Asovärvid
Asovärvid on looduses mitteesinevad sünteetilised orgaanilised värvained, mis sisaldavad üht või mitut asorühma (R-N=N-R', kus R on tavaliselt arüül). Nimetus tuleneb prantsuskeelsest sõnast azote ('lämmastik').
Asovärvained on tööstuses ja kaubanduses olulist rolli omavad asoühendid (ühendid C-N=N-C sidemega), neid kasutatakse tekstiilide, naha ja nahktoodete värvimiseks ning osasid toiduvärvidena toiduainetetööstuses. Asovärvidele lähedased on vees ja muudes lahustites lahustumatud asopigmendid (näiteks hansakollane), mida kasutatakse plastikutes, kummides, värvides sh kunstitarvetes.
Jaotus[muuda | muuda lähteteksti]
Asovärvaineid võib jaotada mitmel viisil. Üks klassifikatsioonisüsteem jagab need ehituse alusel rühmadesse nagu dispersioonvärvained, metallikompleksiga värvained, reaktiivid ja otsevärvained (substantive dyes, värvained, mis ei vaja kinnitamist). Teine klassifikatsioon jaotab ühendid selle järgi, mitu asorühma ühendis on, monoaso-, diaso jne -värvaineteks.
Omadused ja kasutamine[muuda | muuda lähteteksti]
Arüül-asoühendeid iseloomustab ere värvus, eriti sageli punased, oranžid ja kollased värvitoonid. Mõned asovärvained, nagu metüüloranž, metüülpunane, kongo punane ja alisariinkollane R, leiavad kasutust pH-indikaatoritena. Enamik DVD-R/+R ja mõnede tootjate CD-R plaadid on kaetud sinise asovärviga, mis täidab salvestuskihi ülesannet.
Asovärvained on tahked. Suur osa neist on soolad, mille värviv komponent on anioonne, kuigi on ka üksikuid katioonseid värvaineid.
Asopigmendid erinevad asovärvainetest lahustuva komponendi puudumise poolest, keemiliselt ehituselt on nad sarnased. Asopigmente kasutatakse laialdaselt värvijana plastikutes, kummides ja värvides, sealhulgas maalikunstnikele mõeldud akvarell-, õli- ja akrüülvärvides. Neil on suurepärane värviandvus, hea valguskindlus ja värvitoonid enamasti punase-kollase vahemikus. Valguskindlus ei sõltu üksnes pigmendi enda omadustest, vaid ka viisist, kuidas see on seotud sideainega.
Terviseriskid[muuda | muuda lähteteksti]
Paljud asoühendid, mida kasutatakse, on kahjutud, kuid nende hulgas on ka selliseid, mis on tunnistatud kantserogeenseteks, näiteks dinitroaniliini ja bensidiini derivaadid. Eriti hoolikalt kontrollitakse toiduvärvidena kasutatavaid asovärve ja riigiti kehtivad nende kasutamise kohta eri seadused.
Toiduvärvidena kasutatavad asovärvid, mis ülemäärasel tarbimisel võivad ülitundlikel inimestel tekitada tervisehäireid:
- Tartrasiin (E 102) – kollane või punakas värvaine, mida kasutatakse näiteks karastusjookides, puuviljakonservides, maiustustes ning ravimikapslites. Võib põhjustada nõgeslöövet ja allergilist nohu. Väidetavalt võib põhjustada lastel ärrituvust, keskendumishäireid ja hüperaktiivsust. Norras ja Austrias on keelustatud.
- Kinoliinkollane (E 104) – kasutatakse magustoitudes, kommides, jogurtites. Allergilist reaktsiooni (lööve, seedehäired) esineb eriti aspiriini mittetaluvatel inimestel.
- Asorubiin ehk karmoisiin (E 122) – punane värv, mida kasutatakse karastusjookides ja maiustustes. Ameerika Ühendriikides, Jaapanis, Norras ja Rootsis lisaainena keelatud.
- Amarant (E 123) – punakaspruun värv, kasutatakse maiustustes, moosides, kondiitritoodetes. Ameerika Ühendriikides lisaainena keelatud.
- Uuskošenill ehk erkpunane 4R ehk Ponceau 4R (E 124) – punane asovärv. On väidetud, et omab kantserogeenset toimet. Ameerika Ühendriikides lisaainena keelatud.
- Punane 2G (E 128) – punane asovärv, mida kasutatakse peamiselt lihatoodetes. Võib organismis tekitada toksilisi ühendeid, mis pärsivad hemoglobiini moodustumist. Lisaainena keelustatud Iirimaal, Iisraelis, Kreekas, Austraalias, Austrias, Kanadas, Jaapanis, Ameerika Ühendriikides, Norras, Rootsis, Malaisias.
- Võlupunane AC (E 129) – kasutatakse magustoitudes ja maiustustes, ka kosmeetikatoodetes. Lisaainena keelatud Taanis, Belgias, Prantsusmaal, Šveitsis ja Rootsis.
- Patentsinine V (E 131) – sinine värvaine, mis võib tekitada allergilist reaktsiooni. Lisaainena keelatud Ameerika Ühendriikides, Norras ja Austraalias.
- Briljantmust (E 151) – must värvaine, mida kasutatakse maiustustes, kastmetes jm. Lisaainena keelatud Kanadas, Ameerika Ühendriikides, Jaapanis, Soomes, Norras.
- Pruun FK (E 154) – kuuest asovärvist koosnev pruun värvaine, mida kasutatakse kalatoodetes. Lisaainena keelatud Kanadas, Ameerika Ühendriikides, Iirimaal, Jaapanis, Austrias, Austraalias, Soomes, Rootsis, Norras.
- Pruun HT (E 155) – pruun asovärv, mida kasutatakse šokolaadimaitselistes magustoitudes ja maiustustes. Lisaainena keelatud Austrias, Ameerika Ühendriikides, Belgias, Taanis, Prantsusmaal, Saksamaal, Šveitsis, Rootsis ja Norras.
- Litoolrubiin (E 180) – punane asovärv, mida kasutatakse juustu kooriku värvimisel.
Regulatsioonid[muuda | muuda lähteteksti]
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16.12.2008 määruse nr 1333/2008 kohaselt tuleb Euroopa Liidus alates juulist 2010 toidule, mis sisaldab asovärve E 110, E 104, E 122, E 129, E 102 või E 124, lisada hoiatus "[toiduvärvi(de) nimetus või E-number]: võib avaldada kahjulikku mõju laste aktiivsusele ja tähelepanuvõimele".
Euroopa Liidus, sh Eestis on lubatud kasutada toidus 12 sünteetilist värvainet, sh asovärve. Lubatud värvide nimekirja ja nende maksimaalset lubatud kontsentratsiooni muudetakse vastavalt uutele uurimistulemustele. Asovärvide lubatud sisaldus toidus on 50 mg/kg. Tarbimisel ohutuks tunnistatud kogused on sõltuvalt asovärvist 0–12,5 mg kehakaalu kilogrammi kohta päevas.
Mõned Euroopa Liidu riigid on kehtestanud rangemad piirangud. Asovärvide kasutamine on keelatud näiteks Leedus.
Aastatel 1995–1997 viisid Tervisekaitseinspektsioon ja Eesti Põllumajandusülikool läbi uuringu, hindamaks laste saadavat toiduvärvide kogust. Üldiselt ei ületanud värvidoosid lubatud normi, välja arvatud keelatud värvaine erütrosiin (E 127). Suurimad doosid olid punastel värvainetel, nt E 124 puhul 71–98% lubatud kogusest.