Hemoglobiin

Allikas: Vikipeedia
Hemoglobiin täiskasvanud inimesel

Hemoglobiin ehk verevärvnik[1] ka globulaarne kromoproteiin (ladina keeles haemoglobinum; lühendatult Hb) on enamikul suletud vere- ja lümfiringlusega selgroogsetel punastes verelibledes ringlev valk, mis sisaldab rauda ning seob ja transpordib hapnikku.

Hemoglobiini ja hemoglobiinilaadseid molekule on leitud ka osadel selgrootutel (rõngussidel, limustel, pärgussidel, kärssussidel), seentel ja taimedel.

Liigid[muuda | muuda lähteteksti]

Hemoglobiini on mitut liiki:

  • A-hemoglobiin – normaalne täiskasvanute hemoglobiin;
  • A1C-hemoglobiin ehk glpkohemoglobiin – A1C glükoosiga soestunud hemoglobiin, mille hulk veres on suurenenud tasakaalustamata suhkurtõve korral;
  • C-hemoglobiin – teatud ebanormaalne hemoglobiin;
  • D-hemoglobiin – teatud ebaonormaalne hemoglobiin;
  • E-hemoglobiin – teatud ebaonormaalne hemoglobiin;
  • F-hemoglobiin – lootehemoglobiin;
  • Gower-hemoglobiin – kaks normaalset lootel esinevat hemoglobiini vormi;
  • H-hemoglobiin – teatud ebaonormaalne hemoglobiin;
  • S-hemoglobiin – teatud ebaonormaalne hemoglobiin.[1]

Termin[muuda | muuda lähteteksti]

Sõna "hemoglobiin" tuleneb kreekakeelsest sõnast haima ('veri') ja ladinakeelsest sõnast globus ('kera').

Avastamine[muuda | muuda lähteteksti]

Punase verepigmendi ehk hemoglobiinkristalli (saksa keeles Hämoglobinkristalle) õnnestus teadaolevalt esimesena eraldada saksa arstil Otto Funkel 1852. aastal.

Struktuur[muuda | muuda lähteteksti]

Nagu nimigi ütleb, on verevärvnik ka pigment, mis annab erütrotsüüdile iseloomuliku punase värvuse. Hemoglobiini molekul koosneb tinglikult kahest osast: valgulisest (vt joonisel sinine ja punane) ja prosteetilisest (mittevalguline) molekulist. Mittevalgulise sümmeetrilise kujuga molekuli, niinimetatud heme grupi (joonisel neli helerohelise värviga kujutatud ringikujulise molekuli porfüriini rühma) keskel asub raua aatom. Kui raua kahevalentne aatom molekuli keskmest puudub, siis vastav molekul hapniku ja süsihappegaasi molekule siduda ei saa. Seega on prosteetilise rühma, porfüriini osa hemoglobiinis kõige tähtsam. Valguline osa on nii öelda abistavas, "taristu" rollis. See abistav osa on aga küllaltki aktiivne – valgud muudavad molekuli kuju vastavalt sellele, kas ja mitu hapniku molekuli on hemoglobiiniga liitunud. Kaaluliselt on hemoglobiinis 94% globiini (valguline osa) ja ainult 4,6% langeb prosteetilise rühma arvele. [2]

Heme grupist[muuda | muuda lähteteksti]

Hemoglobiinis sisalduv sümmeetrilise kujuga heme grupp, porfüriin, sarnaneb taimedes fotosünteesi käivitava klorofülli molekuliga, mille keskmes asub magneesiumiaatom.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 Meditsiinisõnastik, 840:2004
  2. "Biokeemia". Autor August Männik, Lk 268, 1985, Kirjastus Valgus

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]