Kaulbars

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Kaulbarsi suguvõsa vabahärravapp

Kaulbars (vene keeles Каульбарс) on Vestfaalist pärit baltisaksa aadlisuguvõsa. Tänapäeval on alles vaid Venemaale jäänud suguvõsaliin.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Kaulbarside esimene esindaja Liivimaal oli Pommeris sündinud Johann von Kaulbars (1621–1693), kes töötas Jakob De la Gardie teenistuses ja kellele viimane aastal 1652 kinkis Lõhavere mõisa.

Kuninganna Kristiina kinkis mehele 1653. aastal ka aadlitiitli (nr 643).[1]

Johann von Kaulbarsi pojapoeg, Göteborgi ja Bohusi lääni ülemkomandant ja maavanem, ratsaväekindral Johann Friedrich von Kaulbars (sv) (1689–1762) sai 21. novembril 1751 Rootsi vabahärratiitli (nr 230).[2]

Jalaväekindral Nikolai Reinhold Friedrich von Kaulbars (1842–1905)

Suguvõsa liikmeid[muuda | muuda lähteteksti]

Ratsaväekindral Alexander Wilhelm Andreas von Kaulbars (1844–1929)

Kaulbarsi suguvõsa mõisavaldused[muuda | muuda lähteteksti]

Mõdriku mõis
  • Eestimaa:
  • Liivimaa eesti distrikt:
  • Liivimaa läti distrikt:
    • Buļi (Friedrichsruhe) (u 1797−1803, pandivaldus)

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • EAA, 1674, n. 2, s. 105 (Kaulbarsi suguvõsa).
  • Der Adel der russischen Ostseeprovinzen (Estland, Kurland, Livland, Ösel). 1. Teil. Die Ritterschaft. Neustadt an der Aisch: Bauer & Rape, inhaber Gerhard Gessner, 1898 (ümbertrükk 1980).
  • Elgenstierna, Gustaf. Den introducerade Svenska adelns ättartavlor med tilläg och rättelser. Stockholm: P. A. Norstedt & Söners Förlag, 1925-1936 [1] [2].
  • Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften. Teil: Estland. Bd II. Görlitz: Verlag E. U. Starke, 1930. Lk 73-79 [3].
  • Schlegel, Ernst Bernhard. Klingspor, Carl Arvid. Den med sköldebref förlänade men ej å riddarhuser introducerade Svenska adelns ättar-taflor. Stockholm: P. A. Norstedt & Söner, 1875. Lk 143 [4].
  • Федорченко, Валерий Иванович. Дворянские роды, прославившие отечество. Энциклопдия дворянских родов. Москва: "ОЛМА-ПРЕСС", 2004. Lk 186-187 [5].

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]