Sargvere mõis

Allikas: Vikipeedia
Kunagise Sargvere mõisa peahoone 2014. aasta mais.
Sargvere mõisa park kevadel 2014
Sargvere mõisa peahoone 20. sajandi alguses.
Kunagise Sargvere mõisa tööriistakuur 2011. aasta suvel.

Sargvere mõis (saksa keeles Sarkfer) oli rüütlimõis Peetri kihelkonnas Järvamaal. Nüüdisajal jääb kunagine mõis Paide linna Järva maakonnas.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Sargvere mõis asutati 1722. aastal, mil see eraldati Esna mõisast.

Mõisa esimene omanik oli tollase Esna mõisniku Otto Magnus von Esseni tütar Christine Hedwig, kes oli abielus Kirna mõisniku Hans Heinrich von Ferseniga. Sargvere mõisa ajaloo muudab huvitavaks see, et mõisa pärandati edasi vaid naisliinis.

Christine Hedwig von Esseni ja Hans Heinrich von Ferseni tütar Louise Magdalena oli abielus kaks korda: esmalt Karl Johann von Delwigiga ja siis Erich Helmich von Kaulbarsiga. Teisest abielust sündinud Christina Louise von Kaulbars abiellus Heinrich Magnus von Buddenbrockiga ja nende tütar Anna Auguste Louise omakorda Friedrich von Kurselliga.

1827. aastast rentisid mõisat järgemööda Schillingid, Riesenkampffid ja Stackelbergid.

Mõisa viimseks võõrandamiseelseks omanikuks oli Emmeline von Stackelberg.

Mõisakompleks[muuda | muuda lähteteksti]

Mõisa barokkstiilis peahoone ehitati 1760. aastatel, mil mõis kuulus Erich Helmich von Kaulbarsile.

Kahekorruselises kivihoones on säilinud ka rokokoostiilis stukklagesid. Hoone ees oli suur auväljak ja seda ümbritses segastiilis park. Pargis kasvab Eesti jämedaim harilik saar.[1]

Pärast võõrandamist tegutses mõisahoones kool. Hiljem on seal asunud raamatukogu ja praegu Sargvere mõisa muuseum. Mõisahoone ees on mälestusmärk Sargveres sündinud dirigent Verner Nerepile.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Kirjandust[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]