Kinoliinkollane

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Kinoliinkollase struktuurvalem

Kinoliinkollane ehk kinoliinkollane WS (WS – water soluble), ka kollane toiduvärv 13 (Food Yellow 13)[1], e-aine tähisega E104[2], on mitme orgaanilise ühendi kollase või rohekaskollase värvusega segu, mida kasutatakse toiduainetetööstuses. Kinoliinkollane loetakse sünteetiliste asovärvide hulka.

Kinoliinkollasel on inglise keeles vähemalt 28 erinevat sünonüümi, näiteks C.I. Acid Yellow 3, D&C Yellow 10, Quinidine Yellow KT, Japan Yellow 203, värvainete indeksi number on C.I. 47005[3][4].

Omadused[muuda | muuda lähteteksti]

Kinoliinkollane on kollane või rohekaskollane asovärv, mis kuulub disulfoonhappe derivaatide (dinaatriumsoolade) hulka. Seda turustatakse kaubanduses mono-, di- ja trisulfoonhappe derivaatide seguna. Lahustub kergesti vees, halvemini etanoolis ning üldse mitte taimeõlides. Värv sisaldab enamasti monosulfonaatide, disulfonaatide ja trisulfonaatide ja täiendavate värvainete segu (naatriumkloriidi ja/või naatriumsulfaati)[5].

Kasutamine[muuda | muuda lähteteksti]

Kinoliinkollane on Euroopa Liidus heaks kiidetud värvaine ning seda kasutatakse enamasti toiduvärvina, eelkõige karastus- ja alkohoolsetes jookides ja maiustustes. Värvaine lisamisega soovitakse ära hoida toiduaine värvuse võimalik kadu valguse, temperatuuri ja õhu mõjul[6]. Samuti kasutatakse kinoliinkollast naha ja huulte kosmeetikavahendites ühe värviandjana[7].

Kinoliinkollast võib toidus kasutada maksimaalselt annustes 50–500 mg/kg ja jookides 200 mg/l. Kinoliinkollase ADI (Acceptable Daily Intake) ehk aktsepteeritav päevane tarbimiskogus peaks jääma 0,5 mg kehakaalu kilogrammi kohta[8].

Kõrvalmõjud[muuda | muuda lähteteksti]

Kinoliinkollase tarbimise peamisteks kõrvaltoimeteks on allergilised tursed ning nõgestõbi. Samuti võib kinoliinkollane tekitada astmat, urtikaariat ja riniiti, kuid seda rohkem siis, kui seda tarbitakse koos teiste sünteetiliste värvainetega[9]

Regulatsioon[muuda | muuda lähteteksti]

Kinoliinkollane kuulub asovärvide hulka, mille sisaldusega toiduainete pakenditel peab Euroopa Ühenduse määruse nr 1333/2008 kohaselt olema koos toiduvärvi nimetuse või E numbriga esitatud ka lisateave "võib avaldada kahjulikku mõju laste aktiivsusele ja tähelepanuvõimele"[10][11].

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. https://nami-nami.ee/sonastik/sona/1973/Kinoliinkollane+%28E104%29
  2. http://toidutare.ee/t%C3%B6%C3%B6riistad/s%C3%B5nastik/e-ained/14203/
  3. E. Hermann, L. Napp. Asovärvide kvantitatiivne määramine ravimites ja vedelikkromatograafilise määramismeetodi valideerimine. Lõputöö. Tallinna Tervishoiu Kõrgkool, meditsiinitehnilise hariduse keskus. Tallinn, 2019. lk 20–21
  4. https://pubchem.ncbi.nlm.nih.gov/compound/24671
  5. E. Hermann, L. Napp. Asovärvide kvantitatiivne määramine ravimites ja vedelikkromatograafilise määramismeetodi valideerimine. Lõputöö. Tallinna Tervishoiu Kõrgkool, meditsiinitehnilise hariduse keskus. Tallinn, 2019. lk 20–21
  6. Kinoliinkollane. – tunnetoitu.ee
  7. E. Hermann, L. Napp. Asovärvide kvantitatiivne määramine ravimites ja vedelikkromatograafilise määramismeetodi valideerimine. Lõputöö. Tallinna Tervishoiu Kõrgkool, meditsiinitehnilise hariduse keskus. Tallinn, 2019. lk 20
  8. E. Hermann, L. Napp. Asovärvide kvantitatiivne määramine ravimites ja vedelikkromatograafilise määramismeetodi valideerimine. Lõputöö. Tallinna Tervishoiu Kõrgkool, meditsiinitehnilise hariduse keskus. Tallinn, 2019. lk 6
  9. E. Hermann, L. Napp. Asovärvide kvantitatiivne määramine ravimites ja vedelikkromatograafilise määramismeetodi valideerimine. Lõputöö. Tallinna Tervishoiu Kõrgkool, meditsiinitehnilise hariduse keskus. Tallinn, 2019. lk 20
  10. Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus (EÜ) nr 1333/2008 toidu lisaainete kohta. Euroopa Liidu Teataja. (16. detsember 2008). Vaadatud 02.04.2020
  11. E. Hermann, L. Napp. Asovärvide kvantitatiivne määramine ravimites ja vedelikkromatograafilise määramismeetodi valideerimine. Lõputöö. Tallinna Tervishoiu Kõrgkool, meditsiinitehnilise hariduse keskus. Tallinn, 2019. lk 12

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]