Mine sisu juurde

Gustav Johann von Buddenbrock

Allikas: Vikipeedia

Gustav Johann von Buddenbrock (5. september 1758 Budenbroka mõis, Dikļi kihelkond, Volmari maakond14. detsember 1821 Riia) oli baltisaksa aadlikust maaomanik, jurist ja Liivimaa poliitik.

Ta õppis aastatel 1775–1779 Königsbergis ja Göttingenis. Seejärel töötas kohtuametites: oli sillakohtu adjunkt, 1781 maakohtu assessor, 1783–1796 Liivimaa õuekohtu assessor, 1786–1797 Liivimaa rüütelkonna sekretär 1798[1]/1800–1803[2] Liivimaa maamarssal ja 1802–1821[2] Liivimaa maanõunik.

Gustav Johann von Buddenbrock oli Liivimaa Madliena kihelkonna (1800) Zādzene, (1806) Lielāmuiža, Mēdzūla ja Gulbērise, (1804) Grava mõisnik[2].

Osales 1803. aastast Liivimaa talurahvaseaduste väljatöötamisel. Töötas kuni 1813–1815 Peterburis siseministeeriumis, kuni naasis Riiga.

31. mai 1816 nimetati ta Tartu ülikooli audoktoriks, oli 1817. aastast Võnnu kreisi ülemkirikueestseisja.

Buddenbrockide suguvõsast, Gustav Johann von Buddenbrocki isa oli Gustav Reinhold Buddenbrock (1694–1779), Budenbroka, Lielāmuiža, Zādzene, Pirkule ja Aloja lossi omanik; sõjaväelane – major, ema, Dorothea Louisa von Buddenbrock (1724–1805).

Gustav Johann abiellus paruness Sophia Helena von Budbergiga, Ķieģeļi mõisniku, parun Woldemar Diedrich von Budbergi ja paruness Sophie Elisabeth Theresia von Campenhauseni tütrega. Neil oli poeg, Otto Gustav Wilhelm von Buddenbrock (1788 Riia – 1865 Valk), maakohtu assessor ja Gulbene ning Lazdona kihelkonnakohtunik.

  1. Recke, Johann Friedrich v.; Napiersky, Karl Eduard: Allgemeines Schriftsteller- und Gelehrten-Lexicon der Provinzen Livland, Esthland und Kurland. 1 köide A-F, Mitau 1827, lk. 296-297
  2. 2,0 2,1 2,2 Gustav Johann von Buddenbrock veebisaidil "BBLD - Baltisches biografisches Lexikon digital"

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]