Sooru mõis

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Sooru mõis 1904. aasta kaardil. Väljavõte kaardilt "Wegekarte des Walkschen Kreises mit den Kirchspiels- und Gutsgrenzen" (1904). Mõisa valdused on kaardil tähistatud numbriga 23

Sooru mõis (saksa keeles Soorhof) oli rüütlimõis Liivimaal Valga kreisis Luke kihelkonnas.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Selle valduse andis Robin von Eltz augustis 1388 Diedrich (Tidert) Ringenstedtile ja tema suguvõsale. Aastal 1431 andis Cisse von dem Rutenberg sealsed valdused Tile Berendele, Bernd von der Borch läänistas mõisa aastal 1480 aga Goswin Anrepile. Aastal 1522 sai Johann Anrep Wolter von Plettenbergilt adramaa jagu varem Schlippenbachdele kuulunud maad juurde. Aastal 1599 oli mõisa omanikuks Reinhold Anrep, aastal 1637 aga Johann Anrep.[1] Aastal 1646 andis Kristiina mõisa Joachim Barneckenile, tingimusel, et too surnud Johanni tütrele 500 taalrit maksab. Joachimit hakati aga süüdistama vaenus Rootsi riigi vastu.[2]

Nii läks aastal 1656 Sooru Heinrich von Albendeli (Albedyll) valdusse, aastal 1682 päris mõisa aga tema poeg Otto Reinhold von Albedyll. Seejärel sai mõisast reduktsiooniprotsessi käigus riigimõis, ent aastal 1725 tagastati mõis Reinhold Wilhelm von Albedyllile. Aastal 1740 müüsid tolle lesk Margaretha ja poeg Wilhelm mõisa 8000 taalri eest Hermann von Reuternile. Aastal 1748 loovutas too mõisa oma vennale Johann Reuternile. Andreas August Römer ostis aastal 1785 mõisa 30 000 rubla eest Christoph Hermann Reuternilt ära.[3]

Mõisa järgmiseks omanikuks sai Andreas Augusti tütar Auguste Sophie Smitten, kes aastal 1809 mõisa 30 000 rubla eest ära ostis. Aastal 1862 päris mõisa tema tütar Elise von Wrangell.[4]

Mõisa suurus[muuda | muuda lähteteksti]

Bienenstammi andmetel oli mõisa suurus 1816. aastal 6,25 adramaad, sellele allus 174 mees- ja 193 naishinge.[5] Aastal 1641 oli mõisa suurus 1 ja 1/4 adramaad. Aastail 1688 ja 1734 oli adramaid5 ja 3/4, aastal 1758 aga 6 ja 1/4 adramaad. Aastal 1823 oli mõisa suurus 5 ja 11/20 adramaad.[6] Aastal 1832 oli mõisal adramaid 5 ja 17/20, aastal 1881 oli neid aga 3 ja 9/80, lisaks allus mõisale 6 ja 34/80 adramaad mõisadele kuuluvate talude valduses.[7]

Mõisaansambel[muuda | muuda lähteteksti]

Mõisa hoonestus püstitati valdavas osas 19. sajandi teisel poolel Wrangelite ajal. Väike ühekorruseline härrastemaja on tänaseks hävinud. Kõrvalhoonetest tähelepandavaimad on postidele toetuva ulualusega aidahoone ja hilisklassitsistliku fassaadiga tall-tõllakuur. Mõisakompleks asub Valga maakonnas Valga vallas Soorul.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Materialien zu einer Geschichte der Landgüter Livlands, Volume 1, Heinrich von Hagemeister, lk 293-294
  2. Stryk, Leonhard von. Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Zweiter Teil. Der lettische District. Dresden: Druck von Albanus´schen Buchdruckerei, 1885, lk 361-362.
  3. Materialien zu einer Geschichte der Landgüter Livlands, Volume 1, Heinrich von Hagemeister, lk 293-294
  4. Stryk, Leonhard von. Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Zweiter Teil. Der lettische District. Dresden: Druck von Albanus´schen Buchdruckerei, 1885, lk 361-362.
  5. Bienestamm, H. von. Geographischer Abriss der drei deutschen Ostsee-Provinzen Russlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland. Riga: Deubner, 1826, lk 271.
  6. Hagemeister, Heinrich von. Materialen zu einer Geschichte der Landgüter Livlands. Erster Theil. Riga: Eduard Frantzen´s Buchhandlung, 1836, lk 292.
  7. Stryk, Leonhard von. Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Zweiter Teil. Der lettische District. Dresden: Druck von Albanus´schen Buchdruckerei, 1885, lk 359.