Tartrasiin
Tartrasiin on sünteetiline toiduvärv. Selle E-tähis on E102, rahvusvahelises värvainete indeksis C.I. 19140.
See on kollakas või punakas asovärv, mida kasutatakse töödeldud toidus, magustoitudes, jäätistes, marjahoidistes, maiustustes, puuviljakonservides, salatikastmetes, sinepis, marmelaadis, karastusjookides (nt Tarhun), jogurtites, kastmetes, närimiskummides, kosmeetikumides, ravimi- ja vitamiinikapslites.
Tervisemõjud
[muuda | muuda lähteteksti]Tartrasiin võib lastel soodustada aktiivsus- ja tähelepanuhäiret.[1] Aine võib mõnede uuringute põhjustada järgi ärritust, rahutust, unehäireid, keskendumis- ja õpiraskusi, naha- ja limaskestade ärritust, allergilist purpurpuna, nõgeslöövet, allergilist nohu, halvendada astmat, hüperaktiivsust, migreeni, nägemishäireid, käitumisprobleeme, pea- ja kõhuvalu.[viide?]
Maailma Terviseorganisatsiooni juures tegutseva lisaainete ekspertkomitee (JEFCA) 2016. aasta otsuse järgi on tartrasiini ohutu päevane kogus (ADI) 0–10 mg ühe kilogrammi kehakaalu kohta. JECFA järgi jääb ka 1–10-aastaste laste tüüpiline tarbimine kehtestatud ADI ülemisse ossa ning avaldas arvamust, et tartrasiin toidus ei ole inimestele (sh lastele) ohtlik.[2] Enamikus eelkliinilistes uuringutes ilmneb näriliste puhul tartrasiini toksilisus doosil 100–700 mg kehakaalu kilogrammi kohta, mis on märkimisväärselt rohkem kui tüüpiline inimtarbimine (0–10 mg/kg). Samas näitavad teised uuringud, et kahjulik mõju võib esineda ka doosidel, mis lähenevad JECFA seatud "täheldatavat kahjulikku toimet mitteavaldavale tasemele" (NOAEL) – vastavalt 984 mg/kg inimeste puhul – või on sellest väiksemad. Tundlikel inimestel (allergikutel või ainevahetushäirete põdejatel) võib tartrasiin negatiivset toimet avaldada ka alla ADI jäävate dooside puhul.[1]
Euroopa Toiduohutusamet (EFSA) on pikaajaliste uuringute põhjal otsustanud, et kantserogeense toimega.[1] Mõnede uuringute aja autorite arvates on siiski võimalik, et tartrasiin on kantserogeense toimega. Tartrasiini võimalikku tsüto-, neuro- ja genotoksilisust, samuti mtageensust ning neurokäitumislikke mõjusid puudutav teave on aga puudulik ja uuringud tihti vastukäiva sisuga. Eriti lastel ja teistel tundlikel inimestel võib see aga tekitada kroonilisi tervisemõjusid. Pidevat tarbimist on samuti mõnedes uuringutes seostatud oksüdatiivse stressi, organismi põletikuseisundi, genotoksilisuse ja neurokäitumuslike mõjudega.[1]
1990. aastatel hakkas levima arvamus, et tartrasiinil on mõju meeste reproduktiivtervisele, põhjustades erektsioonihäireid või spermakoguse, munandite ja peenise kahanemist[3][4]. Hilisemad teadusuuringud on need väited valdavalt ümber lükanud. On võimalik, et et ekstreemselt suurtes doosides suudab tartrasiin tõesti reproduktiivtervist mõjutada, kuid toiduainetes leiduvad kogused on selleks liiga väiksed.[5]
Regulatsioonid
[muuda | muuda lähteteksti]Euroopa Toiduohutusamet lubab tartrasiini kasutamist töödeldud juustus, konserv- või purkidesse pakendatud puu- ja köögiviljades, töödeldud kalatoodetes ning veinides ja veinijookides.[6]
Austrias ja Saksamaal on varem olnud E102 kasutamine keelatud. Keelu tühistas Euroopa Liidu Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 94/36/EC. Niisamuti oli tartrasiini kasutamine varem keelatud Norras, kuid sõltumata Euroopa Liitu mittekuulumisest peab ta vastavalt oma lepingutele järgima selle määruseid. Tartrasiin on samuti üks kuuest tehislikust toiduvärvist, mis nõuab kasutamisel tootel märgist "Võib põhjustada lastel käitumis- ja tähelepanuhäireid".
Ameerika Ühendriigid nõuavad tartrasiini sisaldavates toodetes vastavat hoiatusmärgist ning iga toote värvikoguste heakskiitu Toidu- ja Ravimiametilt. Kanadas on E102 lubatud.
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- 1 2 3 4 Visternicu, M., Săvucă, A., Rarinca, V., Burlui, V., Plavan, G., Ionescu, C., Ciobica, A., Balmus, I.-M., Albert, C., & Hogas, M. (2025). Toxicological Effects of Tartrazine Exposure: A Review of In Vitro and Animal Studies with Human Health Implications. Toxics, 13(9), 771. https://doi.org/10.3390/toxics13090771
- ↑ "TARTRAZINE" (inglise keeles). Maailma Terviseorganisatsioon. Vaadatud 4. mai 2026.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link) - ↑ Bahloul, Maria (25. august 2016). "Investigating the Middle School Rumor that Mountain Dew Lowers Your Sperm Count". Vice (inglise).
- ↑ "Mountain Dew Shrinks Testicles". snopes.com. 14. oktoober 1999. Vaadatud 10. novembril 2012.
- ↑ Amchova, Petra; Siska, Filip; Ruda-Kucerova, Jana (september 2024). "Safety of tartrazine in the food industry and potential protective factors". Heliyon (inglise). 10 (18). Bibcode:2024Heliy..1038111A. DOI:10.1016/j.heliyon.2024.e38111. PMC 11458953. PMID 39381230.
Importantly, all the studies reporting potential reproductive risks used high doses, which cannot be ingested from food sources. Tartrazine does not seem to exert any reproductive toxicity under the current ADI.
{{cite journal}}: eiran tundmatut parameetrit|article-number=(juhend) - ↑ "Tartrazine | Food and Feed Information Portal Database".