tuhala Eestimaal, seejärel kandus nende valduste keskus aga Liivimaa läti distrikti.

1668. aastal immatrikuleeriti suguvõsa Rootsi rüütelkonda (aadliperekondade registris nr 736)[1] ja 1696. aastal vabahärrade registris (nr 92).[2] ning krahvide suguvõsana nr 43.[3] 1746. aastal kanti Mellinid Eestimaa rüütelkonna ja 1783. aastal Liivimaa rüütelkonna aadlimatriklisse. 25. jaanuaril 1818 immatrikuleeriti üks haru Soome rüütelkonda vabahärrade perekonnana nr 4.

Vabahärrade Mellinite haru kustus meesliinis 1964. aastal, krahviliin aga 1967. aastal.

Suguvõsa ei tohiks segi ajada Vestfaalist, Brabantist ja Austriast pärit samanimeliste aadliperekondadega.

Suguvõsa liikmeid[muuda | muuda lähteteksti]

Mellinite mõisavaldused[muuda | muuda lähteteksti]

  • Eestimaa kubermang:
    • Ageri (Haggers) (1553-1598, pandivaldus), Einmanni (Korps) (1764−1815), Inju (Innis) (XVII saj lõpp), Kossaste (Kossas) (1748−1762), Kärsa (Kersel) (1803−1810 pandi- ja 1810−1838 pärusvaldus), Käru (Kerro) (1776−1803), Nutu (Nutz) (1748−1762), Triigi (Kau) (1748−1762), Triigi (Ottenküll) (oli 1715), Tuhala (Toal) (1693−1868, naisliinis kuni 1899).
  • Liivimaa kubermangu eesti distrikt:
    • Krabi (Schönangern) (1868−1873), Pöögle (Böcklershof) (XIX saj keskpaik−1919), Välgita (Welketa) (oli 1782, rendivaldus).
  • Liivimaa kubermangu läti distrikt:

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]